lg 2 p 4, 7, 8 järgi
K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 9 kuud vangistust.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 9 kuud vangistust.
K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 9 kuud vangistust. Lääne-Viru Maakohtu 29.05.1998 otsustas liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti
K § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vangistust.
2 Kandmisele kuulus pikem liitkaristus 4 aastat 3 kuud vangistust. Kokku eelvangistus ja karistus kantuks 1 aasta ja 7 kuud ning 29 päeva. Ärakandmisele kuulus 2 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.06.2005.a ja lõpp 16.01.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 16.08.2006.a. Eduard Gembitski on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas õppis arvutiteenindamise grupis. Ta kaotab enesekontrolli harva ja ei ole enda sõnul eesmärkide saavutamiseks vägivalda kasutanud ega teisi ähvardanud. Mõnikord tegutseb impulsiivselt. Kriminaalkorras on karistatud kolmel korral, väärteo korras kahel korral. Omab 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav tarvitas narkootikume, põhiliselt opiaadid ja amfetamiin. Vanglas narkootikumide tarvitamise kohta andmed puuduvad. Kinnipeetava kuriteod on varavastased ja toime pandud isikliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava esimene kuritegu oli vägivaldne, kus kannatanule tekitati eluohtlik kehavigastus. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Eduard Gembitski ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetav on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei ole täitnud. Eduard Gembitski’l on kinnipidamiskohas 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, viimase distsiplinaarrikkumise pani toime 10.03.2007.aastal. See näitab, et kinnipeetav eirab võimalusel kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Eduard Gembitski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Ta on varem kriminaalkorras karistatud ning ka viibinud varemalt vangistuses. See aga ei ole pannud teda oma käitumist muutma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuses on tal esinenud lühikese aja jooksul hulgaliselt režiimirikkumisi. Kuigi tal on olemas küll vabanemisel kindel elukoht ja lähedaste toetus, leian siiski, et E.Gembitski ei sobi kriminaalhooldusele, kuna isegi vanglas ei suuda ta järgida kehtestatud reegleid, samuti on tegemist narkosõltlasega, kellel vabaenmisel puudub töökoht, kuid kuriteod olid suunatud materiaalse heaolu parandamisele. Seega on põhjendatud alus arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus, ära kuulanud Eduard Gembitski ja prokuröri arvamuse, leiab, et Eduard Gembitski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Eduard Gembitski ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Eduard Gembitski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eduard Gembitski kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Eduard Gembitski suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse 3 tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Eduard Gembitski on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kuigi tal on olemas küll vabanemisel kindel elukoht ja lähedaste toetus, leian siiski, et E.Gembitski ei sobi kriminaalhooldusele, kuna isegi vanglas ei suuda ta järgida kehtestatud reegleid, samuti on tegemist narkosõltlasega, kellel vabanemisel puudub töökoht, kuid kuriteod olid suunatud materiaalse heaolu parandamisele. Seega on põhjendatud alus arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Eduard Gembitski peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Eduard Gembitski ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Eduard Gembitski suhtes koostatud iseloomustuses ning Eduard Gembitski ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Eduard Gembitski’l kandmata üle 7 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 16.01.2008.a) ning Eduard Gembitski ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Eduard Gembitski vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.