1-07-5135\2

1-07-5135 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5135 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Rauno Ärmann’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rauno Ärmann (ik 36409072735; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Rauno Ärmann tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Rauno Ärmann’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 25.04.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rauno Ärmann’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rauno Ärmann tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 31.08.2006.aasta otsusega KrK § 143 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks 12.08.-14.08.2002, s.o 3 päeva. Ärakandmisele 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti 14.02.2005 otsusega 3 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 13.01.2004.a ja lõpp 13.08.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 03.02.2007.a. Rauno Ärmann on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kava koostamise ajal ei ole komisjonil informatsiooni võimaliku põgenemisohu kohta. Keskhariduse omandas Ämari Vanglas olles. Oskab erinevaid ehitustöid teha. Kinnipeetaval puuduvad sotsiaalsed toimetuleku oskused. Ta ei suuda keskenduda pikaajalisele konkreetsele tegevusele. Vanglas viibib 7 korda ja kriminaalkorras on karistatud 9 korda. Vangistuse jooksul on olnud üks distsiplinaarkorra rikkumine. Ohustatud on täiskasvanud. Oht seisneb võimalikus röövis. Kuna tegemist on isikuga, kes varasemalt palju kordi süüdi mõistetud varavastaste kuritegude eest, siis tõenäoliselt isik ei satu sellistesse olukordadesse juhuslikult ja pigem otsib ise võimalusi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Rauno Ärmann ei sobi kriminaalhooldusele. Rauno Ärmann’il ei ole täidetud ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud tingimused: tal puudub elukoht, puudub ametlik töökoht ning puudub ka tugivõrgustik. Rauno Ärmann taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, millest seitsmel korral on teda karistatud vangistusega. Info kinnipeetava töö- ja elukoha kohta vabaduses on vastuoluline – kriminaalhooldaja väidab, et need puuduvad, kinnipeetav aga et elu ja töökoht on olemas. Mingeid andmeid kinnipeetaval aga lisada ei ole. Rauno Ärmann’i poolt toimepandud kuritegude raskusaste on läinud järjest suuremaks ning kuna tal puudub ka toetav tugivõrgustik, ei pea prokurör võimalikuks isiku vabastamiste ennetähtaegselt, pea aasta ja kolm kuud enne karistuse lõppu. Kohus, ära kuulanud Rauno Ärmann’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Rauno Ärmann tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Rauno Ärmann’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rauno Ärmann’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Rauno Ärmann kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Rauno Ärmann’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Rauno Ärmann ei oma, on aeg, mil Rauno Ärmann on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Rauno Ärmann peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Rauno Ärmann ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks 3 ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Rauno Ärmann’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Rauno Ärmann’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Rauno Ärmann’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Rauno Ärmann’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.08.2008.a) ning Rauno Ärmann’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Rauno Ärmann’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik