1-07-5073 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5073 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Sergei Andrejev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Andrejev (ik 36008292254; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Andrejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 25.04.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Andrejev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Andrejev’i karistus pöörati täitmisele Tallinna Linnakohtu 22.06.2005.aasta määrusega Leningradi oblasti Kingissepa Linna Rahvakohtu 01.10.1990.aasta otsusega mõistetud karistus. Ärakandmisele kuulus 2 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust. (KrK § 144; § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 15 aastat vangistust) Kohtuotsus jõustus 07.07.2005 Tallinna Ringkonnakohtus. Karistuse kandmise algus on 03.06.2005.a ja lõpp 22.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 19.02.2000.a. 2 Sergei Andrejev on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles on talle soovitatud töötamist ja individuaalset sotsiaalset nõustamist. Väidetavad tööoskused keevitaja, lukksepa, metallitisleri ja puusepana. Karistuse kandmise ajal 2006.aasta algul on alustanud õpinguid arvutiteenindaja erialal Rummu Erikutsekoolis, millest aga peagi loobus. Töötas 2006.aasta veebruaris lühikest aega OÜ-s Edipsos puidutsehhis, kuid loobus tööst. Hetkel töötab AS Eesti Vanglatööstuses, kus alustas tööd 2007.aasta veebruari algul keevitajana. Tegeleb vabal ajal spordiga ja loeb. Kinnipeetav suhtub ITK-s püstitatud eesmärkide täitmisesse keskpäraselt. Distsiplinaarkorra rikkumisi ei ole olnud. Otseselt ohustatud isikuid ei ole. Kriminaalhooldusel olles rikkus ta kontrollnõudeid. Samuti rikkus korduvalt liiklusseadust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Andrejev sobib kriminaalhooldusele määramiseks vastavalt KarS §
- Sergei Andrejev on kahetsenud toimepandut, teda on karistatud ennetähtaegse vabanemise ajal käitumiskontrolli nõuete rikkumise pärast ja nii vangla iseloomustuse andmetel kui ka elukaaslase L.Letnikova ütlustel on ta avaldanud soovi vabanemise korral seaduskuulekalt elada. Kuritegu, mille eest kinnipeetavat karistati, on sooritatud 17 aastat tagasi ja vangla iseloomustuse andmetel on kinnipeetav oma karistusest järeldused teinud. Sergei Andrejev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Sergei Andrejev’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Sergei Andrejev’i karistusaja lõpuni on 5 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Sergei Andrejev’i kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toime panemise eest, mille eest talle mõisteti 15 a. vabadusekaotust. 19.09.2002 a. Harju Maakohtu määrusega teda vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, kuid 22.06.2005 Tallinna Linnakohtu määrusega kandmata karistus oli pööratud täitmisele, kuna S.Andrejev ei täitnud korralikult kontrollnõudeid. Eelnevalt on teda samuti 5 korral kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei täitnud, seega on aeg, mil Sergei Andrejev on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Kohus, ära kuulanud Sergei Andrejev’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Andrejev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Andrejev’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Andrejev’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Andrejev kannab karistust isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Sergei Andrejev ei oma, on aeg, mil Sergei Andrejev on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Sergei Andrejev’i kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toime panemise eest, mille eest talle mõisteti 15 a. vabadusekaotust. 19.09.2002 a. Harju Maakohtu määrusega teda vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, kuid 22.06.2005 Tallinna Linnakohtu määrusega kandmata karistus oli pööratud täitmisele, kuna S.Andrejev ei täitnud korralikult kontrollnõudeid. Eelnevalt on teda samuti 5 korral kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei täitnud, seega on aeg, mil Sergei Andrejev on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Sergei Andrejev peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Andrejev ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Andrejev’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Sergei Andrejev’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Sergei Andrejev’il kandmata üle 4 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 22.10.2007.a) ning Sergei Andrejev’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Andrejev’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik