4-07-831\2

4-07-831 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-831 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Anna Ivanova Kohtuistungi toimumise aeg 21.08.2007.a Väärteoasi Sergei Klenovski kaebus Põhja Politseiprefektuuri IdaHarju politseiosakonna 10.02.2007.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 115048627 (2376,07,000980) Kaebuse esitaja Sergei Klenovski (isikukood 38008290264; XXXXXX; töötab kahjukäsitlejana AS-s Ergo Kindlustus) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Sergei Klenovski kohtuväline menetleja – PP Ida-Harju politseiosakonna esindaja – vanemkonstaabel Marili Reinek RESOLUTSIOON
2. Sergei Klenovski kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna 10.02.2007.a. kiirmenetluse otsus nr 115048627 S. Klenovskile LS § 747 järgi määratud rahatrahvi (600 krooni) osas ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest 2 Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 10.02.2007.a kiirmenetluse otsusega karistas Põhja PP Ida-Harju PO konstaabel Igor Ponomarenko S.Klenovskit liiklusseaduse § 747 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni. Otsuse kohaselt juhtis S. Klenovski 10.02.2007.a kell 16:00 Harjumaal Maardus Vana-Narva mnt 1 juures, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus, rikkudes oma tegevusega liikluseeskirja § 219 nõudeid. Kaebaja palub tema suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetada teo vähese tähtsuse ning avaliku huvi puudumise tõttu. Palub arvestada seda, et tehnoülevaatus oli tegemata inimliku eksimuse tõttu ning see viga sai koheselt kõrvaldatud, s.o. 13.02.2007 läbis sõiduk ülevaatuse ning tunnistati tehniliselt korras olevaks. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt ei esitanud konstaabel temale, kui menetlusalusele isikule, kohtuvälise menetleja ametniku tunnistust, mis annab kaebajale õiguse kahelda konstaabli pädevuses viia läbi korrektne menetlus ning teha õige otsus. Kaebaja arvates on lahtrisse „Väärteo kvalifikatsioon“ märgitud LS § 7417, mis ei vasta LE § 219 sisule. Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja oleks võinud piirduda tema hoiatamisega, kuna tema poolt toime pandud tegu ei olnud tahtlik ning varasemad rikkumised tal puuduvad, samuti ei põhjustanud ta oma tegevusega mitte mingisugust varalist kahju. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ja palus menetluse lõpetada selle vähese tähtsuse tõttu. Kohtuvälise menetleja ametnik leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud, vastuseks kaebaja väitele selgitas, et kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama oma pädevust tõendava tunnistuse üksnes menetlusaluse isiku nõudel. Kohtu seisukoht ja põhjendused.
4. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, avaldanud ja uurinud vahetult väärteoasjas nr 2376,07,000980 olevaid tõendeid ning ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna kiirmenetluse otsus nr 115048627 tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kallutlusel
5. Kohus peab põhjendatuks menetlusaluse isiku S. Klenovski poolt esitatud väidet, et Põhja PP Ida-Harju PO konstaabel I. Ponomarenko ei esitanud temale kohtuvälise menetleja ametniku tunnistust. Seda asjaolu kinnitab ka kohtuvälise menetleja ametniku poolt kohtuistungil avaldatu, et politseiametnik esitab tunnistuse vaid menetlusaluse isiku nõudmisel. Kohus sellise kohtuvälise menetleja ametniku väitega ei nõustu. VTMS § 10 lg 4 sätestab üheselt, et kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama muuhulgas ka menetlusalusele isikule oma pädevust tõendava tunnistuse. Kohus leiab, et sätestatu ei ole pelgalt formaalsus, mida politseiametnik täidab vaid menetlusaluse isiku nõudmisel. Väärteomenetluse ausa läbiviimise põhimõtte kohaselt on oluline, et liiklusjärelevalve korras kontrollitav sõidukijuht saaks üheselt aru ja tajuks hetke, millal muutub ta menetlusaluseks isikuks ja temal on õigus asuda teostama VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ning täitma ettenähtud kohustusi. Tavaliiklejal puudub igasugune alus eeldada, et igal liiklusjärelevalvet teostaval politseiametnikul on pädevus tegutseda kohtuvälise menetleja ametnikuna. 3 Ülalmärgitu alusel loeb kohus tõendatuks, et Põhja PP Ida-Harju PO konstaabel Igor Ponomarenko ei esitanud 10.02.2007.a. kella 16.00 ajal Harjumaal, Vana- Narva mnt väärteomenetlust läbi viies S. Klenovskile VTMS § 10 lg 4 ettenähtud kohtuvälise menetleja ametniku tunnistust.
6. Kohtuistungil uuritud ja avaldatud kiirmenetluse otsuses on väärteo kirjeldusena märgitud järgmist :“juhtis mootorsõidukit millel on nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus“. Sellega rikkus LE § 219 nõudeid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 7417 järgi. Kohtuistungil seletas kohtuvälise menetleja ametnik, et tegelikult on sellise tähistuse juures mõeldud LS §74 (prim) 7, mida praktikas tähistatakse ülakomaga ja siis märgitakse number. LS § 747 sätestab vastutuse :“ tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. LS § 7417 näeb ette vastutuse:“ mootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamise eest“. LE § 219 sätestab, et :“ liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele“. Kohus peab vajalikuks märkida, et praktikas on kasutuses erinevaid viise kirjeldatud seadussätete tähistamiseks. Nii võidakse viidata LS § 747 kui § 74-7, kui ka 74´
7. Kõik seda saab lubatavaks lugeda siiski ainult siis, kui tegemist on menetlusdokumentide kirjaliku s.o. arvutiga vormistamisel. Antud juhul on kiirmenetluse otsus vormistatud käsikirjas, kus on aga võimalus erinevalt arvutikirjast selliseid tähistusi üheselt märkida. Kohus peab sellist väärteo kvalifikatsiooni tähistust antud otsuses eksitavaks, mis samas rikub menetlusaluse isiku huve tema kaitseõiguse teostamisel. Menetlusalusel isikul peab üheselt olema arusaadav millist rikkumist temale süüks arvatakse ja mille alusel teda karistatakse. Kohus peab ülalmärgitud puudusi väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis samas ei ole olulised rikkumised, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. VTMS § 133 kohaselt tuleb kohtul muuhulgas tuvastada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, samuti on kohtu üleandeks lahendada küsimus, kas karistus määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kas kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohus võib sealjuures muuta väärteo kvalifikatsiooni, raskendamata menetlusaluse isiku seisukorda. Samas ei saa kohus väljuda kiirmenetluse otsuses toodud väärteokirjeldusest. Kohus asub seisukohale, et antud juhul kiirmenetluse otsuse kirjeldus vastab LS § 747 kirjeldatud väärteole. Sergei Klenovski poolt juhitud mootorsõiduk Mitsubishi Galant reg.nr 588 EHA ei olnud tehnoülevaatust läbinud. Kohus loeb tõendatuks, et S. Klenovski poolt toimepandud väärtegu vastab LS § 747 kirjeldatud väärteokoosseisule.
8. Kohus leiab, et kaebaja taotlus - menetluse lõpetamiseks VTMS §30 lg 1 p 1 alusel ehk otstarbekuse kaalutlusel – on põhjendatud. Riigikohtu otsuses 3-1-1-9-07 (24.04.07.a.) p 9.1 märgitakse, et kuigi VTMS ei anna menetluse lõpetamise osttarbekuse kriteeriume, võib need tuletada KrMS §-st 202, mis VTMS § 2 kohaselt on kohaldatavad ka väärteomenetluses. Seega võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. 4 S. Klenovski juhtis mootorsõidukit, mis oleks pidanud olema läbinud tehnoülevaatuse. Peale politseiametniku poolset tähelepanu juhtimist väärteomenetluse kaudu, läbis ta antud autoga koheselt ülevaatuse, mis näitab, et tegelikult oli tegemist tehnilises korras oleva sõidukiga, mis ei kujutanud ohtu ei juhile ega ka kaasliiklejatele. Tehniline ülevaatus oli läbimata S. Klenovski inimliku eksituse tõttu. Inimlikule eksitusele viitab ka asjaolu, et S. Klenovski on antud ütlustes koheselt oma eksimust tunnistanud, samuti tema edasine käitumine, et auto läbis tehnilise ülevaatuse 13.02.2007.a., s.o. koheselt pärast tähelepanu juhtimist. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et S.Klenovski süü ei ole suur. Samuti leiab kohus, et S. Klenovski karistamiseks puudub avalik menetlushuvi. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistuse eesmärgiks muuhulgas mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest, samas tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteomaterjalides olevast õiendist nähtub, et S. Klenovskile on määratud rahatrahv viimati 2004.a, mis on ka tasutud. Juhtides sõidukit, mis tegelikult on küll tehniliselt korras, kuid eksituse tõttu on läbimata tehnoülevaatus, ei ole selline tegu, mis nõuab üld- või eripreventiivsetel kaalutlustel karistusõiguslikku sekkumist. Kohus leiab, et antud juhul on teo asjaolusid silmas pidades S. Klenovski karistamine rahatrahviga mittevajalik. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 30 lg 1 p 1 tühistab kohus Põhja PP Ida-Harju Politseiosakonna kiirmenetluse otsuse nr 115048627 S.Klenovski väärteoasjas LS § 747 järgi ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Kaebus kuulub rahuldamisele. Kohtunik