1-06-695\11

Kriminaalasi nr. 1-06-695 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. novembril
2. a. Tartus, Tartu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Nataly Mark Kriminaalasi Maie Sööt süüdistuses KarS § 329 järgi Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatav Maie Sööt Tõkend karistatus: 17.mail 2004.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 161 järgi 1 aasta vangistust 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga koos äriühingu juhina või juriidilise isiku juhtorgani liikmena töötamise õiguse äravõtmisega üheks aastaks elukohast lahkumise keeld Kaitsja Andrus Varki 1-06-695 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus o t s u s t a s: 1 Süüdi tunnistada Maie Sööt KarS § 329 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu. 17.mail 2004.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista Maie Söödile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Maie Söödi karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele ilmumisest. Tema suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada tema karistuse kandmisele asumise järel, s.o tema vanglasse saabumisest. Menetluskulud: Välja mõista Maie Söödilt riigituludesse menetluskulu sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 7 krooni (seitse krooni). Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003480017, viitenumber
3. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
4. detsember
5. a. Süüdistus ja kuritegude kvalifikatsioon Maie Sööti süüdistatkase KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise toimepanemises. 2 Tunnistaja S.H. andis kohtus ütlusi, mis olid kooskõlas eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud (tl 27-30) ütlustega. S.H. asus Nõo Piimatööstusesse tööle 14.01.2005.a toiduainete tehnoloogina toitlustuse alal ja tsehhi juhatajana. Töölepingu sõlmis temaga Maie Sööt, mis on ka töölepingus kirjas. M. Söödi ametinimetust H meenutada ei suuda. S.H. selgitab, et ta teadis, et M. Sööt oli Nõo Piimatööstuse omanik ja arvab, et tol hetkel oli ta ka juhatuse liige. S.H. tööülesanneteks oli panna inimesed tsehhis tööle ning vastutada tootmisprotsessi ja tehnoloogia eest. Tööülesanded olid kirjas töölepingus, pidi endale ise päeva tööülesanded püstitama ja neid järgima. Et töö oli esialgu raske palus ta seal omanike ringis oleva ja abivalmi M. Söödi käest abi. M. Sööt selgitas kuidas tuleb asju teha, näiteks kuidas planeerida toodangu mahtu ühel või teisel päeval. M. Sööt nõustas teda piimatööstuse alal ja aitas vajaduse tekkimisel juhtides läbi S. H piimatööstust.. Aruandeid M. Sööt tema käest ei tahtnud ja neid ei olnud vajalik talle esitada. Ta arvas, et võib – olla M. Sööt tahab mingeid aruandeid, siis sel juhul ta annab need talle ja seda rääkis ka eeluurimisel uurijale. Aruandeid esitas S.H. raamatupidamisele. S.H. allus ütluste kohaselt juhatuse liikmetele. A.N. , kes oli juhatuse liige, sai räägitud piima osas, ta aitas palju. Kui oli struktuurilisi probleeme töötajate osas, kui tööpuudus kätte tuli, siis rääkis ta sellest A.N. ale, kuna ta oli kohalik ja teadis inimesi, kes tööl käisid. A.N. käis aegajalt OÜ Nõo Piimatööstuses, kuid temal oli aega vähem. A.N. oli suur farm, kus oli palju loomi, sealt toodi Nõo Piimatööstusesse piima. A.N. korraldas seda millal tuleb piim, mitte ainult tema farmist vaid kõikide farmide osas. 2005.a kuulus osaühingu juhatusse A.T. ja A.R. kellega S.H. igapäevases töös kokku ei puutunud. Tunnistaja I.R. andis kohtus ütlusi, mis olid kooskõlas eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud (tl 31-35) ütlustega. I.R. töötas OÜ Nõo Piimakombinaadis ajavahemikul 19.04.2005-01.12.2005.a pearaamatupidajana. Töölepingu sõlmis temaga OÜ Nõo Piimatööstuse poolt Maie Sööt. Töökoha sinna leidis I.R. enda sõnul Postimehe kuulutuse kaudu. Teda kutsuti vestlusele telefoni teel kuid ta ei tea kes talle helistas. Vestluse viis temaga läbi Maie Sööt. Nõo Piimatööstusesse tööle asudes, selgitas Maie Sööt talle tema töö sisu ning millised on tema tööülesanded. Otseseks ülemuseks oli Nõo Piimatööstuses I. R arvates juhatuse esimees A.N. . Samas on I.R. ülekuulamise lõpus öelnud, et ta ei ole päris veendunud, et M. Sööt juhtis Nõo Piimatööstust. Tunnistaja I. R tööpäev kestis kella 8.00-16.00- ni, töökoht asus Nõo Piimatööstuse maja II korrusel, kus olid kontoriruumid. Seal olid veel kaks 3 ruumi, ühes neist oli tema ja raamatupidaja-kassapidaja töökoht ning tsehhijuhatajale oli seal laud. Teises ruumis oli suur laud 4-5 tooliga, vahel oli lükanduks. Eraldi ruumina oli teisel korrusel veel tsehhi juhataja kabinet. Maie Sööt istus temaga ühel korrusel asuvas teises ruumis kuhu käisid ka teised juhatuse liikmed. R ei tea selles ruumis juhatuse liikmete ja M. Söödi vahel toimunud vestluste sisu ega seda mis toimus teises ruumis. Juhatuse liikmeteks olid OÜ Nõo Piimatööstuses algul Maie Sööt ,A.T.,A.R. ,esimees A.N., hiljem toimusid juhatuse liikmete hulgas muutused. A.T. tahtis juhatusest tagasi astuda, samuti astus tagasi Maie Sööt, kes tuli 2005.a tema juurde ja ütles, et astub juhatuse liikme kohalt tagasi. Ta esitas R töölepingu, mille kohaselt M. Sööt võeti tööle juhatuse nõunikuna, tema palga tingimustes olid samuti muutused. M. Sööt tõi talle näha ka notariaalse volikirja, millega teda volitati OÜ Nõo Piimatööstuse nimel sõlmima lepinguid ning esindama OÜ Nõo Piimatööstust. Seda, kas Maie Sööt pärast aprilli 2005.a. võttis osa juhatuse koosolekutest, otsustuste tegemistest I.R. ei tea, kuna juhatuse koosolekud kogunesid sellisel ajal, kui tööpäev hakkas lõppema. Ta ei tea mida seal arutati ega kes seal osalesid. I.R. ei mäleta, kas ta on näinud juhatuse otsuseid, kus oleks olnud Maie Sööti allkiri pärast 2005.a. aprilli või mitte. I.R. selgitab, et raamatupidajana ta ei puutunud kokku A.T. või A.R. kui juhatuse liikmetega, ega saanud nendelt ülesandeid. Valdavalt korraldas I.R. enda tööd ise. Esines ka selliseid tööülesandid, mille teostamiseks pidi ta suhtlema ka M. Söödi või A.N. aga. M. Söödiga tuli suhelda raha liikumist puudutavates valdkondades, sest rahaülekannete tegemiseks tuli saada heakskiit M. Söödilt või A.N. Igapäevastes tööd puudutavates küsimustes sai I.R. nõu M. Söödi käest. Vaid vahel pidi ta vastuse saamiseks ootama A.N. saabumist. Dokumente, palgalehti esitas I.R. allkirjastamiseks viies need dokumendid teise tuppa lauale, kus need allkirjastas kas Maie Sööt või siis A.N. . I.R. ei tea kindlalt, kes kuni augustini 2005, otsustas, kuidas hankijatele arvete osas heakskiitu anda, kuid temani jõudsid need otsused alati läbi Maie Söödi. Kirjadele kirjutas OÜ Nõo Piimatööstus nimel alla Maie Sööt. Millise sisuga need kirjad olid R ei tea, sest ta ei tegelenud kirjade registreerimisega, tegemist oli tema sõnul üldise kirjavahetusega. Igapäevase töö juhtimine Maie Sööti poolt seisnes maksekorralduste teostamises ja I. R igapäevase töö korraldamist. Väide, et Maie Sööt juhtis igapäevast tegevust ettevõttes tugineb R sõnul sellele, et Maie Sööt oli juhatuse liige ja temalt sai I.R. tööülesandid. Algul sõlmis OÜ Nõo Piimatööstuse poolt töölepinguid M.M. , kes oli võetud töölepingu alusel tööle keskkonnaspetsialistina, kes peale M.M. töölt lahkumist lepinguid sõlmis R ei mäleta kuid viimased lepingud sõlmis A.N. . 4 Eeluurimisel I.R. andis oma sõnul politseile ka OÜ Nõo Piimatööstus dokumente, millest tehti koopiaid, tema kinnitas need oma allkirjaga. Kohtus tunnistajana ütlusi andes, lähtus I.R. oma sõnul alul viimasest perioodist kuid selgitab lisaks, et mida kriitilisemaks läks ettevõtte olukord, seda rohkem viibis majas A.N. . 2005.a augustis oli ettevõtte jaoks keeruline aeg, A.N. viibis tihti majas ning hiljem osales aktiivsemalt asjaajamises nõudes rohkem dokumente, väljavõtteid nõuete kohta, pangaväljavõtteid näha. A.N. aga arutas R jooksvaid probleeme personali osas ning esitas allkirjastamiseks palgalehti ning kassa liikumise dokumente. Eeluurimisel toimunud ülekuulamise hetkeni oli R A.N. ga küll kokku puutunud kuid polnud saanud temalt tööülesandeid, seda millega A.N. varem tegeles, R öelda ei oska. A.N. võttis enne seda kui I. R politseis üle kuulati väljavõtteid raamatupidamisest rahalise seisu kohta, temaga oli juttu 2004.a majandusaruanne koostamisest. Tunnistaja M.M. poolt kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta OÜ Nõo Piimatööstuses keskkonnaspetsialistina alates eelmise aasta märtsist kuni oktoobri keskpaigani umbes pool aastat. Tema tööülesanneteks oli tegelemine pakenditega, töölepingute koostamine, inventuurides osalemine ning jooksvate ühekordsete tööde tegemine. Töölepingus ei olnud kõik tööülesanded kirjas. M.M. selgitab, et tema teada oli M. Sööt osaühingu juhataja kogu selle aja, mil M.M. seal töötas. Ta ei süüvinud sellesse, kas M. Sööt oli ainuke juhatuse liige, tema sai oma ülesanded Maie Söödilt, kes ainsana talle tööd andis ning teistega ta üldse ei kontakteerunud. A.N. alt korraldusi M saanud ei ole, seda inimest teab ta enda sõnul väga vähe. M. Sööt on OÕ Nõo Piimatööstuse juhataja olles seega juhtival positsioonil. Ta võttis inimesi tööle ning andis korraldusi M.M. koostas töölepinguid saades selleks eelnevalt M. Söödilt teada kes tuleb tööle. Alates 15.augustist 2005.a oli M.M. haiguslehel. Peale haiguslehe lõppemist lõppes tema tööleping. Alates juunist oli M. M õigus töölepingutele alla kirjutada, seda ütles talle Maie Sööt. Seda kas see võis olla juhatuse otsus ta ei tea, sellesisulist kirjalikku otsust ega korraldust tema näinud ei ole. Enne teda sõlmis töölepinguid keegi Eve nimeline isik, aga ta ei ole seda isikut näinud. Sellest ajast alates ei otsustanud ta siiski midagi ise, vaid täitis Maie Söödi poolt antud korraldusi. Võib oletada, et M. Sööt sai juhatuselt ülesandeid, kuid otseselt ei tea seda, kuna ei olnud juures. Tunnistaja L.P. poolt kohtus antud ütluste kohaselt töötab ta alates 01.09 1997.a OÜ Nõo Piimatööstuse raamatupidaja- kassapidajana. Tema tööülesanneteks oli müügipunktidest sissetulev raha vastu võtmine ning palkade väljamaksmine. Pearaamatupidaja haigestumisel oli tema ülesandeks raha 5 ülekannete teostamine, müügipunktide saldode võrdlemine. Algusest saati olid tema töökohustused teada, otseselt allus L. P pearaamatupidajale. Enne kui raha väljamakse või ülekande teostamist pidid dokumentidele alla kirjutama pearaamatupidaja ja direktor. Pearaamataupidaja oli I.R., Maie Sööt kirjutas alla teise isikuna. 2005.a andis käske ja korraldusi rahaliste liikumiste sh. palkade ja arvete maksmise kohta talle Maie Sööt, kes kontrollis kassas oleva raha seisu. A.T. ega A.R. talle tööga seonduvaid korraldusi andnud ei ole, samuti ei ole tal olnud nendega mingit tööalast kokkupuudet. A.T. on L. P teada piimatoojana. A.N. helistas ning küsis raha seisu juhul kui M. Sööt oli haige ning septembris või augustis 2005.a, täpsemalt P ei mäleta, on ta esitanud kassadokumente allkirjastamiseks ka A.N. ale. Seda L. P ei tea, kas ja milliseid õigusi ning kohustusi juhatus M. Söödile andis. Tunnistaja A.T. poolt kohtus antud ütluste kohaselt oli tal esimene tööalane kokkupuude M. Söödiga Tartu Piima ajast kui nad mõlemad olid juhatuse liikmed. Hiljem olid nad mõlemad Nõo Piimatööstuse juhatuse liikmed. Hetkel on A. T OÜ Nõo Piimatööstuse osanik kuid ei ole alates 2005.a. juunist juhatuse liige. OÜ Nõo Piimatööstuse igapäeva elu juhtis A. T sõnul Maie Sööt, ülejäänud liikmed käisid koos vaid kaalukamaid otsuseid arutamas. Kohtuotsusega seoses toimus uue juhatuse valimine, juhatuse liikmena Maie Sööt ei jätkanud. A.N. tegi M. Söödile volituse, et M. Sööt võiks igapäeva tegevusega edasi tegeleda. A. T ise ei ole andnud koos teiste juhatuse liikmetega Maie Söödile õigusi ega volitusi teha juhatuse eest otsuseid M. Söödil oli varasem praktika, talle oli teatud teemade ring teada ning uut inimest leida olnuks koheselt võimatu. Maie Söödi pädevuses oli otsustada, milliseid isikuid tööle võtta ja vabastada. Maie Sööt otsustas ka seda mida teha kassasse laekunud rahaga, seda kellelt osta piima või kellele müüa toodangut, klientide leidmine oli tegevjuhi tegevusvaldkond Väide, et Maie Sööt juhtis ettevõtet pärast kohtuotsuse jõustumist tugineb sellele, et ta lihtsalt töötas samal moel edasi kui enne seda. Kuigi A. T ise ei töötanud enam ettevõtte juhatuses, teab ta kuidas asjad käisid, “üks küla, eks ikka on näha ja kuulda, mis tehakse”. A. T sõnul suhtles ka tema abikaasa Nõo Piimatööstuse juhatuse liikmetega edasi. 2005.a mai algusest avaldas T oma ütluste kohaselt soovi Nõo Piimatööstuse juhatusest tagasi astuda. Peale tagasiastumise soovi esitamist osales T veel ühel juhatuse koosolekul 2005.a. juunis siis tema taotlus rahuldati. Rohkem ta juhatuse koosolekutel osalenud ei ole. Alates perioodist mai 2005, mil esitas tagasiastumise avalduse, A. T ei osalenud Nõo Piimatööstuse tegevuses OÜ Nõo Piimatööstuse juhatusest soovis A. T lahkuda kuna talle ei meeldinud kuidas asi 6 edasi käis. Tema nägemus, kuidas asi jätkuma peaks, ei läinud kokku M. Söödi nägemusega., Mure ettevõtte pärast oli suur ,kuna see töötas suure kahjumiga Tunnistaja E.T. poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et Maie Söödiga on tal peamiselt tööalane suhe. Nõo vallavanemana olid tal Nõo Piimatööstuse juhi Maie Söödiga tööalased kokkupuuted. 2004 - 2006.a. alguseni oli E. T OÜ S. juhatuse liige, siis olid firmal Nõo Piimatööstusega lepingulised suhted, sinna müüdi piima. Abikaasa A.T. oli ja on OÜ Nõo Piimatööstuse osanik keda ta on paaril korral volituse alusel esindanud. OÜ S. juhatuse liikmena suhtles ta pärast 2005.a. aprilli OÜ Nõo Piimatööstusega võimaliku raha laekumise küsimustes kuna Nõo Piimatööstusel oli tekkinud suur võlg S. ees. Suhtlemine sellel teemal toimus M. Söödiga. Et olukord eriti ei paranenud esitas S. kohtusse hagi võla nõudes. Peale kohtusse nõude esitamist suhe Maie Söödiga halvenes. Veendumus, et Maie Sööt juhtis ettevõtet 2005.a aprillist, maist on E. T kujunenud nendest dokumentidest mida ta on esitanud ja sellest, et kui inimene otsustab ettevõtte raha käsutamise osas, siis see on oluline osa ettevõtte juhtimises. E. T ei tea kas M. Söödil oli juhatuse poolne volitus maksete korraldamise osas, kuid tegelikkuses Maie Sööt otsustas kas maksta või ei, sest mõni kuu toimus makseid 10-20 korda. E. T ei tea, kas iga otsuse järel oli kellegi otsus veel. E. T on seisukohal, et iga kodanik peaks midagi ette võtma kui näeb seaduse rikkumist. Maie Söödi juhtimine tõi kahju nii Nõo Piimatööstusele kui ka lepingupartneritele. Kuna tema hinnangul oli M. Söödi tegevus ebaseaduslik, siis ta otsustas teha politseisse avalduse. Asjaolu, et Nõo Piimatööstuse poolt ei tasutud OÜ S piimaraha oli võib-olla üheks osaks, mis näitas, et Nõo Piimatööstuse olukord on halb ja juhtimine pole korras kuid avaldus sai tehtud pigem selleks, et õiglus võidaks, kuna võimalus raha kätte saada oli suhteliselt väike 2004.a sooviti E. T ütluste kohaselt Maie Sööti ettevõtte juhi kohalt tagasi kutsuda. A.R. tegi ettepaneku E. T panna uueks kandidaadiks, kuid kuna ta teadis, et see oli väga suur töö, ta ei jõudnud vastust anda. Prokuratuurile E. T poolt esitatud, OÜ Nõo Piimatööstusega seotud dokumentide kohta selgitab E. T, et need said tema valdusse seoses abi osutamisega OÜ Nõo Piimatööstuse töötajatele, kes tema poole pöördusid. E. T ütluste kohaselt, kuna inimestel on bürokraatiga tegelemine hirmutav pöördus rida Nõo Piimatööstuse töötajaid, kellel olid ka M. Söödiga peamiselt töösuhtega seotud probleemid, tema poole abipalvega, et ta selgitaks mida peab tegema. E. T aitas neil pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja tema kätte sattusid nii need dokumendid. Töötajad arvasid, et võiks midagi ette võtta selles osas, et Maie Söödi juhtimine ettevõttes lõpeks. 7 OÜ Nõo Piimatööstuse juhatuse koosolekul on E.T. enda sõnul osalenud vist ühel korral ja vähemalt ühel korral üldkoosolekul. Täpselt ei tea selle pärast, et üldkoosolek kattus ja juhatuse koosolek oli selline veidi segane Tunnistaja A.R. poolt kohtus antud ütluste kohaselt oli ta OÜ Nõo Piimatööstuse juhatuse liige kuni osaühingu osakute äramüümiseni eelmise aasta lõpus. Tema kui juhatuse liige võttis vastu otsuseid, juhatuse liikmena ta tasu ei saanud, tema teada ei saanud ka keegi teine tasu. Otsuseid viis ellu juhatuse esimees ja ettevõtte juht. Juhatuse esimeheks ja ettevõtte juhiks oli A.N. . OÜ Nõo Piimatööstuses korraldasid rahade maksmist nii nagu igas ettevõttes pearaamatupidajad, raamatupidajad vastavalt ettevõtte juhi korraldustele. Rahalisi ülekandeid teostas tema arvates, pearaamatupidaja, teised ei ole sellega seotud. Otsused raha ülekannete kohta tegi ettevõtte juht, selleks oli A.N. . OÜ Nõo Piimatööstuse põhikirja alusel võeti peaspetsialist, ettevõtte juht ja pearaamatupidaja tööle juhatuse otsusega, ülejäänud töötajad võttis tööle ettevõtte juht. Peale kohtuotsuse jõustumist kutsuti M. Sööt juhatuse esimehe kohalt tagasi ja juhatuse koosoleku otsuse alusel sai temast konsultant. Maie Söödile anti juhatuse otsuse alusel seoses konsultandi tööga teatud asjade korraldamiseks ning elluviimiseks volitused. Peamiselt tegi otsuseid A.N. , kuid neid täitis Maie Sööt. A.N. ei olnud varem tegelenud sellise tööga, see töö oli spetsiifiline. Spetsiifilisus seisnes rohkem tootmiskorralduslikes küsimustes, mille puhul oli vaja teada kõike asjaajamistes, teadmisi turu alal jne. Kuna M. Sööt valdas seda ala jäeti ta tööle konsultandina. Vastates prokuröri küsimusele selgitab R, et ta on tuttav OÜ Nõo Piimatööstuse poolt Maie Söötile väljastatud volikirja sisuga ja et see on väljastatud OÜ Nõo Piimatööstuse juhatuse otsuse alusel. Volikirja alusel on M. Söödil lubatud avada ning käsutada uusi arveid, mitte olemasolevaid. Otseselt ei tea, kas Sööt on teinud mingeid raha ülekandeid ettevõttes, kuna oli juhatuse liige, tema otseseid asju ei tea, teab vaid nendest asjadest, mis olid juhatuse poolt määratud. Ta on arvamusel, et selliseid ülekandeid tegid raamatupidajad, kes on selle jaoks ja ta eeldab, et Sööt ei saanud selliste asjadega tegeleda. A. R ei tea, kas Maie Sööt on avanud OÜ Nõo Piimatööstuses või sulgenud arveldusarveid Küsimusele, kas Maie Söötil oli võimalik ettevõtte arveldusarveid käsutada vastas R, et kõigi eelduste kohaselt ei oleks tohtinud olla ja ta arvab, et ei olnud võimalik. Samuti ei ole talle teada, kas Sööt on teinud mingeid varakäsutusi ilma juhatuse teadmata või mitte. A. R selgitab, et tugineb oma ütlustes nendele otsustele, mis juhatuses tegid. 8 Tunnistaja A.N. a poolt kohtus antud ütluste kohaselt oli ta OÜ Nõo Piimatööstuse juhatuse liige ja juhatuse esimees, M. Sööt oli juhatuse liige. OÜ Nõo Piimatööstuses juhatuse liikmetele ega juhatuse esimehele palka ei makstud. 2005.a. teatas M. Sööt jõustunud kohtuotsusest, millega keelati tal osaleda ettevõtte juhtimises ja palus teavitada ka teisi juhatuse liikmeid. Sööt kutsus kokku koosleku kus esitas tagasiastumispalve. A.N. ega teised juhatuse liikmed ei tundnud ettevõtte köögipoolt nii hästi, et ettevõtet juhtida, seetõttu palusid nad M. Söödil jätkata nõunikuna, et oleks võimalik temalt nõu küsida ja saaks vajalikud asjad korda ajada, et oleks inimene, kes sellega tegeleks. Maie Söödiga sõlmiti tööleping. M. Söödile anti notariaalne volikiri nagu juhatuses eelnevalt kokku leppitud, kus olid kirjas punktid, mida ta võis teha ja mida mitte, täpselt N enam neid punkte ei mäleta. N palvel Sööt vormistas ja allkirjastas töölepingud ja raamatupidamisdokumente, mis oli kokku lepitud, et tuleb vormistada samuti edastas otsuseid rahaülekannete kohta. Sööt ilma juhatuselt korralduse saamiseta midagi otsustanud ei ole ning juhatuse eest ta korraldusi vastu ei võtnud, asju, mis tema pädevusse polnud antud ta ei teinud. Iga lepingu sõlmimiseks arutas Sööt A.N. aga eelnevalt asjad telefoni teel läbi ja andis A.N. ale edasi omapoolsed seisukohad. Sööt tegi ettepaneku keda tööle võtta ja koos tegid nad lõpliku otsustuse. M. Sööt andis vajadusel nõu ka näiteks tsehhi juhatajale, kes pidi ise tootmiseks vajaliku materjali tellima. Sööt tegi kalkulatsioonid, arutas need A.N. aga läbi ning andis siis otsuseid edasi. Nõusoleku sai M. Sööt A.N. alt. Juhatus pani paika vaid suunad, mida tuleb ette võtta. Otsuse võttis A.N. a ütluste kohaselt vastu ta ise ja delegeeris neid Söödile andes talle mitmeid ülesandeid. Maie Söödil ei olnud olemas OÜ Nõo Piimatööstuse arveldusarvete pangaparoolide kaarte. Samas tunnistab A.N. , et ka temal endal ei olnud OÜ Nõo Piimatööstuse arveldusarvete pangaparoolide kaarte, kui pank või ettevõtte esindaja kutsus ettevõtte juhina kellegi välja, läks sinna A.N. . Rahaliste vahendite liikumisi ja makseid kontodelt teostas OÜ Nõo Piimatööstuses pearaamatupidaja, kuna tema käes oli pangakaart ja ta vastutas panga ees. Süüdistatava Maie Söödi kohtus antud ütlustega selle kohta, et OÜ Nõo Piimatööstuses oli ta kuni 06.04.2005.a juhatuse liige ning juhatuse liikmena täitis igapäevaseid ettevõtte majandamise küsimusi tegeledes ettevõtte juhtimisega. Kõik laenu küsimused, ostmised ja müügid otsustas tema. Ettevõtte igapäevase töö korraldamise alla mahtus kogu ettevõtte tegevus alates juhatuse koosolekutel osalemisest, kus iga juhatuse liige sai arvamust avaldada, mis protokolliti. Juhatus oli koht, kus otsustati erinevate firmadega lepingute tegemine, võlgu olevate firmade puhul pretensioonide esitamine. Igapäevane majandustegevus, kust mida osta ja kuhu müüa, mis turgudele minna ja milliseid 9 kulutusi teha, see oli ettevõtte juhi otsustada ja selleks ei pidanud teistelt küsima. Ettevõtte juht andis hiljem juhatusele tehtu kohta aru. M. Sööt selgitab, et talle maksti ettevõtte juhtimise eest tasu, teistele juhatuse liikmetele ei makstud tasu. Alates aprillist 2005 jõustus tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus, ta teavitas sellest teisi juhatuse liikmeid ja kutsus kokku üldkoosoleku. Seal otsustati teda juhatusest tagasi kutsuda ja valiti uus juhatus. Samas tehti talle ettepanek, et ta aitaks ettevõtet juhtima hakkaval A.N. ettevõtte töös orienteeruda ja oleks seni konsultandina tööl. A.N. käis iga päev ettevõttes, kõik arved mis kuulusid maksmisele läksid tema lauale ja nad koos vaatasid kõik arved üle. A.N. andis korraldusi, mida maksta ja M. Sööt viis need siis raamatupidaja lauale. M. Sööt pidi välja arvutama palju mingi toote jaoks piima kulub, kuna tsehhi juhataja oli uus ja ta ei osanud seda teha. Samuti andis A.N. M. Söödile korraldusi, juhtudeks kui ta ei ole ise tööstuses kohal. Kui N ei olnud, siis võis M. Sööt sõlmida lepinguid isikute tööle võtmiseks ja ka vabastamiseks. Kui milleski tekkis kahtlus, siis helistas ta N ja küsis temalt nõu, teades, et pole ettevõtte juht enam ja vastutust endale ei võtnud A.N. käis praktiliselt iga päev majas, tema allkirjastas samuti dokumente. M. Sööt allkirjastas enda sõnul väga vähe dokumente, täites vaid A.N. a poolt antud korraldusi, kuna oli palgaline töötaja Küsimusele, kas ettevõtte juhatuse nõustamise alla kuulus ka töölepingu kohaselt lepingute allkirjastamine selgitas M. Sööt, et talle andis töökorralduse A.N. , tema andis korralduse mida teha. Volitusega (tl 6 – 7), millest nähtub, et OÜ Nõo Piimatööstus volitab Maie Sööti volitaja nimel tegutsedes tegema volitajale esemete omandamiseks ning volitaja esemete käsutamiseks kõiki tehinguid ja toiminguid, sealhulgas võõrandama ja koormama volitajale kuuluvaid kinnistuid ning sõlmima volitaja nimel laenulepinguid, asutama volitaja nimel juriidilisi isikuid ning esindama volitajat kui juriidilist osanikku, aktsionäri või liiget õiguste teostamisel; avama ja sulgema volitaja nimel arveid krediidiasutuses ning käsutama volitaja nimele avatud arveid; volitaja nimel vastu võtma rahasummasid ja esemeid kõigilt isikutelt; esindama volitajat kohtuprotsessides kõigi volitajale kuuluvate õiguste teostamisel; sõlmima ja allkirjastama osaühingu nimel lepinguid, s.h töölepinguid, ostumüügilepinguid jne; esindama osaühingut kõigi asutuste ja isikute ees s.h maksu- ja tolliameti ees jne; osaühingu eest vormistama kõiki vajalikke dokumente; esitama avaldusi, taotlusi, osaühingu eest alla kirjutama. Volikirja kehtivusajaks on sätestatud 1 (üks) aasta ja volikiri on välja antud edasivolitamise õigusega. Töölepinguga nr 203 19.04.2005.a (tl 36-37, 10 töölepingu muutmise lepinguga 05.07.2005.a (tl 39) millele on tööandjana alla kirjutanud Maie Sööt; töölepinguga nr 206 06.06.2005 koos täeiliku individuaalse materiaalse vastutuse lepinguga (tl 40 – 41), millele on tööandjana alla kirjutanud Maie Sööt; töölepinguga nr 208 22.06.2005 koos täeiliku individuaalse materiaalse vastutuse lepinguga (tl 42- 43), millele on tööandjana alla kirjutanud Maie Sööt; töölepinguga nr 207 06.06.2005 koos täeiliku individuaalse materiaalse vastutuse lepinguga (tl 44- 45), millele on tööandjana alla kirjutanud Maie Sööt; töölepinguga nr 209 18.07.2005 koos täeiliku individuaalse materiaalse vastutuse lepinguga (tl 46- 49); volikirjaga 14.07.2005.a (tl 49), millele on OÜ Nõo Piimatööstuse lepingulise esindajana alla kirjutanud Maie Sööt; ärakirjaga kirjast OÜ-le Nõo Veevärk (tl 50), millele on OÜ Nõo Piimatööstuse juhatuse volitatud esindajana alla kirjutanud Maie Sööt ärakirjaga kirjast Elisa Mobiilsideteenused AS-le (tl 51), millele on OÜ Nõo Piimatööstuse juhatuse nõunikuna alla kirjutanud Maie Sööt; töölepingu muutmise lepinguga 01.05.2005.a (tl 52), millele on tööandjana alla kirjutanud Maie Sööt Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil hinnatud tõendeid kogumis, leiab, et Maie Sööti süü on talle esitatud süüdistusepisoodis täielikult tõendamist leidnud. Maie Söödi süü on tõendatud järgnevate tõenditega kogumis: Kohus on seisukohal, et Maie Söödi poolt kohtus antud ütlused, milles ta eitab OÜ Nõo Piimatööstuse juhtimist, on paljasõnalised ja antud enda süüst vabastamiseks. Samuti leiab kohus, et A.N. a ja A.R. poolt kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed, vaid nende ütluste eesmärgiks oli Maie Sööti päästa reaalse vangistuse eest. Tunnistajate L.P , S.H , A. T , M.M. , E. T , I.rebase ütlustest nähtub, et peale M. Söödi juhatuse nõuniku kohale palkamist ei muutunud piimatööstuse töökorralduses sisuliselt midagi. Tunnistajad küll möönavad, et peale kohtuotsuse jõustumist sai juhatuse esimeheks A.N. kuid kogu tööd tööstuses juhtis edasi M. Sööt. Üksi tunnistajatest ei oska öelda, kas M. Sööt sai neile korraldusi andes ja dokumentidele alla kirjutades selleks iga kord eelnevalt A.N. alt või teistelt juhatuse liikmetelt vastava volituse või mitte. Kõigi ütlustest 11 kumab läbi arusaam, et tööstust juhib just M. Sööt, kuigi ametlikult on juhatuse esimees A.N. . Tunnistajate ütluste kohaselt pöörduti tekkivate küsimuste korral abi saamiseks enamjaolt just M. Sööti poole ja tema käest saadi nõu. Samuti allkirjastas dokumente valdavalt M. Sööt. M. Söödi käest saadi töö teostamisteks vajalikke juhiseid ja korraldusi. Üheltki teiselt juhatuse liikmelt tööalaseid nõuandeid ja juhiseid nad ei saanud. Enne raha ülekannete teostamist pidi kõikidele dokumentidele alla kirjutama valdavalt M. Sööt. Tunnistajate ütlustest ei nähtu otseselt, et vaid neil üksikutel juhtudel, mil A.N. at majas ei olnud, kirjutas tema eest alla või andis tema eest korraldusi M. Sööt, nagu oma ütlustega üritavad selgitada M. Sööt ja A.N. , vaid alla kirjutaski ja korraldusi toodete tellimise, maksete teostamiseks ja raha liikumise osas tegi M. Sööt. Ka ei nähtu tunnistajate ütlustest, et juhul kui nad M. Söödi käest läksid nõu küsima oleks M. Sööt enne neile vastamist või korralduse andmist konsulteerinud A.N. aga. Samuti on vastuolu A.N. a poolt kohtus antud ütluste ja M. Söödi poolt kohtus antud ütluste vahel. A.N. on selgitanud, et M. Sööt kirjutas tema eest dokumentidele alla ja andis korraldusi juhul, kui teda ennast ei olnud majas ja nad suhtlesid telefoni teel. M. Sööt aga selgitas, et igal hommikul arutas ta arved A.N. aga läbi ja A.N. andis talle korraldused, milliste arvetega mida teha. Antud juhul jääb selgusetuks, miks siis ei kirjutanud A.N. neile dokumentidele ise kohe alla, kui ta oli need vahetult koha peal M. Söödiga läbi arutanud. Tunnistajate ütlustest nähtuvab, et mida kriitilisemaks läks ettevõtte olukord, seda rohkem viibis majas A.N. . Augustis oli keeruline aeg ettevõtte jaoks ja siis N viibis ka tihti majas, osales aktiivsemalt asjaajamises nõudes rohkem dokumente ja väljavõtteid näha. Millega A.N. varem tegeles, ei teata, osad tunnistajad ei tea teda peaaegu üldse. A.N. helistas ja küsis raha seisu tunnistajate sõnul vaid juhul, kui M. Sööt oli haige. Alles septembris või augustis, s.o peale M. Söödi suhtes kriminaalmenetluse alustamist, on raamatupidajad esitanud kassadokumente allkirjastamiseks ka A.N. ale. Hetkeni kuni toimus ülekuulamine eeluurimisel, ei olnud pearaamatupidaja saanud A.N. alt tööülesandeid. Samuti juhatuse liikmed A. R ega A. T ei ole neile korraldusi ei jaganud ja tööalaselt nad nendega kokku ei puutunud. A.N. at teati ütluste kohaselt pigem kui juhatuse liiget, kes tööstuses küll käis, seda nii enne M. Söödi juhatuse liikme kohalt lahkumist kui ka peale seda, ning kelle farmist toodi tööstusesse piima, kuid mitte kui tööstuse sisulist juhti. Alles peale uue kriminaalmenetluse alustamist M. Söödi suhtes hakkas A.N. ettevõttes toimuvat kontrollima ja oma juhi ülesandeid täitma. 12 Lähtudes Äriseadustikus § 187 lg 1 sätestatust peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vajaliku ettevõtja hoolsuse puhul on juhtorgani liikmel eeldatav kvalifikatsioon ja võime äriühingut juhtida. Juhul kui isik võtab vastu juhtorgani liikme ametikoha, peab tal olema ka selleks vajalikud oskused ja teadmised ning eeldatavalt ka kogemused. Ta peab tundma valdkonna põhimõtteid vähemalt määral, mida peaks normaalseks keskmine ärijuht eeldusel, et tal tuleb sellist ettevõtet juhtida. Ilma nendeta on üsna mõeldamatu, et ta saaks täita oma kohustusi juhtorgani liikmelt oodatava hoolega. Tunnistajate A.N. a, A. T ja A. R ütlustega on tõendamist leidnud, et Nõo Piimatööstuse juhatuse liikmetel ei olnud M. Sööti peale tema suhtes kohtuotsuse jõustumist võimalik täiesti uue inimesega asendada. Nii A.N. kui teised juhatuse liikmed tundsid, et neil ei ole osaühingu juhatuse esimehe kohale vastavaid spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi. On mõistetav, et juhatuse esimeheks valitud A.N. ja ülejäänud juhatuse liikmed võisid vajada kogemusi omavat nõunikku või spetsialisti kuid jääb mõistetamatuks, miks võeti nii olulistes küsimustes juhatuse nõuniku kohale teadvalt isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus selle kohta, et ta on Keskpiimaühistu “Tartu Piim” ühistu juhatuse esimehena tekitanud KPÜ Tartu Piimale oma tippjuhi ametiseisundit tahtlikult ära kasutades olulise kahju. Ei M. Sööt ega A.N. ei ole suutnud kohtus veenvalt selgitada, milleks oli vajalik volitada M. Sööti OÜ Nõo Piimatööstuse nimel tegema kõiki osaühingu juhtimisega seotud toiminguid, allkirjastama OÜ Nõo Piimatööstuse nimel dokumente seega teostama kõiki tööandja ja selle juhatuse õigusi juhul, kui A.N. ise väidetavalt tegi juhatuse esimehena otsuseid ja omas allkirjaõigust. Kohus on tunnistajate ütlustele tuginedes seisukohal, et oludes, kus tööstuses töötajad pidevalt käisid igapäevase töö teostamise kohta M. Söödi käest juhendeid ja nõuandeid küsimas ja temalt dokumentidel alkirju võtmas, ei ole reaalne, et iga küsimuse või allkirja suhtes M. Sööt enne vastuse andmist helistas A.N. ale, temalt korralduse saamiseks. Kaitsja on oma kaitsekõnes viidanud TsÜS § 116 – 121 sätestatud ettevõtte esindamisele ja asub seisukohale, et käesolevas asjas on oluline vahet teha esindamis funktsioonil e. välisel õigussuhtel ja juhtimis funktsioonil e. sisemisel õigussuhtel.kaitsja seisukoha kohaselt on igasugune lepingute allkirjastamine M. Söödi poolt käsitletav ettevõtte esindamisena, milleks on talle ettevõtte juhatuse poolt antud vastav volitus või korraldus. Ettevõtte juhtimisel olulist pädevust iseisvalt otsuseid vastu võtta M. Söödil kaitse seisukoha järgi ei olnud. Ta toob ka näiteks M.M. , kellel oli samuti vahepeal õigus allkirjastada töölepinguid, kuid kes vaatamata sellele ei juhtinud ettevõtet. 13 Kohus nõustub kaitse seisukohaga selles osas, et ettevõtte juhtimisel on selleks pädeval isikul pädevus võtta vastu iseseisvalt otsuseid ja neid vahetult ise- või kolmandate isikute kaudu ellu viia. Käesolevas kriminaalasjas aga M. Sööt ei saanud õigust lepinguid sõlmida samadel alustel nagu seda sai M. M. Kohus suhtub kriitiliselt A.N. a ütlustesse selle kohta, et iga lepingu sõlmimiseks sai Maie Sööt temalt vastava korralduse. A.N. on kohtus ütlusi andes ise tunnistanud, et M. Sööt arutas temaga eelnevalt asjad telefoni teel läbi andes A.N. ale omapoolsed seisukohad. Samuti kui oli vaja inimest tööle võtta osaühingusse, siis Sööt tegi talle ettepaneku keda tööle võtta. Kellegi teisega A.N. nõu ei pidanud ja ei nähtu ka, et ta oleks ise eelnevalt dokumentidega tutvunud või tööle kandideerivate isikutega kohtunud. Seega M. Sööt mitte ei andnud A.N. ale nõu vaid edastas talle oma seisukohad tootmise ja töö korraldususe osas, isikute tööle võtmise osas, millest A.N. alati oma nõusoleku andmisel lähtus. Kogutud tõendite põhjal otsis töötajad, viis nendega läbi vestluse, arvutas välja vajalikud piimakogused, andis korraldusi tootmismahtude osas, rahaliste väljamaksete osas M. Sööt mitte A.N. . M. Sööt andis A.N. a ütluste kohaselt talle edasi oma seisukohad ja seepeale tema tegi otsuse mida jälle Sööt edasi andis. A.N. a ütlustest ei nähtu, et ta aeg ajalt küsis Söödilt nõu vaid pigem toimetas asju Sööt ja sai temalt formaalse nõusoleku. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et äriühingu tegelikku juhtimist M. Söödi poolt kinnitab ka asjaolu, et M. Sööt, olles enne aprilli 2005.a OÜ Nõo Piimatööstuse juhatuse liige, kes kokkuleppe kohaselt juhtis ettevõtte igapäevast tegevust, oli ta ainus juhatuse liige, kes sai palka. Kui tema juhatusest tagasi kutsuti ja igapäevast tegevust hakkas väidetavalt juhtima A.N. , siis tema ikkagi palka ei saanud. Endiselt oli ainus tasu saav isik M. Sööt. KarS § 49 ettenähtud teataval ametikohal töötamise keelu puhul, kui ametikoht seondub töökohaga mingis organisatsioonis, siis tegevusala määratlemisel tuleks lähtud funktsionaalsest valdkonnast ja isiku konkreetse tegevuse sisust, mis ei sõltu konkreetsest struktuurist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et A.N. a ametikoht juhatuse esimehena oli formaalne ja ta ei olnud piisavalt pädev seda ametikohta täitma. Ettevõtte sisulist juhtimist teostas just M. Sööt, kellel olid piisavad kogemused ja teadmised selles valdkonnas, olles juhatuse nõunikuna volitatud täitma kõiki OÜ Nõo Piimatööstuse juhatorgani tööfunktsioone ja õigusi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid , võimalust mõjutada süüdlst edaspidi hoidma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maie Sööt on varem kriminaalkorras karistatud, antud kuriteo on Maie Sööt toime pannud katseajal. Maie Sööti käitumises karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. 14 Kohus leiab, et kuna Maie Sööt pani toime kuriteo katseajal, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Välja mõista Maie Söödilt KrMS § 180 alusel menetluskuludena sundraha 4500.00krooni ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 7 krooni (seitse krooni). Kohtunik 15