4-07-826\2

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-07-826 05.juunil 2007.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Tatjana Petuhhova juuresolekul kaebuse esitaja Hannes Aduson ja kohtuvälise menetleja Andres Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Hannes Adusoni kaebust Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar Villu Vane 03.01.2007.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,06,006950. Nimetatud otsusega karistati Hannes Adusoni LS § 7422 lg.2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, so 1500.-krooni. Rikkumine seisnes selles, et 03.12.2006.a. kell 14.25 Harjumaal Jõelähtme vallas Jõelähtme-Kemba tee 1-l kilomeetril Hannes Aduson juhtis mootorsõidukit kiirusega 102+-4km/t, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28km/t, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70km/t, rikkudes sellega LE § 126 nõudeid ning pannes sellega toime Liiklusseaduse § 7422 lg.2 järgi ettenähtud väärteo. Hannes Aduson esitas Harju Maakohtule kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks, sest temale vormistati väärteoprotokoll tema teadmata ja eirates tema õigusi; tema kiirust mõõdeti väljaspool 70km/t piirangu mõjuala, kus oli lubatud sõita kiirusega 90km/t. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja taotles otsuse tühistamist, sest pärast kiiruse piirangi märki ”70km/t” lisatahvliga ”1km” on 100-150meetriline teelõik, kus kehtib tavaline kiirus 90km/t ja alles siis on järgmine piirang 50km/t ning sellel teelõigul tema poolt juhitus sõiduauto kiirus mõõdetud oligi. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt otsus on õige ja muutmisele ei kuulu. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, väärteoprotokolli tutvustati, allkirja kirjutamisest ja ütluste andmisest Aduson keeldus, mis on nõuetekohaselt väärteoprotokollis fikseeritud. Vastulause oli H.Aduson esitanud õigeaegselt, seega oli ta oma õigustest teadlik. Vastulauses toodu on väärteoasjas tehtud otsusega ümber lükatud, seega otsuse langetamisel on arvestatud ka vastulauset. Tunnistajatena on kohtus üle kuulatud politseiametnikud Vahur Tulper ja Kalev Puidak, kes üksikasjalikult seletasid, kuidas ja kus kohas kiiruse mõõtmine toimus: Adusoni auto kiirus fikseeriti u 500-600m kaugusel politseiautost – keset 70km/t piirangu ala, teisi autosid liikumas sel ajal ei olnud, nähtavus oli hea. Kohtul puudub alus kahelda politseiametniku poolt väärteoprotokolli kirjutatud andmete ja politseiametnike V.Tulper ja K.Puidak ütluste õigsuses. 2 Politseiametnike ütluste kohaselt mõõdeti kaebuse esitaja kiirust 70km/t piirangu alas, selle kohta on mõlemad politseiametnikud koostanud ühesugused skeemid (K.Puidak koostas skeemi kohtuvälise menetlus ajal, V.Tulper koostas skeemi kaebuse arutamise ajal kohtus). Ei ole kahtlust selles, et Adusoni poolt juhitud sõiduauto kiirus mõõdeti kiiruse piirangu alas, mitte kohas, kus 70km/t piirang on lõppenud ja 100m kaugusel on nähtav piirang 50km/t. Politseiametnike ütluste kohaselt kiirusepiirangu ala lõpeb 100-120m enne 50km/t piirangu märki, kaebuse esitaja kohaselt kestab see ala 100-150m. Samuti nähtub politseitöötaja ütlustest, et radari mõõtmisala on 100m kuni 3km. Seega on ka tehniliselt välistatud kiiruse mõõtmine alal, kus kaebuse esitaja sõnutsi kehtib kiiruse piirang 90km/t ja kus ta väidetavalt autot kiirendas. Ei ole ka loogiline, et nähes ees silti “Koogi”, piirangumärki “50km/t” ja politseiautot, kiirendab autojuht kiirust 70km/t-lt kuni 102km/t. Ei ole asjakohased ka kaebuse esitaja väited, et on mõõdetud mitte tema auto kiirust, vaid paralleelselt asuva Narva maantel liikunud mõne teise auto kiirust. Teadaolevalt suure nurga alt kiiruse mõõtmine annab tunduvalt väiksema näidu ja suure nurga all kiirust ei mõõdeta. H.Adusoni süü oli tõendatud kiiruse mõõtmise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. H.Adusoni rikkumine oli õigesti kvalifitseeritud ja vajas karistuse määramist. KarS § 15 lg.3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kahetsust ei avaldanud kaebuse esitaja ka kohtuistungil, seega kohus ei tuvastanud ka kergendavaid asjaolusid. Trahv ei ole määratud sanktsiooni ülemmäära (50tü) suuruses, trahv on määratud 25 trahviühiku suuruses, st sanktsiooni keskmäära suuruses. Karistatuse õiendist nähtub, et H.Aduson on ka varem toime pannud liikluseeskirja rikkumisi, nendest vähemalt kolmel korral on teda karistatud just kiiruse ületamise eest. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult, arvestades süü astet, isikut, rikkumiste korduvust ja väärteo toimepanemise asjaolusid, määranud rahatrahvi keskmäära suuruses ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks ka karistuse suuruse osas. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki täidabki kohtuvälise menetleja otsus. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 111, 132 p.1 ja § 135 kohus o t s u s t a s: Jätta Hannes Adusoni kaebus rahuldamata ja Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar Villu Vane 03.01.2007.a. otsus väärteoasjas nr.2376,06,006950 - muutmata. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 05.06.2007.a. ja otsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast kassatsiooniteate esitamist. Kohtunik: