§ 266 lg 2 p 3 järgi 3 kuud vangistust. § 263 p 1, 4 järgi 4 kuud vangistust.
Arvati karistusaja hulka aeg alates 15.10.2004-29.01.2006, s.o 1 aasta 3 kuud 14 päeva vangistust ning kandmisele 2 aastat 8 kuud 16 päeva vangistust. 15.05.2006 Viru Ringkonnakohus-tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o karistamiseks
lg 2 p 7 järgi.
lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas ning teha uus otsus:
16.05.2006 seisuga jääb kanda 1 aasta 11 kuud vangistust. Muus osas muutmata. 2 Karistuse kandmise algus on 30.01.2006.a ja lõpp 15.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.02.2007.a. Andrei Suvorov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on avaldanud soovi vangistuse ajal õppida. 2007.aasta veebruaris soovis minna õppima õmblusgruppi. Tegeleb kehakultuuriga, käib spordisaalis. Külastab raamatukogu, kust enamasti võtab lugemiseks ajalehti, vahel harva ka raamatuid. Samuti vaatab telerit. Kinnipeetav õigustab oma tegusid ja tunnistab osaliselt oma süüd sooritatud kuriteos. Ametnike suhtes on usaldamatu. Nõustub kriminaalhooldusega ja soovib teha kriminaalhooldajaga koostööd. Kriminaalkorras on karistatud neli korda. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud 3 korral. Kinnipeetav on toime pannud isikuvastase teo- röövimisega omakasu ajendil ning kasutanud füüsilist vägivalda, et soetada materiaalseid vahendeid oma sõltuvuse rahuldamiseks. Uue kuriteo risk on kõrge, kuna isikul on madal agressiivse käitumise lävi nii füüsiliselt kui sõnaliselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Andrei Suvorov ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib endaga kaasa tuua pigem uusi ja tõsiseid probleeme, kui seatud eesmärkide saavutamist. Andrei Suvorov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Andrei Suvorov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Andrei Suvorov’i karistusaja lõpuni jäänud aeg on peaaegu 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Andrei Suvorov’i suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Andrei Suvorov kannab karistust raske isiku- ja varavastase kuriteo eest (röövimine ), mille eest talle mõisteti vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti 2 korral kriminaalkorras karistatud, kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil Andrei Suvorov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Kinnipidamiskoha ja kriminaalhooldaja poolsete iseloomustuste kohaselt on A.Suvorov emotsionaalselt ärev ja heitlik. Tal on madal solvumise lävi, tal on omane tundetus üldtuntud sotsiaalsete normide, eetika ja inimeste suhtes. Kriitilistes olukordades käitub agressiivselt, teisi mitte arvestatavalt. Ta ei pruugi adekvaatselt tajuda oma probleeme ning neid lahendada. Kohus, ära kuulanud Andrei Suvorov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andrei Suvorov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Andrei Suvorov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Suvorov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Andrei Suvorov kannab karistust röövimise eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Andrei Suvorov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Andrei Suvorov ei oma, on aeg, mil Andrei Suvorov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Andrei Suvorov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Andrei Suvorov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Andrei Suvorov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Andrei Suvorov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Andrei Suvorov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Andrei Suvorov’il kandmata üle 10 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 15.04.2008.a) ning Andrei Suvorov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Andrei Suvorov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.