1-07-5354\2

1-07-5354 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5354 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Priit Pesur’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Priit Pesur (ik 38006090340; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Priit Pesur tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Priit Pesur’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 30.04.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Priit Pesur’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Priit Pesur tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.04.2001.aasta otsusega KrK § 101 p 1; § 141 lg 2 p 1; § 40 lg 1 alusel 9 aastat 6 kuud vangistust. KrK § 202 järgi õigeks mõista. Karistuse kandmise algus on 06.06.2000.a ja lõpp 06.12.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 06.10.2006.a. 2 Priit Pesur on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab vangla sööklas abitöölisena kaks aastat. Suhted eluosakonnas on rahuldavad. Vanglaametnikega suhtleb korrektselt. Väljaspool vanglat suhtleb abikaasaga, kellega käib regulaarselt kokkusaamistel. Lühiajalistel väljasõitudel käinud ei ole. Hagi maksab töötasust. Külastab raamatukogu ja võimalusel tegeleb spordiga. Kriminaalkorras on karistatud kolm korda, vanglas viibib esimene kord. Distsiplinaarkorras on karistatud 20 korda. Lähtudes ohtlikkuse põhjalikust analüüsist on Priit Pesur ühiskonnale ohtlik. Tema kuritegude raskusaste on muutunud vägivaldsemaks. Kinnipeetav võib alkoholijoobes olles ja konfliktsituatsioonides kasutada füüsilist vägivalda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Priit Pesur sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Priit Pesur taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Priit Pesuri ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Priit Pesuri karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem, kui 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Priit Pesuri suhtes kohaldatud 20 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Priit Pesur kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest (tapmine, röövimine ), mille eest talle mõisteti 9 a. 6 k a. vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti 3 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vabadusekaotust kannab esimest korda, kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil Priit Pesur on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Kohus, ära kuulanud Priit Pesur’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Priit Pesur tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Priit Pesur’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Priit Pesur’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Priit Pesur kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Priit Pesur’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 20 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Priit Pesur on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Priit Pesur peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Priit Pesur pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Priit Pesur avaldanud 3 siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Priit Pesur ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Priit Pesur’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Priit Pesur’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Priit Pesur’il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.12.2009.a) ning Priit Pesur’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Priit Pesur’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik