1-07-5560\2

1-07-5560 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5560 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Botškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Botškovski (ik 37804022711; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Botškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 03.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Botškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Botškovski tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.10.2001.aasta otsusega KrK § 115¹lg 1 järgi 4 aastat vangistust. § 41 alusel liideti osaliselt Tartu Maakohtu 05.03.2001 kandmata karistus. Lõplikuks karistuseks 8 aastat 11 kuud vangistust. 02.07.2003 Harju Maakohtu määrusvähendada mõistetud karistust 1 aasta võrra KarS § 65 lg 2 alusel ning uus liitkaristus 7 aastat 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 24.10.2001.a ja lõpp 24.09.2009.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 04.02.2007.a. Aleksandr Botškovski on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas on mitmel korral avaldanud soovi asuda tööle, kuid taotlust ei ole rahuldatud, kuna tööga on hõivatud vaid väike protsent kinnipeetavatest. Vanglas tegeleb kehakultuuriga, käib spordisaalis palli mängimas ja on vangla võrkpallimeeskonnas. 2003.aastal õppis 6-kuulisel keevitajakursusel, kuid seoses eluosakonda ringipaigutamise ja hiljem Ämari Vanglasse ümberpaigutamisega jäi kursus lõpetamata. Loeb ilukirjandust, ajaloolisi ja teaduslikke raamatuid, kust on saanud palju vastuseid oma mõtetele. Telerist jälgib uudiseid ja spordisaateid nii vene kui ka eesti kanalitelt. Kinnipeetavale meeldib kuulata klassikalist muusikat- rahustab. Isik tegeleb oma mõttemaailmaga, et omandada rohkem positiivset mõtlemist ja ellu suhtumist. Isik on loobunud suitsetamisest. Isiku suhtumine korda ja seadustesse on üldiselt positiivne, tunneb end ühiskonna liikmena. Ametnike suhtes on salliv. Nõustub kriminaalhooldusega, tahab pingutada ning teha kriminaalhooldajaga koostööd. Tunnistab kuriteos oma süüd ja kahetseb tehtut. Kriminaalkorras on karistatud 4 korda ja vanglas viibib esimest korda. Kinnipeetavat on vangistuse ajal karistatud 32 korda, valdavalt kartseri ja lühiajalise kokkusaamise keeluga loenduselt puudumise, vanglaametnikega ebatsensuursete sõnadega suhtlemise ning Murru Vangla päevakorra rikkumise eest. Arvestades Aleksandr Botškovski poolt toime pandud isikuvastast tegu- sugulise kire ebaloomulikku rahuldamist- on ta ühiskonna jaoks ohtlik. Samuti on toime pannud röövimise ning materiaalse kasu saamise eesmärgil rünnanud teist isikut. Lähtuvalt isiku kuritegude muutumisest raskemaks, on uue kuriteo sooritamise risk olemas. Vangistuse ajal on näidanud ennast süstemaatilise korrarikkujana. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksandr Botškovski vastab KarS § 75 käitumiskontrolli nõuetele ja ta on varem kriminaalhooldusel olnud. Aleksandr Botškovski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Aleksandr Botškovski ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Aleksandr Botškovski karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem, kui 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Aleksandr Botškovski suhtes kohaldatud 32 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Aleksandr Botškovski kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest (KrK § 115-1, mis on toime pandud karistuse kandmise ajal ), mille eest talle mõisteti 4 a. a. vangistust. Eelnevalt on teda samuti 3 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures 26.10.1999 a. määrusega tingumuslik karistus oli pööratud täitmisele, reaalset vabadusekaotust kannab 2 korda, kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil Aleksandr Botškovski on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Kohus, ära kuulanud Aleksandr Botškovski ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Botškovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksandr Botskovski ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Botškovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Botškovski kannab karistust erinevate kuritegude eest. Aleksandr Botškovski kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest (KrK § 115-1, mis on toime pandud karistuse kandmise ajal ), mille eest talle mõisteti 4 a. a. vangistust. Eelnevalt on teda samuti 3 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures 26.10.1999 a. määrusega tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele, reaalset vabadusekaotust kannab 2 korda, kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Aleksandr Botškovski suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 32 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Aleksandr Botškovski ei oma, on aeg, mil Aleksandr Botškovski on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aleksandr Botškovski peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aleksandr Botškovski ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aleksandr Botškovski suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Aleksandr Botškovski ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksandr Botškovski’l kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 24.09.2009.a) ning Aleksandr Botškovski ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksandr Botskovski vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik