Obsah (8)

§ 25§ 199§ 68§ 74§ 75§ 356§ 64§ 394

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. augustil 2007. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-13768 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi s

§ 25

lg 2-199 lg 2 p 7 järgi; Kaarel Otstaveli süüdistus

§ 199

lg 2 p 4,6,7 ja § 356 lg 1 järgi; Märt Küüdi ja Veiko Kalme süüdistus

199 lg 2 p 4,6,7, § 356 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1,3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ene Timmi

1. süüdistatav MAREK ALLAS varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 09.07.2003-10.07.2003 Kaitsja advokaat Toomas Ventsli
2. süüdistatav KAAREL OTSTAVEL varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 08.07.2003-09.07.2003 Kaitsja Monica Meristo
3. süüdistatav MÄRT KÜÜT varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2004 – 22.04.2004, viibis vahi all 22.04.200430.04.2004 Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge
4. süüdistatav VEIKO KALME varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 17.02.2005 – 19.02.2005 Kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Marek Allas

§ 25

lg 2-199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.-10.07.2003 so 2 päeva, Marek Allase poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Marek Allas ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada Kaarel Otstavel

§ 199lg 2 p 4,6,7 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Kaarel Otstavel

§ 356

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Kaarel Otstavelile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 2 vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.07.200309.07.2003 so 2 (kaks) päeva, Kaarel Otstaveli poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 75

lg 2 p 1 alusel määrata Kaarel Otstavelile kohustus hüvitada katseaja jooksul alates kohtotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuriteoga tekitatud kahjudest igakuiselt vähemalt 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Kaarel Otstavel ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning talle määratud kohustusi: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada Märt Küüt

199 lg 2 p 4,6,7 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Märt Küüt

§ 356lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Märt Küüt

§ 394

lg 2 p 1,3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aasatat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Märt Küüdile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.04.200422.04.2004 so 3 (kolm) päeva ja vahi all viibimise aeg 22.04.2004 - 30.04.2004 so 9 (üheksa) päeva, Märt Küüdi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Määrata

§ 75

lg 2 p 1 alusel Märt Küüdile kohustus hüvitada katseaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuriteoga tekitatud kahjudest igakuiselt vähemalt 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Märt Küüt ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning talle määratud kohustusi: 6.

elab kohtu määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada Veiko Kalme

§ 199lg 2 p 4,6,7 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Veiko Kalme

§ 356

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust Süüdi tunnistada Veiko Kalme

§ 394

lg 2 p 1,3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust

§ 64

lg 1 alusel mõista Veiko Kalmele liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.02.2005-19 02.2005 so 3 (kolm) päeva, Veiko Kalme poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 75

lg 2 p 1 alusel määrata Veiko Kalmele kohustus hüvitada katseaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuriteoga tekitatud kahjudest vähemalt 2000 (kaks tuhat) krooni.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Veiko Kalme ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja talle määratud kohustusi: 11.

elab kohtu määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaarel Otstavelile, Marek Allasele, Märt Küüdile ja Veiko Kalmele kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kaarel Otstavelilt, Marek Allaselt, Märt Küüdilt ja Veiko Kalmelt solidaarselt 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni H.M. (arveldusarve nr XXXXXXXXXX Hansapangas) kasuks; välja mõista Kaarel Otstavelilt, Märt Küüdilt ja Veiko Kalmelt solidaarselt 2 078 009.10 (kaks miljonit seitsekümmend kaheksa tuhat üheksa krooni ja 10 senti) krooni R.F. (arveldusarve XXXXXXXXXX Hansapangas) kasuks; välja mõista Kaarel Otstavelilt, Märt Küüdilt ja Veiko Kalmelt igaühelt 25 (kakskümmend viis) krooni R.F. kasuks; 4 välja mõista Kaarel Otstavelilt, Märt Küüdilt ja Veiko Kalmelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks keskkonnakahju 1 114 158 (üks miljon ükssada neliteist tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) krooni, milline summa kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10 2200 3480 0017 Ühispangas, viitenumber on

1. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud: Marek Allaselt sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, toimiku paljundamise kulud 7 (seitse) krooni ja kannatanu sõidukulud 132.04 (ükssada kolmkümmend kaks krooni 04 senti) krooni; määratud kaitsjale makstud tasu 1593 krooni jätta riigi kanda; Kaarel Otstavelilt sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, toimiku paljundamise kulud 7 (seitse) krooni ning 1599.86 (üks tuhat viissada üheksakümmend üheksa krooni 86 senti) krooni tunnistajate ja kannatanute poolt kantud kulutuste katteks; Märt Küüdilt sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, toimiku paljundamise kulud 7 (seitse) krooni, ekspertiisitasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni ning 1599.86 (üks tuhat viissada üheksakümmend üheksa krooni 86 senti) krooni tunnistajate ja kannatanute poolt kantud kulutuste katteks; Veiko Kalmelt sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, toimiku paljundamise kulud 7 (seitse) krooni, ekspertiisitasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni ning 1599.86 (üks tuhat viissada üheksakümmend üheksa krooni 86 senti) krooni tunnistajate ja kannatanute poolt kantud kulutuste katteks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Märt Küüti süüdistatakse selles, et tema •
2. aasta veebruari-aprillikuul Lääne-Virumaa Rägavere vallas M. külas R.F. ile kuuluval H. kinnistul metsaeraldustelt 2,3,5,12,14,15,18,19,20,24,25 ja 27 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos Kaarel Otstaveli ja Veiko Kalmega 5 varastas 2284,3 tm metsamaterjali väärtusega 1 269 843.70 krooni so suures ulatuses. •
3. aasta märtsi-aprillikuul Tartumaal Kambja vallas I. külas H.M. kuuluvalt T. 1 kinnistu metsaeraldistelt 1,5 ja 8 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos Veiko Kalme, Feliks Kampuse, Kaarel Otstaveli ja Marek Allasega püüdsid varastada 283 mändi, 595 kuuske, 89 haaba, 182 kaske ja 26 hall-leppa, kokku 330,1 tm puitu väärtusega 139 555 krooni. Sellega pani Märt Küüt toime

§ 199

lg 2 p 4, 6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt. Märt Küüti süüdistatakse veel selles, et tema

1. aasta veebruari-aprillikuul Lääne Virumaal Rägavere vallas M. külas H. kinnistu metsaeraldistel 2,3,5,12,14,15,18,19,20,24,25 ja 27 koos Kaarel Otstaveli ja Veiko Kalmega teostas vahendlikult puude ebaseadusliku raie rikkudes Metsaseaduse §-dest: 20 lg 1 tulenevaid nõudeid mille kohaselt on lubatud üksnes Metsaseaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied, sellega, et teostasid H. kinnistul raie viisil, mis ei vastanud ühelegi nimetatud raietest; 17 lg 2 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt oli H. kinnistu eraldustel nr 19 ja 24 lubatud teostada üksnes harvendusraiet eraldusel 19 metsa rinnaspindala alammääraga 16,50 m² ha kohta ja eraldusel 24 20,8 m2 ha kohta sellega, et viis teostatud raiega metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest: eraldusel nr 19 0,30 ha suurusel alal 13,77 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 30 983 krooni; eraldusel 24 0,30 ha suurusel alal 20,80 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 46 800 krooni § 13 lg 2 ja 3 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja (kuusega uuendamisel 3 aastat ja muudel juhtudel 2 aastat) möödumist sellega, et teostasid eraldustel 2,3,5,12,14,15,18,20,25 ja 27 Lageraie, pidamata kinni eelnimetatud liitumisajast nig põhjustasid sellega keskkonnale kahju 1 011 925 krooni Kokku põhjustas vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse
2. juuni 1999.a määrusega nr 186 kehtestatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele H. kinnistul keskkonnale olulise kahju summas 1 089 708 krooni. 2003 aasta märtsi-aprillikuul Tartumaal Kambja vallas I. külas H.M. kuuluvalt T. 1 kinnistu metsaeraldistelt 1 ja 8 koos Kaarel Otstaveli, Veiko Kalme, Feliks Kampuse ja Marek Allasega teostas vahendlikult puude ebaseadusliku raide rikkudes Metsaseaduse §-dest: 20 lg 1 tulenevaid nõudeid mille kohaselt on lubatud üksnes Metsaseaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied, sellega, et teostasid T. 1 kinnistul raie viisil, mis ei vastanud ühelegi nimetatud raietest; 17 lg 2 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt oli T. 1 kinnistu eraldusel nr 1 ja 8 lubatud teostada harvendusraiet metsa rinnaspindala alammääraga 19,8 m² ha kohta, sellega, et viis teostatud raiega metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest: eraldusel nr 1 1,8 ha suurusel alal 3,5 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 63 000 krooni; eraldusel 8 1,0 ha suurusel alal 2,0 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 20 000 krooni 6 Kokku põhjustas vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse
3. juuni 1999.a määrusega nr 186 kehtestatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele T. 1 kinnistul keskkonnale olulise kahju summas 83 000 krooni Sellega pani Märt Küüt toime

§ 356

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o puude ebaseadusliku raie, millega tekitati keskkonnale oluline kahju. Märt Küüti süüdistatakse veel selles, et tema 2003. aasta veebruari-aprillikuul varastas LääneVirumaa Rägavere vallas M. külas R.F. ile kuuluvalt H. kinnistult koos Veiko Kalme ja Oleg Reboga 2284,3 tm metsamaterjali väärtusega 1 269 843.70 kr. Selle kuriteo otsese tulemusena saadud puidu tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamiseks, koos Veiko Kalmega esitas ta metsamaterjali kokku ostvatele puidufirmadele ajavahemikul veebruar-aprill 2003 teadvalt võltsitud lepinguid ja metsamaterjali veoselehti selle kohta, nagu pärineks varastatud puit talle kuuluvalt Osaühingult S. , kes on selle omandanud seaduslikul teel. Seejärel müüsid Märt Küüt ja Veiko Kalme metsamaterjali OÜ S. nimelt ning raha eelnimetatud puidu müügi eest – kokku summas 858 655.70 kr kanti kokkuostjate poolt üle OÜ S. arvelduskontole nr 221019436172 Hansapangas, kust ta selle pangaautomaadist sularahana välja võttis ja osaliselt ka OÜ S. arvete maksmiseks kasutas. Ülaltoodu teostas ta alljärgnevalt: • 25.02.2003 koos Veiko Kalmega võõrandas AS-le SCANFOREST 81,087 tm varastatud metsamaterjali, esitades metsamaterjali päritolu tõendava dokumendina teadvalt võltsitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr SR-17023 17.veebruarist 2003 selle kohta, et OÜ S. on omandanud T. Grupilt Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas K kinnistul kasvava 1800 tm metsa raieõiguse ning teadvalt võltsitud metsamaterjali veoselehed samalt kinnistult puidu vedamise kohta, mille eest AS SCANFOREST kandis OÜ S. arvele üle 54 820.10 krooni; • 28.02.2003 koos Veiko Kalmega võõrandas AS-le R. 422,4 tm varastatud metsamaterjali, esitades metsamaterjali päritolu tõendava dokumendina teadvalt võltsitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr SR-17023 17.veebruarist 2003 selle kohta, et OÜ S. on omandanud T. Grupilt Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas K kinnistul kasvava 1800 tm metsa raieõiguse ning teadvalt võltsitud metsamaterjali veoselehed samalt kinnistult puidu vedamise kohta, mille eest AS R. kandis OÜ S. arvele üle 289 526 krooni; • 10.03.2003 koos Veiko Kalmega võõrandas S. AS-le 103,78 tm varastatud metsamaterjali, esitades metsamaterjali päritolu tõendava dokumendina teadvalt võltsitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr SR-17023 17.veebruarist 2003 selle kohta, et OÜ S. on omandanud T. Grupilt Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas K kinnistul kasvava 1800 tm metsa raieõiguse ning teadvalt võltsitud metsamaterjali veoselehed samalt kinnistult puidu vedamise kohta, mille eest S. AS kandis OÜ S. arvele üle 33 209.60 krooni; • 01.04.2003 ja 14.04.2003 koos Veiko Kalmega võõrandas OÜ-le E. kokku 760 tm varastatud metsamaterjali, esitades metsamaterjali päritolu tõendava dokumendina teadvalt võltsitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr SR-050303 05.märtsist 2003 selle kohta, et OÜ S. on omandanud J.A. Järva maakonnas I. vallas Joosta kinnistul kasvava 1407 tm metsa raieõiguse ning teadvalt võltsitud metsamaterjali veoselehed samalt kinnistult puidu vedamise kohta, mille eest OÜ E. kandis OÜ S. arvele üle 481 100 krooni. Sellega pani Märt Küüt toime

394 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahapesu grupi poolt ja suures ulatuses. 7 Veiko Kalmet süüdistatakse selles, et tema •

1. aasta veebruari-aprillikuul Lääne-Virumaa Rägavere vallas M. külas R.F. ile kuuluval H. kinnistul metsaeraldustelt 2,3,5,12,14,15,18,19,20,24,25 ja 27 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos Kaarel Otstaveli ja Märt Küüdiga varastas 2284,3 tm metsamaterjali väärtusega 1 269 843.70 krooni so suures ulatuses. •
2. aasta märtsi-aprillikuul Tartumaal Kambja vallas I. külas H.M. kuuluvalt T. 1 kinnistu metsaeraldistelt 1,5 ja 8 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos Märt Küüdi, Feliks Kampuse, Kaarel Otstaveli ja Marek Allasega püüdsid varastada 283 mändi, 595 kuuske, 89 haaba, 182 kaske ja 26 hall-leppa, kokku 330,1 tm puitu väärtusega 139 555 krooni. Sellega pani Veiko Kalme toime

§ 199

lg 2 p 4, 6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt. Veiko Kalmet süüdistatakse veel selles, et tema

1. aasta veebruari-aprillikuul Lääne Virumaal Rägavere vallas M. külas H. kinnistu metsaeraldistel 2,3,5,12,14,15,18,19,20,24,25 ja 27 koos Kaarel Otstaveli ja Märt Küüdiga teostas vahendlikult puude ebaseadusliku raie rikkudes Metsaseaduse §-dest: 20 lg 1 tulenevaid nõudeid mille kohaselt on lubatud üksnes Metsaseaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied, sellega, et teostasid H. kinnistul raie viisil, mis ei vastanud ühelegi nimetatud raietest; 17 lg 2 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt oli H. kinnistu eraldustel nr 19 ja 24 lubatud teostada üksnes harvendusraiet eraldusel 19 metsa rinnaspindala alammääraga 16,50 m² ha kohta ja eraldusel 24 20,8 m2 ha kohta sellega, et viis teostatud raiega metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest: eraldusel nr 19 0,30 ha suurusel alal 13,77 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 30 983 krooni; eraldusel 24 0,30 ha suurusel alal 20,80 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 46 800 krooni; § 13 lg 2 ja 3 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja (kuusega uuendamisel 3 aastat ja muudel juhtudel 2 aastat) möödumist sellega, et teostasid eraldustel 2,3,5,12,14,15,18,20,25 ja 27 Lageraie, pidamata kinni eelnimetatud liitumisajast nig põhjustasid sellega keskkonnale kahju 1 011 925 krooni Kokku põhjustas vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse
2. juuni 1999.a määrusega nr 186 kehtestatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele H. kinnistul keskkonnale olulise kahju summas 1 089 708 krooni.
3. aasta märtsi-aprillikuul Tartumaal Kambja vallas I. külas H.M. kuuluvalt T. 1 kinnistu metsaeraldistelt 1 ja 8 koos Kaarel Otstaveli, Märt Küüdi, Feliks Kampuse ja Marek Allasega teostas vahendlikult puude ebaseadusliku raide rikkudes Metsaseaduse §-dest: 20 lg 1 tulenevaid nõudeid mille kohaselt on lubatud üksnes Metsaseaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied, sellega, et teostasid T. 1 kinnistul raie viisil, mis ei vastanud ühelegi nimetatud raietest; 17 lg 2 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt oli T. 1 kinnistu eraldusel nr 1 ja 8 lubatud teostada harvendusraiet metsa rinnaspindala alammääraga 19,8 m² ha kohta, sellega, et viis teostatud raiega metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest: 8 eraldusel nr 1 1,8 ha suurusel alal 3,5 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 63 000 krooni; eraldusel 8 1,0 ha suurusel alal 2,0 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 20 000 krooni Kokku põhjustas vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse
4. juuni 1999.a määrusega nr 186 kehtestatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele T. 1 kinnistul keskkonnale olulise kahju summas 83 000 krooni Sellega pani Veiko Kalme toime

§ 356

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o puude ebaseadusliku raie, millega tekitati keskkonnale oluline kahju. Veiko Kalmet süüdistatakse samuti selles, et tema 2003. aasta veebruari-aprillikuul varastas Lääne-Virumaa Rägavere vallas M. külas R.F. ile kuuluvalt H. kinnistult koos Märt Küüdi ja Oleg Reboga 2284,3 tm metsamaterjali väärtusega 1 269 843.70 kr. Selle kuriteo otsese tulemusena saadud puidu tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamiseks, koos Märt Küüdiga esitas ta metsamaterjali kokku ostvatele puidufirmadele ajavahemikul veebruar-aprill 2003 teadvalt võltsitud lepinguid ja metsamaterjali veoselehti selle kohta, nagu pärineks varastatud puit talle kuuluvalt Osaühingult S. , kes on selle omandanud seaduslikul teel. Seejärel müüsid Veiko Kalme ja Märt Küüt metsamaterjali OÜ S. nimelt ning raha eelnimetatud puidu müügi eest – kokku summas 858 655.70 kr kanti kokkuostjate poolt üle OÜ S. arvelduskontole nr 221019436172 Hansapangas, kust ta selle pangaautomaadist sularahana välja võttis ja osaliselt ka OÜ S. arvete maksmiseks kasutas. Ülaltoodu teostas ta alljärgnevalt: • 25.02.2003 koos Märt Küüdiga võõrandas AS-le SCANFOREST 81,087 tm varastatud metsamaterjali, esitades metsamaterjali päritolu tõendava dokumendina teadvalt võltsitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr SR-17023 17.veebruarist 2003 selle kohta, et OÜ S. on omandanud T. Grupilt Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas K kinnistul kasvava 1800 tm metsa raieõiguse ning teadvalt võltsitud metsamaterjali veoselehed samalt kinnistult puidu vedamise kohta, mille eest AS SCANFOREST kandis OÜ S. arvele üle 54 820,10 krooni; • 28.02.2003 koos Märt Küüdiga võõrandas AS-le R. 422,4 tm varastatud metsamaterjali, esitades metsamaterjali päritolu tõendava dokumendina teadvalt võltsitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr SR-17023 17.veebruarist 2003 selle kohta, et OÜ S. on omandanud T. Grupilt Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas K kinnistul kasvava 1800 tm metsa raieõiguse ning teadvalt võltsitud metsamaterjali veoselehed samalt kinnistult puidu vedamise kohta, mille eest AS R. kandis OÜ S. arvele üle 289 526 krooni; • 10.03.2003 koos Märt Küüdiga võõrandas S. AS-le 103,78 tm varastatud metsamaterjali, esitades metsamaterjali päritolu tõendava dokumendina teadvalt võltsitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr SR-17023 17.veebruarist 2003 selle kohta, et OÜ S. on omandanud T. Grupilt Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas K kinnistul kasvava 1800 tm metsa raieõiguse ning teadvalt võltsitud metsamaterjali veoselehed samalt kinnistult puidu vedamise kohta, mille eest S. AS kandis OÜ S. arvele üle 33 209.60 krooni; • 01.04.2003 ja 14.04.2003 koos Märt Küüdiga võõrandas OÜ-le E. kokku 760 tm varastatud metsamaterjali, esitades metsamaterjali päritolu tõendava dokumendina teadvalt võltsitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr SR-050303 05.märtsist 2003 selle kohta, et OÜ S. on omandanud J.A. Järva maakonnas I. vallas Joosta kinnistul kasvava 1407 tm metsa raieõiguse ning teadvalt võltsitud metsamaterjali veoselehed samalt kinnistult puidu vedamise kohta, mille eest OÜ E. kandis OÜ S. arvele üle 481 100 krooni. 9 Sellega pani Veiko Kalme toime

394 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahapesu grupi poolt ja suures ulatuses. Kaarel Otstavalit süüdistatakse selles, et tema •

1. aasta veebruari-aprillikuul Lääne-Virumaa Rägavere vallas M. külas R.F. ile kuuluval H. kinnistul metsaeraldustelt 2,3,5,12,14,15,18,19,20,24,25 ja 27 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos Märt Küüdi ja Veiko Kalmega varastas 2284,3 tm metsamaterjali väärtusega 1 269 843.70 krooni so suures ulatuses. •
2. aasta märtsi-aprillikuul Tartumaal Kambja vallas I. külas H.M. kuuluvalt T. 1 kinnistu metsaeraldistelt 1,5 ja 8 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos Veiko Kalme, Feliks Kampuse, Märt Küüdi ja Marek Allasega püüdsid varastada 283 mändi, 595 kuuske, 89 haaba, 182 kaske ja 26 hall-leppa, kokku 330,1 tm puitu väärtusega 139 555 krooni. Sellega pani Kaarel Otstavel toime

§ 199

lg 2 p 4,6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt. Kaarel Otstavalit süüdistatakse veel selles, et tema

1. aasta veebruari-aprillikuul Lääne Virumaal Rägavere vallas M. külas H. kinnistu metsaeraldistel 2,3,5,12,14,15,18,19,20,24,25 ja 27 koos Märt Küüdi ja Veiko Kalmega teostas vahendlikult puude ebaseadusliku raie rikkudes Metsaseaduse §-dest: 20 lg 1 tulenevaid nõudeid mille kohaselt on lubatud üksnes Metsaseaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied, sellega, et teostasid H. kinnistul raie viisil, mis ei vastanud ühelegi nimetatud raietest; 17 lg 2 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt oli H. kinnistu eraldustel nr 19 ja 24 lubatud teostada üksnes harvendusraiet eraldusel 19 metsa rinnaspindala alammääraga 16,50 m² ha kohta ja eraldusel 24 20,8 m2 ha kohta sellega, et viis teostatud raiega metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest: eraldusel nr 19 0,30 ha suurusel alal 13,77 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 30 983 krooni; eraldusel 24 0,30 ha suurusel alal 20,80 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 46 800 krooni; § 13 lg 2 ja 3 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja (kuusega uuendamisel 3 aastat ja muudel juhtudel 2 aastat) möödumist sellega, et teostasid eraldustel 2,3,5,12,14,15,18,20,25 ja 27 Lageraie, pidamata kinni eelnimetatud liitumisajast ning põhjustasid sellega keskkonnale kahju 1 011 925 krooni Kokku põhjustas vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse
2. juuni 1999.a määrusega nr 186 kehtestatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele H. kinnistul keskkonnale olulise kahju summas 1 089 708 krooni.
3. aasta märtsi-aprillikuul Tartumaal Kambja vallas I. külas H.M. kuuluvalt T. 1 kinnistu metsaeraldistelt 1 ja 8 koos Märt Küüdi, Veiko Kalme, Feliks Kampuse ja Marek Allasega teostas vahendlikult puude ebaseadusliku raide rikkudes Metsaseaduse §-dest: 20 lg 1 tulenevaid nõudeid mille kohaselt on lubatud üksnes Metsaseaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied, sellega, et teostasid T. 1 kinnistul raie viisil, mis ei vastanud ühelegi nimetatud raietest; 10 17 lg 2 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt oli T. 1 kinnistu eraldusel nr 1 ja 8 lubatud teostada harvendusraiet metsa rinnaspindala alammääraga 19,8 m² ha kohta, sellega, et viis teostatud raiega metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest: eraldusel nr 1 1,8 ha suurusel alal 3,5 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 63 000 krooni; eraldusel 8 1,0 ha suurusel alal 2,0 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 20 000 krooni. Kokku põhjustas vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse
4. juuni 1999.a määrusega nr 186 kehtestatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele T. 1 kinnistul keskkonnale olulise kahju summas 83 000 krooni Sellega pani Kaarel Otstavel toime

§ 356

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o puude ebaseadusliku raie, millega tekitati keskkonnale oluline kahju. Marek Allast süüdistatakse selles, et tema 2003. aasta märtsi-aprillikuul Tartumaal Kambja vallas I. külas H.M. kuuluvalt T. 1 kinnistu metsaeraldistelt 1,5 ja 8 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos Veiko Kalme, Feliks Kampuse, Märt Küüdi ja Kaarel Otstaveliga püüdsid varastada 283 mändi, 595 kuuske, 89 haaba, 182 kaske ja 26 hall-leppa, kokku 330,1 tm puitu väärtusega 139 555 krooni. Sellega pani Marek Allas toime

§ 25

lg 2-§ 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab Marek Allasele karistuseks

§ 25

lg 2-§ 199 lg 2 p 7 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.-10.07.2003 so 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui Marek Allas ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. Prokurör nõuab Veiko Kalmele karistuseks

§ 356

lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust,

§ 199

lg 2 p 4,6,7 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust,

§ 394

lg 2 p 1,3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust.

§ 64

alusel mõista Veiko Kalmele liitkaristusena 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.02.2005-19 02.2005 so 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata talle 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. 11

§ 74

alusel jätta tingimisi vangistus Veiko Kalme suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub Veiko Kalme katseaja jooksul asuma heastama kuriteoga tekitaud kahju, tasudes igakuuliselt vähemalt 2000 krooni. Prokurör nõuab Märt Küüdile karistuseks

§ 356

lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust,

§ 199

lg 2 p 4,6,7 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust,

§ 394

lg 2 p 1,3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust.

§ 64

alusel mõista Märt Küüdile liitkaristusena 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.04.200422.04.2004 so 3 päeva ja vahi all viibimise aeg 22.04.2004 - 30.04.2004 so 9 päeva, kokku 12 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata talle 2 aasta 5 kuud 18 päeva vangistust.

§ 74

alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub Märt Küüt katseaja jooksul asuma heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasudes igakuuliselt vähemalt 2500 krooni. Prokurör nõuab Kaarel Otstavelile karistuseks

§ 356

lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust ja

§ 199

lg 2 p 4,6,7 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

§ 64

alusel mõista Kaarel Otstavelile liitkaristusena 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.07.200309.07.2003 so 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub Kaarel Otstavel katseaja jooksul asuma heastama kuriteoga tekitaud kahju, tasudes igakuuliselt vähemalt 1500 krooni. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Marek Allas tuleb süüdi tunnistada

§ 25

lg 2-199 lg 2 p 7 järgi; Kaarel Otstavel

§ 199

lg 2 p 4,6,7 ja § 356 lg 1 järgi; Märt Küüt ja Veiko Kalme

199 lg 2 p 4,6,7, § 356 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1,3 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. R.F. on esitanud tsiviilhagi 2 078 009.10 krooni ja H.M. 30 000 krooni. Riigile tekitatud keskkonnakahju on 1 114 158 krooni. Süüdistatavad on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele. 12 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni ja I astme kuriteo puhul, milline süüdistus on esitatud Märt Küüdile ja Veiko Kalmele, 2,5 palga alammäära, s.o 9000 krooni. Menetluskuludeks on veel kõigil süüdistatavatel toimiku paljundamise kulud CD –le 7 krooni ning Märt Küüdil ja Veiko Kalmel ekspertiisitasu 900 krooni, milline tuleb neil hüvitada võrdsetes osades. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 on menetluskuludeks ka kannatanutele ja tunnistajatele hüvitatud sõidu- ja ööbimiskulud, päevarahad. Need on järgmised: K.K. 319 krooni, H.M. 428.16 krooni ja 100 krooni, T.R. 261.53 krooni, R.F. 1560.33 krooni, 568 krooni ja 638.45 krooni, R.T. 250.70 krooni ja 376 krooni ning T.P. 429.43 krooni. Kohus on seisukohal, et kannatanu R.F. i, tunnistajate K.K., T.R., R.T. ja T.P. poolt kantud kulutused kokku summas 4403.44 tuleb võrdsetes osades välja mõista Kaarel Otstavelilt, Märt Küüdilt ja Veiko Kalmelt, kuna need on tekkinud seoses neile esitatud süüdistusega. Kannatanu H.M. poolt kantud kulutused tuleb hüvitada kõigil neljal süüdistataval võrdsetes osades, s.o summas 132.04 krooni. Kuna kohus on kannatanutele ja tunnistajatele seoses kohtuistungile tulekuga nende poolt tehtud kulutused hüvitanud, tuleb need summad välja mõista süüdistatavatelt riigituludesse. Lisaks kohtumenetluse käigus tekkinud kuludele on R.F. esitanud kohtule bussipileti maksumusega 75 krooni (V kd, tl 150). Nimetatud kulutuse tegi kannatanu seoses käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetlemisega. Kohus leiab, et see summa tuleb samuti hüvitada süüdistatavatel Kaarel Otstavelil, Veiko Kalmel ja Märt Küüdil, igaühel 25 krooni, sest selline kulu tekkis kannatanul süüdistavate süülise käitumise tõttu. Kohus leiab, et Marek Allase määratud kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile makstud tasu 1593 krooni kohtuistungiks ettevalmistamise eest tuleb jätta riigi kanda, kuna uus kaitsja teatas mõistliku aja jooksul, et Marek Allas on valinud endale kaitsja kokkuleppel. Kohtunik 13