lg2 p4,5,7 järgi 3 aastat vangistust.
lg1 järgi 1 aasta vangistust.
lg1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
alusel loeti eelvangistusaeg karistuse hulka, lõplik karistus 1 aasta 6 kuud 14 päeva vangistust.
Kohtla-Järve LK otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 6 kuud. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 27.04.2005.a ja lõpp 12.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.04.2008.a. Jevgeni Šmidt karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on J. Šmidt suhtes kohaldatud 6 distsiplinaarrikkumist, millest kaks on hetkel kehtivad. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist, põhihariduse omandamist ning töö võimaldamist peale põhihariduse omandamise, lugemist, spordiga tegelemist. Antud hetkel viibib kinnipeetav kinnises eluosakonnas vabatahtlikult, kuna väidab, et omab vanglas vaenlasi. Õpib Keila Ühisgümnaasiumis. Vangisuse jooksul on kinnipeetav ka osalenud „Viha juhtimine“ grupitöös ning hetkel osaleb MTÜ Convictus tugirühmas. J. Šmidt`i on kriminaalkorras karistatud viiel korral, varem on ka korra kinnipidamisasutuses viibinud, viimase kuriteo pani toime narkojoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on J. Šmidt`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Ämari Vangla finantsosakonna andmetel on kinnipeetava tasumata hagi jääk 5234.-kr., tasutud on 905.-kr. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kinnipeetav on enne vanglasse sattumist vahi alt põgenenud. Vabaduses võivad ohustatud olla kinnipeetavast nõrgemad isikud, ühiskond ja juriidilised isikud. Ohu ilmemise tõenäosus on kõige suurem siis, kui kinnipeetav hakkab uuesti narkootikume tarvitama. Kinnipeetava poolt sooritatud kuriteod olid varavastased ning olid tingitud vajadusest saada narkootiliste ainete jaoks raha. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jevgeni Šmidt ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal puudub vabaduses kindel töökoht, Teda on distsiplinaarkorras karistatud kuuel korral, töökogemused on minimaalsed, J. Šmidt on narkootikume pikka aega tarvitanud, Ta võib olla verbaalselt ja füüsiliselt agressiivne ning vähene konttoll vanemate poolt ja nõrk distsipliin. Jevgeni Šmidt taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Toimepandud kuritegu ja tehtud seadusevastaseid tegusid kahetseb. Ei soovi jätkata kuritegelikku eluviisi, tulevikus soovib saavutada stabiilsust. Kinnipeetav mõtleb positiivselt ja arvab, et enam Ta vanglasse ei satu. Prokurör ei toeta taotlust. Jevgeni Šmidt`i karistusaja lõpuni jäänud aeg vähem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Jevgeni Šmidt`i suhtes kohaldatud 6 distsiplinaarkaristust, kusjuures 2 neist on kehtivad ( 4 korral ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ). Jevgeni Šmidt kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 3 a. vabadusekaotus, samuti enne vanglasse sattumist põgenes Ta vahi alt, eelnevalt on teda 4 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures 2005 a. tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele 27.04.2005 a Viru Maakohtu kohtuotsusega, kuna Jevgeni Šmidt`ile karistuseks mõistetud katseajad on kulgenud ebarahuldavalt: Ta ei täitnud ühtegi kavas püstitatud eesmärki ning viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ta on ka varem kinnipidamiskohtadest vabanenud ja olnud kriminaalhooldusel ning vanematel oli võimalus osaleda aktiivselt tema eluliste probleemide lahendamises, kuid ta jätkas uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et Jevgeni Šmidt ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus, ära kuulanud Jevgeni Šmidt`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Šmidt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Šmidt`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Šmidt`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jevgeni Šmidt kannab karistust võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on ka varem toime pannud varguse ning selle eest mõisteti Talle 2-aastane 11-kuune 16-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et J. Šmidt`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 6 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuna J. Šmidt omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning Ta kannab karistust varavastaste tegude eest, on aeg, mil J. Šmidt on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Šmidt peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Šmidt suhtes koostatud iseloomustuses ning J. Šmidt ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Jevgeni Šmidt kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 3 a. vabadusekaotus, samuti enne vanglasse sattumist põgenes Ta vahi alt, eelnevalt on teda 4 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures 2005 a. tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele 27.04.2005 a Viru Maakohtu kohtuotsusega, kuna Jevgeni Šmidt`ile karistuseks mõistetud katseajad on kulgenud ebarahuldavalt: Ta ei täitnud ühtegi kavas püstitatud eesmärki ning viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ta on ka varem kinnipidamiskohtadest vabanenud ja olnud kriminaalhooldusel ning vanematel oli võimalus osaleda aktiivselt tema eluliste probleemide lahendamises, kuid ta jätkas uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabanemisel ei oleks Jevgeni Šmidt`ile takistuseks elukohaprobleemid, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 2-aastasest vangistusest on J. Šmidt`il kandmata ligikaudu 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 12.04.2008.a) ning J. Šmidt`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Šmidt`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. 4 Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.