1-07-6082\1

1-07-6082 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6082 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Andrus Erik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrus Erik (ik 37702132232; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrus Erik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 16.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrus Erik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrus Erik tunnistati süüdi Kohtla-Järve Linnakohtu 20.12.1996.aasta otsusega KrK § 197 lg 2 p 1, 2 järgi vangistust 1 aasta 6 kuud. 01.07.1998 Harju Maakohtu määruse alusel loeti käesolev karistus kaetuks Ida-Virumaa Maakohtu 16.12.1996 otsusega ning lõplik karistus KrK § 40 lg 3 alusel 14 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. 07.03.2003 Ida-Viru Maakohtu määruse alusel uus liitkaristus 14 aastat 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 16.12.1996.a ja lõpp 30.12.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 24.04.2006.a. 2 Andrus Erik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal lõpetas põhi-ja keskkooli, asus õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli. Töötas majandustöödel Murru Vangla majandusosakonnas. Osales aiandus-, arvuti- ja väikeettevõtluse kursustel. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul 31.12.2004-26.10.2005 on 2 distsiplinaarkaristust. Ida-Virumaal käis majades vargil. Teod olid ettekavatsetud, relva ei kasutanud. Oht on kõige suurem siis, kui kinnipeetav endast välja viia. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Andrus Erik ei sobi kriminaalhooldusele. Tuginedes asjaolule ning võttes arvesse kõik kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed-tema käitumist kui ka kuriteo toimepanemise raskusastet, leiab kriminaalhooldaja, et uue kuriteo toime panemise risk on kõrge, kuna kuritegude aste on muutunud raskemaks. Andrus Erik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt korduvalt karistatud, karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud kinnipeetavat edaspidisele seadusekuulekale teele. Vangistuses on karistatud distsiplinaarkorras kahel korral. Võib äkkvihahoos olla ettearvamatu käitumisega. Emotsionaalselt ebastabiilne isik, seoses sellega on uue kuriteo sooritamise risk kõrge. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud ennetähtaegse vabastamisega, kuna puudub veendumus, et katseaja kestel isik suudab käituda seadusekuulekalt. Karistuse kandmise aeg lõpeb 30.12.2010.a., seega on taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks enneaegne. Ka prokuröril puudub veendumus, et vabanedes ennetähtaegselt, suudab isik täita käitumiskontrolli nõudeid ning elada õiguskuulekalt. Kohus, ära kuulanud Andrus Erik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andrus Erik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Andrus Erik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrus Erik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrus Erik kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Andrus Erik’u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Andrus Erik ei oma, on aeg, mil Andrus Erik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Andrus Erik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Andrus Erik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel 3 oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Andrus Erik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Andrus Erik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Andrus Erik’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Andrus Erik’ul kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 30.12.2010.a) ning Andrus Erik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Andrus Erik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik