lg1 alusel 3 aastat vangistust.
MK § 238 lg2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kantuks loeti vahi all viibitu aeg 4 kuud 25 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 2 7 kuud 5 päeva vangistust.
karistus kaetuks Narva LK 09.11.2004.a. poolt mõistetud karistusega. Lõplik karistus 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.11.2003.a ja lõpp 23.11.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.07.2006.a. Pavel Jakovlev`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 7 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on P. Jakovlev`i suhtes kohaldatud 7 distsiplinaarrikkumist. Vanglas on kinnipeetav omandanud tisleri eriala, antud hetkel õpib keevitajaks. P. Jakovlev`i on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on P. Jakovlev`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Tööle plaanib kinnipeetav asuda keevitajana või lukksepana. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas ning P. Jakovlev`i poolt on vabaduses ohustatud täisealised ja materiaalselt kindlustatud isikud. Narkojoobes võib sooritada uue kuriteo. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et P. Jakovlev ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et P. Jakovlev`i poolt on uue kuriteo toimepanemise risk üsna suur, lähedased inimesed, kes võiksid Teda toetada, puuduvad. Korteri, kuhu kinnipeetav kavatseb elama minna, jaoks puudub Tal raha. On otstarbekas, et Ta kannaks oma karistuse lõpuni, kuna selleks ajaks on suur võimalus, et Tema isa vabastatakse tingimisi ennetähtaega vanglast. Pavel Jakovlev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et soovib elada seaduskuulekalt. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, sealhulgas saanud karistada esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Karistused ei ole mõju avaldanud ning isik on jätkuvalt toime pannud kuritegusid. Vangla andmete kohaselt on kinnipeetaval kriminaalse taustaga sõbrad, kelle poolt ta on mõjutatav. Alkoholi tarvitas 1-2 korda kuus, viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Vangistuse ajal on karistatud distsiplinaarkorras 7 korral. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on talle varem määratud tingimisi karistus, kuid kaks viimast kuritegu on toime pandud katseajal. Vabaduses olid probleemid seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Katseaja jooksul oli palju probleeme seoses käitumise, eluviisi ja kontrollnõuete täitmisega. Pavel Jakovlev soovib asuda elama oma tädi Galina Timofejeva juurde, kuid G. Timofejeva keeldub P. Jakovlev`it enda korterisse võtmast. Seega ei ole kinnipeetaval vabanedes elukohta. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldaja ei pea otstarbekaks Pavel Jakovlevi enne tähtaega vabastamist, kuna tema poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kohus, ära kuulanud Pavel Jakovlev`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et P. Jakovlev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on P. Jakovlev`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Jakovlev`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Pavel Jakovlev kannab karistust varavastase teo eest, mil kannatanule tekitati ka füüsilist vali ning selle eest mõisteti Talle 4-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et P. Jakovlev`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 7 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuna kinnipeetav omab kehtivat distsiplinaarkaristust (viimane oli aprillis 2007.a.), on aeg, mil P. Jakovlev on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on talle varem määratud tingimisi karistus, kuid kaks viimast kuritegu on toime pandud katseajal. Vabaduses olid probleemid seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Katseaja jooksul oli palju probleeme seoses käitumise, eluviisi ja kontrollnõuete täitmisega. P. Jakovlev peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka P. Jakovlev`i suhtes koostatud iseloomustuses ning P. Jakovlev`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Pavel Jokovlev`i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pavel Jakovlev soovib asuda elama oma tädi Galina Timofejeva juurde, kuid G. Timofejeva keeldub P. Jakovlev`it enda korterisse võtmast. Seega ei ole kinnipeetaval vabanedes elukohta. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 4-aastasest vangistusest on P. Jakovlev`il kandmata ligikaudu 7 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 23.11.2007.a) ning P. Jakovlev`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks P. Jakovlev`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.