1-07-8023\6

Ärakiri 1-07-8023 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Haapsalu Kohtuasja number 1-07-8023 Kohtukoosseis Prokurör Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla Ülle Tamm Kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtu Haapsalu kriminaalhooldustalituse kriminaalhooldusametnik Enno Barndõk ja Ülle-Krista Annuk Istungisekretär Taotlus Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik E.Barndõk taotlus Kalju Kambla`le Pärnu Maakohtu 31.03.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 106-2386 mõistetud ärakandmata karistuse vangistuse täitmisele pööramiseks RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kriminaalhooldaja taotlus ja pöörata Kalju Kambla`le (ik *, elukoht *, emakeel * keel, *, *, *) Pärnu Maakohtu 31.03.2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 51 (viiskümmend üks) päeva vangistust täitmisele. 2.Vangistuse kandmise aja alguseks lugeda vangistuse kandmisele asumine Kalju Kambla poolt peale kohtumääruse jõustumist.
3. Määrus saata täitmiseks Lääne PP Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud 31.03.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2386 mõistis kohus Kalju Kambla süüdi KarS § 121 järgi ja karistas vangistusega 4 kuud, millist karistust vähendas KrMS § 238 lg alusel 1/3 s.o 40 päeva võrra ja kandmisele kuulus vangistus 80 päeva, mille kohus KarS § 69 lg 1alusel asendas üldkasuliku tööga 160 tundi, mis tuli ära teha 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõusutmisest s.o 10.oktoobriks
4. K.Kambla määrati kriminaalhooldaja E.Barndõk järelevalve alla, kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja taotlus Kriminaalhooldusalune Kalju Kambla, kes mõisteti Pärnu Maakohtu poolt 31.03.2006.a kuriteo toimepanemise eest süüdi ning keda karistati vangistusega 80 päeva, milline KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 160 tundi, ei ole kuni käesoleva ajani ilma mõjuva põhjuseta ilmunud tööle selleks määratud kohta, Aktsiaseltsi Haapsalu Linnamajandus (metsakalmistu), mille eest on kriminaalhooldaja poolt temale korduvalt tehtud suulisi hoiatusi. Lisaks sellele tarvitas kriminaalhooldusalune Kalju Kambla mitmel korral alkoholi, seoses millega ei täitnud ka kohtu poolt KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Peale selle ei ilmunud Kalju Kambla ilma mõjuva põhjuseta 2007.a maikuus ka registreerimisele Haapsalu kriminaalhooldustalitusse, rikkudes sellega kontrollnõudeid. Oma seletuses Kalju Kambla teatas, et tema tervislik seisund on halb ja ta ei jaksa tööl käia, kuid mingeid konkreetseid tõendeid või dokumente oma halva tervisliku seisundi kohta ei ole ta oma sõnaliste väidete kinnitamiseks esitanud. Jõustunud kohtuotsuse alusel koostas kriminaalhooldaja tööajakava, mille järgi oli Kalju Kambla kohustatud Haapsalu Linnamajanduse AS-i meister Riina Leppik'u korraldusel teostama heakorratöid Haapsalu metsakalmistul. 2006.a aprillikuus murdis Kalju Kambla enda parema jalaluu, seoses millega ta viibis ambulatoorsel ravil kuni augustini 2006 ning kriminaalhooldaja esitas kohtule erakorralise ettekande taotlusega peatada Kalju Kambla'le asenduskaristusena määratud kohustuse teostada 160 tundi üldkasulikku tööd, tähtaja kulgemine 68 päeva võrra, s.o. tema ravil viibimise aja võrra. 30.oktoobril 2006.a kohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ja määras uueks kohustuse täitmise tähtajaks 18.detsember 2006.a. Juba enne ÜKT sooritamiseks uue tähtaja taotlemist sai kriminaalhooldaja teada, et 01.septembril 2006.a juhtus Kalju Kambla`ga uus õnnetus, nimelt murdis ta kukkudes randmeluu, mille tagajärjel viibis jällegi ambulatoorsel ravil, mis lõppes alles 2007.a jaanuarikuus, kusjuures nimetatud trauma oli fikseeritud raviarst dr. Tõnu Talving'u juures ka 26.01.2007.a. Seoses sellega esitas kriminaalhooldaja uuesti kohtule erakorralise ettekande taotlusega peatada Kalju Kambla'le asenduskaristusena määratud kohustus teostada 160 tundi üldkasulikku tööd tähtaja kulgemine 148 päeva võrra, s.o. tema ravil viibimise aja võrra ning 31.01.2007.a kohus jällegi rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ja määras üldkasuliku töö uueks sooritamise tähtajaks 15.mai 2007.a. Nii kohtuistungil kui ka kohtumistel kriminaalhooldajaga Kalju Kambla lubas alati ÜKT täitmist lähimal ajal alustada, kuid tema lubadused jäidki vaid lubadusteks. Talvel lükkas ta ÜKT teostamist edasi kevadeks, põhjendades seda asjaoluga, et siis on ilmad soojemad, kuid käesoleval aastal käis ta ÜKT kohustust täitmas ainult aprillikuus ja tegi seda vaid kolmel korral, töötades kokku 18 ÜKT tundi. Kogu kriminaalhoolduse perioodi vältel on Kalju Kambla poolt täidetud vaid 58 ÜKT töötundi. Kuna kriminaalhooldusalune Kalju Kambla ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida temale määratud kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ning lisaks sellele hoidub kõrvale ka üldkasuliku töö teostamisest, siis juhindudes KrHS § 31 ning KarS § 69 lg 6 sätetest tegi kriminaalhooldaja ettepaneku saata kriminaalhooldusalune Kalju Kambla temale Pärnu Maakohtu 2 31.märtsi 2006.a otsusega nr 1-06-2386 mõistetud ja ärakandmata 51 päeva pikkust (s.o 102 teostamata ÜKT tundi) vangistust kandma. Kriminaalhooldaja jäi kohtus oma ettekandes esitatud taotluse juurde. Kalju Kambla kaitsja osavõttu taotluse läbivaatamisest ei soovinud. 06.07.2007 K.Kambla andis ütlusi, et tervis on olnud kehva ja seetõttu ei ole karistust kanda saanud. Päeva lõpuks oli alati väga väsinud ja vaevaline oli tööle minna. 02.05 oli haige ja on siiani haige ja seetõttu ei läinud 02.05 ka registreerimisele. Ei ole õigustust, miks 19-30.04 ei teinud üldkasulikku tööd, ka veebruari-märtsi kohta ei ole mingit vabandust. Teadis, et kui ÜKT-d ei tee, pööratakse karistus täitmisele. Teadis ka, et tervisliku seisundi tõttu on võimalik taotleda töö tegemise edasilükkamist, kuid siis ei rääkinud kriminaalhooldajale, et midagi viga on. Läheb perearsti juurde, kes annab talle saatekirja, läheb Tallinnasse haiglasse ja ehk siis paari kuu pärast saab üldkasuliku töö ära teha. Arvab, et tervise tõttu ei saa ka minna vangistust kandma. 27.08.2007 andis K.Kambla ütlusi, et on nõus minema vangistust kandma. On käinud arstide juures, ravijärjekorrad on pikad, praegu mingit ravi ei saa. Saab taotlusest aru ja vastu ei vaidle. Prokuröri seisukoht Prokurör leidis, et K.Kambla on nüüdseks ka ise aru saanud, et karistus tuleb ära kanda ja tuleb minna vangistust kandma, sest üldkasulik töö on tegemata jätnud ilma mõjuva põhjuseta. Korduvalt on töö tegemise tähtaega juba pikendatud. Taotlus rahuldada ja saata K.Kambla 51 päevast vangistust kandma. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdismõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille 2 tundi võrdub 1 päeva vangistusega. Vastavalt üldkasuliku töö tundide arvestusele on K.Kamblal tehtud 58 üldkasuliku töö tundi, osa neist on teinud ta augustis 2006 ja 18 tundi aprillis
5. Tehtud üldkasuliku töö tundidele vastab 29 päeva vangistust. Seega on K.Kambla poolt ärakandmata karistus vangistus 51 päeva. 31.03.2006 kohtuotsusega määras kohus, et K.Kambla peab üldkasulik töö ära tegema 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o 10.oktoobriks
6. 30.10.2006 kohtumäärusega määras kohus, et üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 18.12.2006, kuna kohus peatas üldkasuliku töö tegemise tähtaja 68 päevaks seoses K.Kambla tervisliku seisundiga. 31.01.2007 kohtumäärusega peatas kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise 148 päevaks seoses K.kambla haigusega ja luges üldkasuliku töö sooritamise lõpptähtajaks 15.05.
7. Vastavalt perearsti tõendile Kalju Kamblale raske füüsiline töö ei ole soovitatav. Kohtu täiendavale järelpärimisele vastas perearst, et K.Kambla on tema nimistus alates maist 2007 ja talle on antud tõend raskest füüsilisest tööst hoidumiseks, see ei vabasta teda üldkasulikust tööst ega lühiajalisest vangistusest. Vastavalt Arstliku ekspertiisi otsusele nr 35816 on K.Kamblal püsiva töövõime langus 59% seoses *. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, et K.Kambla tervislik seisund oleks tal takistanud üldkasulikku tööd teostamast alates 26.01.2007 kuni üldkasuliku töö teostamise tähtaja lõpuni, s.o. kuni 15.05.
8. K.Kambla on ka ise andnud ütlusi, et talle oli arusaadav, et kui ta tööd ära ei tee, pööratakse vangistus täitmisele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.Kambla on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö teostamisest. 3 Samuti tõi kriminaalhooldaja välja, et K.Kambla ei ilmunud 02.05 registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, seega rikkus talle pandud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet. Registreerimislehelt on näha, et 16.04.2007 on järgmise registreerimise ajaks määratud 02.05.2007, kuid registreerimisele on ta ilmunud 20.06.
9. K.Kambla tunnistas ka ise, et ei ilmunud registreerimisel, põhjendades seda halva tervisliku seisundiga. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et K.Kambla ei oleks halva tervise tõttu olnud võimeline kriminaalhooldaja juurde ilmuma. Seega ei ole K.Kambla järginud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. K.Kamblale oli kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada üldkasuliku töö teostamise ajal alkoholi. K.Kambla on korduvalt seda kohustust rikkunud. SA Läänemaa Haigla haigusloost nähtuvalt K.Kambla 10.04.2006 on erakorraliselt hospitaliseeritud, sest kukkus teise korruse aknast alkohoolses joobes. 01.09.2006 patsiendikaart kinnitab, et K.Kambla kukkus tänaval, alkoholijoove. Seega on tõendamist leidnud, et K.Kambla on korduvalt rikkunud ka temale kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.Kamblale Pärnu Maakohtu 31.03.2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 51 päeva vangist tuleb täitmisele pöörata KarS § 69 lg 6 alusel, sest on tõendamist leidnud, et K.Kambla hoidus kõrvale üldkasulikust tööst, ei käinud kriminaalhooldaja poolt määratud ajal registreerimisel ja rikkus kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4