Obsah (11)

§ 306§ 309§ 180§ 179§ 175§ 178§ 126§ 318§ 319§ 315§ 289

1 Kriminaalasi nr 1-06-9625 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 16. veebruar 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-9625 kohtueelses

§ 306, § 309, § 311, § 312, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Valeri Tsakker Kar

S § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi tunnistada Valeri Tsakker süüdi teise inimese tapmise katse toimepanemises selles, et tema 21.02.2006.a. kella 16.45 ajal Tartus, R. asuva kortermaja esimeses trepikojas neljanda ja viienda korruse vahel trepil tahtliku tapmise eesmärgil, rüseledes R.B. , põhjustas R.B. nina põrutuse koos nahaaluse verevalumi ja pehmete kudede tursega samas piirkonnas, ja lõi R.B. kaks korda 21 cm terapikkuse noaga selga, millest üks löök tabas vasakule poole rindkeresse, kus asuvad elutähtsad organid – vasak kops ja süda ning üks löök tabas vasaku tuhara piirkonda. Noaga löömisega tekitas Valeri Tsakker R.B. lõikehaavad vasakul pool rindkeres ja vasaku tuhara piirkonnas. Kuritegu jäi lõpule viimata V.Tsakkeri tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna sündmuskohale saabusid politseiametnikud, kes pidasid V.Tsakkeri kinni ja kutsusid kannatanu jaoks kiirabi. Ülejäänud osas on Valeri Tsakkeri süüdistus KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi selles märgitud ja kajastatud asjaolude osas tõendamata. Süüdi tunnistada Valeri Tsakker KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 121 järgi tunnistada Valeri Tsakker süüdi süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemises, milles kannatanuks on P.K. . Süüdistuses KarS § 121 järgi – kahe kuriteo osas, millistes kannatanuks on V.T. , mõista Valeri Tsakker õigeks kuriteosündmuse ja kuriteo tuvastamatuse tõttu (

§ 309lg 2). Kar

S § 64 lg 1 alusel mõista Valeri Tsakkerile kuritegude kogumi eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 76 lg 6 alusel suurendada karistuseks mõistetud 7 aastat vangistust Tartu Maakohtu 18.03.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 8 kuu ja 24 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 7 (seitse) aastat 8 (kaheksa) kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Valeri Tsakkeri eelvangistuses viibitud aeg alates 22.02.2006.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 7 aasta 8 kuu 24 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 22.02.2006.a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata Valeri Tsakkeri suhtes kohaldatud tõkend vahistamine.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Valeri Tsakkerilt riigituludesse menetluskuludena: • 9000.- krooni sundraha (

§ 179

lg 1 p 1), • 26 668.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (

§ 175

lg 1 p 4), • 6796 krooni 80 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 105,117,179-180;

§ 175

lg 1 p 4), 3 kriminaaltoimikust koopia 141.- krooni kaitsjale tegemise kulu (lk 176;

§ 175

lg 1 p 5), • 8600.- krooni ekspertiisikulu (lk 55,90,112;

§ 175

lg 1 p 3) • 497.- krooni tunnistajale

§ 178

alusel hüvitatud kulu (lk 356,357,291-293;

§ 175lg 1 p 2).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Valeri Tsakker, 1-06-9625, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Valeri Tsakker, 1-06-9625, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. • Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 26 668.- krooni advokaat Karl Saavo süüdistatav Valeri Tsakkeri kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja taotles kaitsjatasu väljamõistmist 38 pooltunni ehk 19 tunni ulatuses. Kaitsja taotlus on põhjendatud – kohus menetles kriminaalasja 29.11.-01.12.2006 ja 16.02.2007.a kohtuistungitel. Korra § 2 lg 3 p 1 ja § 2 lg 5 alusel kuulub kohaldamisele erikoefitsient, see on 4,0, kuna üks menetletavatest kuritegudest on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu (KarS § 113 kuulub KarS-s 9.peatükki: ISIKUVASTASED SÜÜTEOD). Seega: (900 x 4,0) + (38 pooltundi x 125 x 4,0) = 3600 + 19 000 = 22 600. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 22 600-le kroonile käibemaks 18%, see on 22 600 + 4068 = 26 668. Kaitsja taotlus 750.- krooni tõlkekulu väljamõistmiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna kaitsja jättis põhjendamatult kasutamata kohtu pakutud tõlgi abi (kohtu kiri kaitsjale lk 250-251, lk 251 lõpuosa) ning kaitsja ei ole esitanud mõjuvaid põhjusi kohtu pakutud tõlgi abi kasutamata jätmise kohta ning selle kohta, miks ta valis riigieelarve jaoks omaalgatuslikult kulukama teenuse (kui seda on kohtu pakutud tõlgi abi tõlketeenuse osutamisel, millega kriminaalmenetluse kulu ei kaasne). Kuna kaitsja põhjustas tõlkekulu omal süül, siis puudub alus tõlkekulu hüvitamiseks ka Korra § 20 lg 1 p 2 ja § 22 lg 1 alusel. R.B. tsiviilhagi 800.- krooni nõudes rahuldada ja välja mõista Valeri Tsakkerilt 800.- krooni R.B. kasuks. P.K. tsiviilhagi 15 000.- krooni nõudes rahuldada ja välja mõista Valerti Tsakkerilt 15 000.- krooni P.K. kasuks. Asitõendid – lauanuga (lk 36-37) ja kampsun (lk 56-57), mis asuvad kohtus,

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõend – CD-plaat, millel on V.T. ülekuulamise salvestis (lk 77-80,81), milline asub kriminaaltoimiku juures – toimikus lk 81 asuvas ümbrikus,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

4 Kohtuotsuse koopia edastada allkirja vastu süüdistatavale ja kõigile kannatanutele. Süüdistatavale tõlkida kohtuotsus vene keelde ja edastada talle kohtuotsuse tõlge allkirja vastu. Allkirjalehed kohtuotsuse koopia kättesaamise kohta liita kriminaalasja nr 1-06-9625 toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

§ 319

lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 12.märtsil 2007.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata. ASJAOLUD Süüdistus Kar

S § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi Valeri Tsakkeri süü temale esitatud süüdistusest KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi teise inimese tapmise katse toimepanemises on tõendatud selles, et tema 21.02.2006.a kella 16.45 ajal Tartus, R. asuva kortermaja esimeses trepikojas neljanda ja viienda korruse vahel trepil tahtliku tapmise eesmärgil, rüseledes R.B. , põhjustas R.B. nina põrutuse koos nahaaluse verevalumi ja pehmete kudede tursega samas piirkonnas, ja lõi R.B. kaks korda 21 cm terapikkuse noaga selga, millest üks löök tabas R.B. vasakule poole rindkeresse, kus asuvad elutähtsad organid – vasak kops ja süda ning üks löök tabas vasaku tuhara piirkonda. Noaga löömisega tekitas Valeri Tsakker R.B. lõikehaavad vasakul pool rindkeres ja vasaku tuhara piirkonnas. Kuritegu jäi lõpule viimata V.Tsakkeri tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna sündmuskohale saabusid politseiametnikud, kes pidasid V.Tsakkeri kinni ja kutsusid kannatanu jaoks kiirabi. Ülejäänud osas on Valeri Tsakkeri süüdistus KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi selles märgitud ja kajastatud asjaolude osas tõendamata Valeri Tsakkeri süü KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi on tõendatud kogumis sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 31-35), asitõendi – noa vaatlusprotokollist (lk 36-37), eksperdiarvamustest (lk 48-49,87-89,109-111), traumakaardilt (lk 50-54), asitõendi – kampsuni vaatlusprotokollist (lk 56-57), äratundmiseks esitamise protokollidest (lk 61-62,63-64), O.B. avaldusest politseile kampsuni vabatahtlikult politseile üleandmise kohta (lk 69), patrullilehelt (lk 73-74), kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 91-93), kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest (lk 128-129), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist (lk 133- 5 134), bioloogiliste vedelike uuringu aktist (lk 135), Karlova apteegi teatisest (lk 136), retsepti koopiast (lk 137), kannatanu R.B. ütlustest (lk 301-306) ning tunnistajate A.I.(lk 326-329), T.T. (lk 329-334), O.B. (lk 334-338), I.P. (lk 338343) ja osaliselt ka Valeri Tsakkeri enda süüdistatavana antud ütlustest (lk 346-350) sellekohaselt nähtuvaga. Tunnistaja I.P. (lk 338-339) ja süüdistatav Valeri Tsakkeri (lk 347) ütlustega on tõendatud, et I.P. ja Valeri Tsakker läksid 21.02.2006.a kella 16-17 ajal R. asuva kortermaja esimesel korrusel asuvast korterist nr 1, kus sellel ajal elasid N.T. ja Valeri Tsakker, koos üles sama maja trepikoja 5.-le korrusele O.B. elukoha korteriukse juurde, kuid koputamise peale uksele ilmunud R.B. teats, et O.B. pole kodus, ta on tööl. Valeri Tsakkeri ütlustest nähtuvalt ütles R.B. , et O ei ole kodus ja minge ära (lk 347). Tunnistaja I.P. ütlustest nähtuvalt nägi ta trepikojast üles minnes, et Valeri Tsakkeril oli nuga kaasas (lk 340 allpool); nuga oli V.Tsakkeril kas jopes või põues (lk 341 keskel). I.P. ütlustest nähtuvalt pistis V.Tsakker noa kas tasku või kuhugi rindkere piirkonda (lk 341 keskel). I.P. ütlustest nähtuvalt nägi ta enne V.Tsakkeri elukohast, korter ühest lahkumist, et N.T. ütles V.Tsakkerile, et ära võta nuga, aga tema (V.Tsakker) vist ikka võttis (lk 341 keskel). I.P ütlustest nähtuvalt istus ta sel hetkel seljaga ja seda hetke ei näinud, mis toimus (lk 341 keskel). Kohtul puudub alus kahelda I.P. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et trepikojast esimeselt korruselt 5.-le korrusele minnes oli V.Tsakkeril nuga kaasas (lk 340 allpool) ja et nuga asus V.Tsakkeril kas jopes või põues rindkere piirkonnas (lk 341 keskel), kuna I.P. ütlustega on kooskõlas ka V.Tsakkeri kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 91-93) nähtuv selle kohta, et ühe riietusesemena oli V.Tsakkeril seljas karvase kraega must jope (lk 92). Jope põue ja/või jope taskusse on võimalik peita 34 cm pikkune (lk 36) nuga. Samuti on võimalik hoida nuga jope hõlma all peidus. Ühtlasi on I.P. ütlustega ja kahtustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvaga kogumis ümber lükatavad V.Tsakkeri ütlused selle kohta, et temal nuga esimeselt korruselt 5.-le korrusele minnes kaasas ei olnud (lk 348 keskel) ja temal nuga süüdistuses märgitud ajal käes ei ole olnud (lk 348 keskelt) ja tal ei olnudki seda nuga võimalik kuhugi peita (lk 350 enne keskpaika). Tunnistaja I.P. ütlustest nähtuvalt läksid nad V.Tsakkeriga O.B. elukohta, kuna O.B. võis pealt näha, kes varastas temalt (I.P. ilt) Nurga baaris mobiiltelefoni, kuid O.B. kodus ei olnud, oli tööl ja välja tuli R.B. (lk 238-239). I.P. ütlustest nähtuvalt tekkis sõnavahetus R.B. ja Valeri Tsakkeri vahel ja see sõnavahetus kasvas üle riiuks, solvamiseks ja sõimuks, nad võtsid teineteisest kinni, kaklesid; kaklus toimus neljandalt korruselt viiendale korrusele viival trepil, kakluse käigus nad ka kukkusid trepile (lk 339 algusest). Tunnistaja I.P. ütlustest nähtuvalt nägi ta, et V.Tsakkeril oli nuga käes ja R.B. lõi noa välja ja see kukkus (lk 339 keskel). Nuga, mille R.B V.Tsakkeri käest välja lõi, oli I.P. ütlustest nähtuvalt musta käepidemega lauanuga (lk 339 allpool). I.P. ütlustest nähtuvalt ei sekkunud ta I.B. ja V.Tsakkeri omavahelisse kaklusesse, kuna V.Tsakkeril oli nuga (lk 340 ülal). I.P. ütluste kohaselt hakkas ta neid lahti tirima siis, kui B lõi noa välja (lk 340 ülal). I.P. ütlustest nähtuvalt koputas ta I.B. uksele, R.B. tuli välja, ütles, et O ei ole ja siis läks ta (I.P) ära; R.B. ja V.Tsakker hakaksid sõnu vahetama ja tema (I.P) hakkas allapoole minema; R.B. tuli trepi peale ja siis nad hakkasid trepi peal sõnavahetust pidama ja see lõppes kaklusega (lk 341 ülalpool); R.B. ja V.Tsakker olid trepil ja klammerdusid üksteise külge, vajutasid teineteist maha, hakkasid kaklema, vahetasid lööke, solvasid teineteist, noa võtmise momenti ei näinud (lk 341 keskelt). I.P. kinnitas kohtuistungil, et temale asitõendina näidatud nuga oligi seesama nuga, millisest ta kaklusega seoses rääkis (lk 342 allpool). 6 Tunnistaja I.P. ütlustega on kooskõlas ka kannatanu R.B. ütlused (lk 301-306). Kannatanu R.B. ütlustest nähtuvalt viibis ta 21.02.2006.a kella poole viie või kolmveerand viie ajal koos oma tütrega kodus, R. , kui uksele koputati, ukse taga olid 2 inimest, esiplaanil I.P. ja tema taga Valeri Tsakker; I.P. soovis tema naist O.B. näha; ütles I.P, et naist ei ole kodus, tuled pärast ja naisega klaarid; ütles I.P, et naine tuleb õhtul koju (lk 301). Kannatanu R.B. ütlustest nähtuvalt ütles ta Valeri Tsakkerile, et vaiksemalt-vaiksemalt, et sa oled kõrvaline isik ja tal (R.B) ei ole temaga (V.Tsakkeriga) midagi rääkida (lk 301 all). I.B. ütlustest nähtuvalt see V.Tsakkerile ei meeldinud, V.Tsakker hakkas kommenteerima ja intensiivselt liigutama (lk 301 all). I.B. ütlustest nähtuvalt toimus see kõik lahtise ukse taga, lapse juuresolekul ja ta pani ukse kinni ning läks koridori, trepikotta, olukord läks pingeliseks, jõudsid trepi alguseni (lk 301 all). I.B. ütlustest nähtuvalt hakkas ta neid tõrjuma, et nad ära läheksid (lk 301 all), jätkusid julmad dialoogid 3-lt poolt; I.P. toetus käsipuule, Valeri Tsakker oli trepiastmetel; täpselt fraase, mida nad ütlesid, ei mäleta, aga Valeri Tsakkerile miski ei meeldinud ja algas rüselus (lk 302 enne keskpaika). I.B. ütlustest nähtuvalt algas rüselus tema ja Valeri Tsakkeri vahel, sai selle käigus V.Tsakkerilt vastu nina, tõenäoliselt rusikaga (lk 302 keskel). I.B. ütlustest nähtuvalt tundis ta võitluse käigus midagi soojemat vasakul küljel, naabrinaine ütles, et tal on nuga, mispeale lükkas V.Tsakkerit endast eemale trepist allapoole, valu tundis hiljem, ca 2-3 minuti pärast, noalööke ei tundnud (lk 302 keskelt). R.B. ütlustest nähtuvalt lõi ta jalaga noa Valeri Tsakkeri käest välja pärast seda kui naabrinaine T karjus, et tal on nuga; nuga nägi V.Tsakkeri käes siis, kui V.Tsakker seisis 3-4 astet allpool, kui oli V.Tsakkeri allapoole tõuganud (lk 302 all;306 ülal). I.B. ütlustest nähtuvalt oli nuga enne välja löömist V.Tsakkeri paremas käes (lk 306 allpool). I.B. ütlustest nähtuvalt hoidis V.Tsakker nuga paremas käes, nuga oli suur ja laia teraga, noa pikkuseks oli 30-35 cm (lk 303 ülal). Verd nägi enda peal ja põrandal ning enda teksapükste peal (lk 303 enne keskpaika). I.B. ütlustest nähtuvalt surus ta V.Tsakkeri neljanda ja viienda korruse vahel vastu põrandat ja hoidis teda kuni politsei tulekuni (lk 303). I.B. ütlustest nähtuvalt korjas naabrinaine T V.Tsakkerilt käest jalaga välja löödud noa põrandalt üles (lk 303 keskel). I.B. avaldatust nähtuvalt ütles T talle, et andis noa politseile (lk 303 keskel). I.B. ütlustest nähtuvalt on naabrinaise nimi, kes hõikas, et tal on nuga, T.T. (lk 304 all). I.B. ütlustest nähtuvalt oli trepikojas valge, akendest tuli valgust (lk 305 enne keskpaika). I.B. kinnitusel ei teinud I.P. midagi (lk 305 allpool; 306 keskel); I.P. lihtsalt käis närviliselt ringi (lk 306 keskel). I.B. ütlustest nähtuvalt küsis ta siis, kui hoidis V.Tsakkerit kinni, I.P, et miks ta sõpra ei aita, aga I.P. ei vastanud midagi (lk 306 keskel). I.B. ütlustest nähtuvalt ta I.P. käes nuga ei näinud (lk 306 allpool). Kohtulikul uurimisel kinnitas R.B, et temale näidatud asitõend – nuga on sarnane noale, millest ta rääkis, kuid sündmuste toimumise ajal olid noal plekid peal, justkui roosteplekid (lk 304 keskel). Ka kinnitas R.B. kohtulikul uurimisel, et temale näidatud teine asitõend – kampsun on seesama kampsun, mis tal oli 21.veebruaril seljas ja et ta soovib selle kampsuni eest hüvituseks 800.- krooni saada (lk 304 keskelt, 303 all). Tunnistaja T.T. ütlustest nähtuvalt väljus ta keskpäeval või õhtupoole oma korterist lärmi peale trepikotta kus olid B, Tsakker ja P (lk 329 all), kes riidlesid ja karjusid; kuna B tütar tuli välja, siis läksid B tütrega tuppa tagasi; hiljem korterist välja minnes nägi, et B ja Tsakker kaklesid trepil – neljanda ja viienda korruse vahel; läks trepi peale ja nägi, et tema poole lendab suur nuga, viiendale korrusele maha kukkunud noa peitis korteri kõrval olnud külmkapi taha, kohaletulnud politseile näitas noa asukohta (lk 330), noa võttis üles noatera otsast kinni võttes (lk 332 keskel); näitas politseile ka seda kohta, kuhu nuga kukkus ja kuskohast ta selle üles 7 võttis (lk 331 ülal). T.T. ütlustest nähtuvalt hoidis R.B. kuni politsei tulekuni V.Tsakkerit kinni – B vajutas Tsakkeri maha ja B vist istus tal peal (lk 332 allpool). T.T. ütlustest nähtuvalt seisis I.P. sellel ajal kui R.B. ja V.Tsakker kaklesid, kõrval ja kaklusesse ei sekkunud (lk 331 keskel). T.T. ütlustest nähtuvalt ei üritanud I.P. kaklejaid lahti tõmmata, seisis kogu aeg kõrval (lk 332 all). T.T. ütlustest nähtuvalt kutsus tema I.B. karjumise peale, et kutsu kiirabi, kiirabi välja; B ütles, et kiirabi on talle endale vaja (lk 331 keskelt). Kohtulikul uurimisel kinnitas tunnistaja T.T. pärast prokuröri taotluse alusel sündmuskoha vaatlusprotokolli (lk 31-35) avaldamist ja talle selle juurde kuuluvate fotode näitamist, et tegemist on sama trepiga, millisel toimus kaklus (lk 332 ülal) ja et lk 34 asuvatel fotodel näha olev nuga asus samal kohal, milliselt ta selle üles tõstis (lk 332 ülal). Tunnistaja O.B. ütlustest nähtuvalt nägi ta õhtul töölt koju tulles trepil, trepist üles minnes verd, nägi kodus I.B. sidemes; R.B. ütles, et ei oodanud, et Valeri Tsakker noa välja võtab (lk 335 allpool). O.B. ütlustest nähtuvalt küsis ta R.B, et mis I.P. sellel ajal tegi ja R.B. vastas, et mitte midagi, lihtsalt kõndis edasi-tagasi (lk 335 all). O.B. ütlustest nähtuvalt oli tema mees R.B. 3 nädalat peale juhtunut haige, lamas, siis läks tööle raha teenima (lk 336 enne keskpaika). Sellel pärval olid R.B O.B. ütlustest nähtuvalt seljas valge kampsun ja teksapüksid, kampsun oli verine ja augud sees, teksapüksid olid verised; hiljem käidi ja võeti kampsun ära (lk 336 keskel). Kohtulikul uurimisel kinnitas O.B. pärast temale näidatud asitõendi – kampsuni vaatamist, et see kampsun on R.B. oma (lk 336 all), ise ostis selle kampsuni (lk 336 keskel). O.B. kinnitusel ei ole temale näidatud asitõendit – nuga tema majapidamises olnud (lk 337 ülal). O.B. avaldusest politseile kampsuni vabatahtlikult politseile üleandmise kohta (lk 69) nähtub, et O.B. andis 22.02.2006.a vabatahtlikult politseile üle R.B. il 21.02.2006.a seljas olnud kampsuni. Asitõendi – kampsuni vaatlusprotokollist (lk 56-57) nähtuvalt on meeste kampsun pikkade varrukatega ja kapuutsiga valget värvi akrüülist, kampsuni esiosa on verega väheselt määrdunud, kampsuni tagaosa on vasakul küljel määrdunud rohke verega, kampsuni tagaosas on kolm auku-tekstiilivigastust; esimene tekstiilivigastus on 2,5 cm lai ja 1 cm pikk, vigastuse servad siledad, vigastus asub kampsuni vasakust küljeõmblusest 5,5 cm selja keskosa poole ja altäärest 32 cm ülespoole, tekstiilivigastuse ümbert on kampsun rohkelt määrdunud verega; teine tekstiilivigastus asub küljeõmblusest 13,5 cm selja keskosa poole ning alt äärest 28,5 cm ülespoole, vigastuse servad siledad, vigastus 3 cm pikk ja 1 cm lai, vigastuse ümbert kampsun rohkelt määrdunud verega; kolmas tekstiilivigastus asub 8 cm kampsuni alumisest äärest ülespoole ning 18,5 cm kampsuni küljeõmblusest, vigastuse laius 2,5 cm ja pikkus 1 cm, vigastuse ümbert kampsun määrdunud verega. Asitõendi – noa vaatlusprotokollist (lk 36-37) nähtuvalt on noa kogupikkus 34 cm, noa musta värvi plastmassist käepideme pikkus 12 cm ja laius 2 cm, noa tera pikkus on 21 cm ja laius 4 cm. Kohus vaatles prokuröri taotluse alusel asitõendeid – nii nuga kui ka kampsunit kohtuistungil kohtulikul uurimisel (lk 304). 21.02.2006.a patrullilehelt (lk 73-74) nähtivalt sai 21.02.2006.a valves olnud oma töökohustusi täitev patrullitoimkond – Priit Aav ja A.I.- kella 16.54 ajal teate R. 8 8 noaga löömise kohta, kahtlustatav Valeri Tsakker, elukohaga Tartu, R. Patrullilehelt nähtuvalt viidi kannatanu kiirabiga traumapunkti, kohale tuli ka raskete kuritegude grupp, V.Tsakker toimetati arestimajja kainenema. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist (lk 133-134) ja bioloogiliste vedelike uuringu aktist (lk 135) nähtuvalt tuvastati V.Tsakkeril 22.02.2006.a kella 09.20 ajal psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove; 22.02.2006.a võetud uriiniproovis leidus psühhotroopset ainet – bensodiasepiine. Karlova Apteegi teatisest (lk 136) nähtuvalt väljastati Valeri Tsakkerile 25.01.2006.a 3 originaali diazepaami 5 mg (uinuti) ja sellele teatisele on lisatud ka sellekohane retsepti koopia (lk 137); retsepti märgitud tarvitamisjuhendiks: „S.1tabl õhtul vajadusel“. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 91-93) nähtuvalt peeti V.Tsakker kinni 22.02.2006.a kell 15.50; tema riietuseks on märgitud: „seljas roheline T-särk, must jope karvase kraega, jalas halli värvi püksid „Nike“ ning musta värvi botased „New Balance“.“ Tunnistaja A.I.ütlustest nähtuvalt töötab ta Lõuna Politseiprefektuuris konstaablina ja nad said veebruarikuus väljakutse politsei korrapidajalt; korrapidaja ütles, et R 8 trepikojas on noahaavaga inimene; kohale sõitis koos paarimehe Priit Aavaga (lk 326); kohale jõudes

1. ja
2. korruse vahel 2 meest rüselesid omavahel; üks oli täiesti verine; Valeri Tsakker oli ilma särgita, ülakeha täiesti paljas ja nad karjusid seal, mingi sõnavahetus toimus; verine mees oli kannatanu, kes sai 2 noahoopi; pidas V.Tsakkeri kinni, pani tal käed raudu (lk 327 ülevalt). A.I ütlustest nähtuvalt viis peale politseid kohale saabunud kiirabi kannatanu traumapunkti (lk 327 keskel). A.I ütlustest nähtuvalt rääkis kannatanu, et Valeri Tsakker lõi teda noaga ja siis ta lõi V.Tsakkeril noa käest ära; siis üks naisterahvas võttis sellesama noa, et ära hoida rünnakut ja peitis selle noa trepikojas oma korteriukse juurde kapi ja seina vahele, viiendale korrusele (lk 327 keskel). A.Ivahnenko ütluste kohaselt rääkis see naine, et võttis selle noa ja pani sinna kapi ja seina vahele (lk 327 keskelt). A.Ivahnenko ütluste kohaselt nägigi ta seda nuga ja ütles, et ärge seda nuga enam puudutage enne kui tuleb mõrvagrupp; seejärel hakkasid tagama sündmuskohta, et vereplekid jääksid alles (lk 327 allpool). A.Ivahnenko ütlustest nähtuvalt tuli V.Tsakkerit bussi toimetades tema elukaaslane välja karjuma, et mis toimub ja tõi V.Tsakkerile kilekotiga mingid asjad, jope vist oli seal (lk 327 all). A.Ivahnenko ütlustest nähtuvalt oli V.Tsakker joobes, ta paigutati kainenemisele (lk 327 all). 21.02.2006.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 31-35) ja selle juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuvalt on Tartus, R 8 asuv maja 5-korruseline korterelamu, neljandal korrusel asuvate korterite vaheukse juures trepimademel on verekahtlane määrdumine, neljandalt korruselt viiendale korrusele viival trepil on verekahtlane määrdumine, sündmuskohalt leitud nuga asetati vaatluse käigus kohale, kuskohast T.T. selle ära võttis – nuga asetati viienda korruse vaheukse juurde. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt võeti sündmuskohalt kaasa musta värvi käepidemega lauanuga (lk 35). Traumakaardilt (lk 50-54) nähtuvalt lõi naaber R.B. 21.02.2006.a kella 16.50 ajal R tn 8 koridoris tüli käigus noaga vasaku selja piirkonda; tuvastati vasakul tuharal 2 cm lõikehaav, rindkerel 2,5 cm lõikehaav, ninal turse, hematoom; röntgen leiuta; haavad õmmeldud. Traumakaardilt nähtuvalt oli 27.02.2006.a õmblusi veel vara eemaldada, teostati sidemevahetus; õmblused eemaldati 07.03.2006.a. 9 Eksperdiarvamusest (lk 48-49) nähtuvalt esinesid R.B. il pindmised lõikehaavad vasakul pool rindkere ja vasaku tuhara piirkonnas ning nina põrutus koos nahaaluse verevalumi ja pehmete kudede tursega samas piirkonnas; vigastused on saadud terava vägivallaga, võimalik, et määruses näidatud ajal ja viisil – 21.02.2006 terava servalise/otsalise esemega, näiteks noaga toimimisel; nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse nina piirkonnas on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löögist kõva tömbi esemega; antud kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat; normaalse anatoomiaga inimesel asetsevad vasakus rinnaõõnes süda ning vasak kops, mis on elutähtsad organid. Eksperdiarvamusest (lk 87-89) nähtuvalt tuvastati kampsunil vere olemasolu; kampsunilt võetud verd sisaldanud proovis olnud DNA saab olla pärit R.B. ilt, kuna antud proovist saadud DNA profiil langeb täielikult kokku R.B. DNA profiiliga; noa käepidemelt võetud proovist saadi DNA uuringul sega genotüüp, mis tähendab, et nimetatud proovis oli DNA jälgi rohkem kui ühelt isikult; saadud profiilis on eristatav DNA põhiprofiil, mis tähendab, et ühe isiku DNA oli antud proovis ülekaalus; Valeri Tsakker saab olla üks isikutest, kelle DNA-d leidus antud proovis, kuna Valeri Tsakkeri DNA profiil langeb kokku noa käepidemelt võetud proovis tuvastatud DNA põhiprofiiliga; noa teralt võetud proovist saadi DNA uuringul segagenotüüp, mis tähendab, et nimetatud proovis oli DNA jälgi rohkem kui ühelt isikult; noa teralt võetud proovist saadud DNA profiil ei ole usaldusväärselt seostatav ei R.B. ega Valeri Tsakkeri DNA profiiliga. Eksperdiarvamusest (lk 109-111) nähtuvalt esines Valeri Tsakkeril peaajuvapustus, mis võib olla tekitatud määruses näidatud ajal – 21.02.2006.a; vigastus on saadud kukkumisel vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu või/ja löögist (löökidest) kõvade tömpide esemetega ning ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust; tavalise kulu korral põhjustab selline vigastus lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat. 05.06.2006.a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest (lk 128-129) nähtuvalt lõpetati käesolevas kriminaalasjas menetlus osaliselt; menetlus lõpetati I.P. suhtes tema kahtlustuses KarS § 25 lg 1,2 ja § 113 järgi. Kohus hinnanud eeltoodud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et osas millises süüdistatav Valeri Tsakkeri ütlused ei ole kooskõlas ülejäänud tõenditega, tuleb lähtuda ülejäänud tõenditest, kuna just Valeri Tsakkeri ütlusi arvestamata jättes osas, millises need on vastuolus ülejäänud tõenditest nähtuvate asjaoludega, on ülejäänud tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas. V.Tsakkeri ütlused on kriminaalasjas ainukesed tõendid, mis ei ole kooskõlas ülejäänud ja omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Valeri Tsakkeri ütlused selle kohta, et tema ei võtnud Tartus, R 8-1 asuvast korterist üles 5.-le korrusele minnes kaasa nuga, on ümber lükatavad tunnistaja I.P. ütlustega selle kohta, et V.Tsakkeril oli nuga B poole minnes kaasas. Tunnistaja I.P. ja kannatanu R.B. ütlustega on tõendatud, et initsiatiiv ja algatus füüsilise kontakti ja rüselemise ning kakluse tekkeks R.B. ja Valeri Tsakkeri vahel tuli just Valeri Tsakkerilt, kellele miski ei meeldinud ja kes ei lahkunud B elukoha juurest koridorist, kuigi R.B. avaldas soovi, et ta lahkuks; V.Tsakkeri ja I.B. omavaheline sõnavahetus kasvas üle riiuks, solvamiseks, sõimuks, võtsid teineteisest kinni, algas rüselus ja kaklus, kaklus toimus
3. ja
4. korruse vahel trepil. Ka tunnistaja T.T. ütlustest nähtuvalt nägi tema
5. ja
6. korruse vahel trepil kaklemas I.B. ja V.Tsakkerit. 10 Tunnistajate T.T. ja I.P. ning kannatanu R.B. ütlustega on kogumis tõendatud, et kakluse ajal nägid nad mingil hetkel Valeri Tsakkeri käes nuga ja noa olemasolust hoiatas R.B. T.T., mispeale lõi R.B. Valeri Tsakkeri paremas käes olnud noa jalaga käest välja, välja löödud nuga kukkus
7. korrusele, koridori, kuskohast selle tõstis üles noa terast kinni võttes T.T. ja T.T. peitis noa koridoris olnud kapi ja seina vahele. Tunnistajate T.T. ja I.P. ning kannatanu R.B. ütlustest kogumis nähtuvaga selle kohta, et nägid kakluse ajal V.Tsakkeri käes nuga, on kooskõlas ka eksperdiarvamusest (lk 87-89) nähtuv selle kohta, et noa käepidemelt võetud proovist leiti Valeri Tsakkeri DNA-d - noa käepidemelt võetud proovist saadi DNA uuringul sega genotüüp, mis tähendab, et nimetatud proovis oli DNA jälgi rohkem kui ühelt isikult ning saadud profiilis on eristatav DNA põhiprofiil, mis tähendab, et ühe isiku DNA oli antud proovis ülekaalus ja Valeri Tsakker saab olla üks isikutest, kelle DNA-d leidus antud proovis, kuna Valeri Tsakkeri DNA profiil langeb kokku noa käepidemelt võetud proovis tuvastatud DNA põhiprofiiliga. Asjaolud, et eksperdiarvamusest (lk 87-89) nähtuvalt noa teralt võetud proovist saadi DNA uuringul segagenotüüp, mis tähendab, et nimetatud proovis oli DNA jälgi rohkem kui ühelt isikult, ja et noa teralt võetud proovist saadud DNA profiil ei ole usaldusväärselt seostatav ei R.B. ega Valeri Tsakkeri DNA profiiliga, ei sea kahtluse alla tunnistajate T.T. ja I.P. ning kannatanu R.B. ütlustest kogumis nähtuvat selle kohta, et nägid V.Tsakkeri käes nuga. Ekperdiarvamusest (lk 87-89) nähtuv selle kohta, et noa käepidemel tuvastati V.Tsakkeri DNA olemasolu ja et noa teralt võetud proovist saadud DNA profiil ei ole usaldusväärselt seostatav Valeri Tsakkeri DNA profiiliga, on kooskõlas tunnistajate T.T. ja I.P. ning kannatanu R.B. ütlustest kogumis nähtuvaga selle kohta, et nägid V.Tsakkeri käes R.B trepil rüselemise ajal nuga. On loogiline, et noa käepidemelt, millega hoitakse nuga käes, leitakse nuga käes hoidnud inimese, antud juhul V.Tsakkeri, DNA-d. Samuti on loogiline, et nuga käes hoidnud isiku - V.Tsakkeri DNA-d ei pruugi esineda noa teral, kuna tavapäraselt nuga terast kinni ei hoita. Pealegi ei ole rüselemise-kakluse käigus noa terast kinni hoidmine usutav käitumisviis. Eksperdiarvamusest (lk 87-89) nähtuv selle kohta, et noa teralt võetud proovist saadi DNA uuringul segagenotüüp, mis tähendab, et nimetatud proovis oli DNA jälgi rohkem kui ühelt isikult, ja et noa teralt võetud proovist saadud DNA profiil ei ole usaldusväärselt seostatav ei R.B. ega Valeri Tsakkeri DNA profiiliga, on kooskõlas tunnistaja T.T. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et ta tõstis noa põrandalt üles kapi taha noatera otsast kinni võttes (lk 332 keskel). Seega võis tunnistaja T.T. ütlustest nähtuvalt esineda eksperdile esitatud noa teral ka T.T. DNA-d. Tunnistajate T.T., I.P. ja kannatanu R.B. ning ka Valeri Tsakkeri ütlustest nähtub kogumis, et I.P. ei teinud R.B. ja V.Tsakkeri vahelise rüselemise ajal midagi ja rüselemisse ei sekkunud. I.P. ütlustest nähtuvalt ei julgenud ta sekkuda, kuna teadis, et V.Tsakkeril on nuga. Kannatanu R.B. ütlustest nähtuvalt tundis ta peale V.Tsakkerilt rüseluse käigus vastu nina saamist midagi soojemat vasakul küljel ja siis naabrinaine T.T. ütles, et tal (V.Tsakkeril) on nuga ning selle peale lõi R.B. jalaga noa V.Tsakkeri käest välja. Nimetatud kannatanu R.B. ütlustega on täielikult kooskõlas ka tunnistaja I.P. ütlused, et nägi V.Tsakkeri käes nuga ja R.B. lõi noa V.Tsakkeri käest välja. Kannatanu I.B. ja tunnistaja T.T. ütlustest nähtuvalt palus R.B. endale kiirabi kutsuda. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole ükski isik näinud seda, et Valeri Tsakker oli see isik, kes tekitas R.B. 2 lõikehaava. Samas nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et ainus isik, kes sai 2 lõikehaava R.B. tekitada, on V.Tsakker. 11 Asjaolu, et 2 lõikehaava tekitas noaga R.B. V.Tsakker, nähtub kogumis alljärgnevast: • noa võttis B elukoha juurde kaasa V.Tsakker (seda tõendavad I.P. ütlused), • enne rüselemise algust R.B mingeid vigastusi, sealhulgas ka lõikehaavu ei olnud (nähtub kogumis R.B, I.P, T.T, O.B ja V.Tsakkeri ütlustest), • trepil oli ainult 3 isikut – V.Tsakker, R.B. ja I.P. ning teisi isikuid trepil ei olnud, I.P. ei sekkunud mingilgi moel I.B. ja V.Tsakkeri omavahelisse rüselusse (seda tõendavad R.B, I.P, T.T, V.Tsakkeri ütlused ja nende ütlustega kooskõlas olev kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus – menetlus lõpetati I.P. suhtes tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu), • • • noaga R.B. lõikehaavade tekitamine sai toimuda
8. ja 5.- korruse vahel oleval trepil (tõendavad kogumis kõigi tunnistajate ja kannatanu ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll –
9. ja
10. korruse vahelisel trepil verekahtlane määrdumine), trepil R.B rüselenud V.Tsakkeri paremas käes nähti nuga (tõendavad kogumis I.P, I.B. ja T.T. ütlused), V.Tsakkeri paremas käes olnud noa lõi käest välja R.B. (tõendavad kannatanu I.B. ja tunnistaja I.P. sellekohased ütlused), R.B. ütlustest nähtuvalt oli tal rüselus ainult Valeri Tsakkeriga ja selle käigus tundis ta midagi soojemat vasakul küljel, T.T. ütles, et tal on nuga, mispeale lükkas V.Tsakkeri endast eemale, valu tundis hiljem, ca 2-3 minuti pärast, noalööke ei tundnud (lk 302 keskelt); R.B. ütlustest nähtuvalt nägi ta verd enda peal ja põrandal, džemper oli seljas ilma alussärgita ja veri voolas alla, verd oli ka teksapükste peal (lk 303 ülalpool); peale seda kui naabrinaine T karjus, et tal (V.Tsakkeril) on nuga, siis tundis soojust ja valu ülemisel kehapoolel külje peal; kui astus jala peale, siis oli valus (lk 302 all). • Kriminaalasjas on tunnistajate I.P, T.T, O.B. ja ka kannatanu I.B. ütlustega ning V.Tsakkeri ütlustega kogumis tõendatud asjaolud, et B ja V.Tsakker elasid R 8 majas ühes ja samas trepikojas, V.Tsakker elas
11. korrusel ja B 5.-l korrusel ning B juurde läksid V.Tsakker ja I.P. 21.02.2006.a õhtupoolikul enne kella 5, kella 16.3016.45 vahel, omaalgatuslikult, B kutsumata. Kuna kannatanu R.B. ütlustest nähtuvalt ei lahkunud I.P. ja V.Tsakker tema juurest ning sõnavahetus toimus lahtise ukse taga, lapse juuresolekul, siis läks ta koridori, trepikotta (lk 301 all). Kannatanu R.B. ütlustest nähtuvalt läks olukord pingeliseks, olid jõudnud trepi alguseni, hakkas neid tõrjuma, et nad ära läheksid (lk 301 all), jätkus sõnavahetus, Valeri Tsakkerile miski ei meeldinud ja algas rüselus (lk 302 ülal). I.B. ütlustest nähtuvalt algas rüselus tema ja V.Tsakkeri vahel (lk 302 keskel). Valeri Tsakkeri ütlustest nähtuvalt kuulis ta küll, et R.B. ütles, et O ei ole kodus ja minge ära (lk 347 allpool). Faktist, et V.Tsakker ei lahkunud B 5.-l korrusel asuva elukoha juurest tagasi oma esimesel korrusel asuvasse elukohta, nähtub, et V.Tsakker oli huvitatud R.B füüsilisest konfliktist ja noa abil temaga erimeelsuste lahendamisest. R.B. viibis oma elukoha korterist väljaspool selleks, et kaitsta oma kodus viibiva alaealise lapse kodurahu. Asjaolu, et R.B oli kodus laps, kinnitavad peale I.B. ütluste ka T.T. ütlused selle kohta, et võttis konflikti vahepeal B lapse enda juurde hoida (lk 330 ülal). V.Tsakkeril oli võimalus lahkuda, kuid ta ei teinud seda, provotseerides sõnavahetuse ja rüseluse ning kakluse, mille käigus kasutas enda kodust kaasa võetud nuga R.B. vigastuste tekitamiseks. Lähtudes kogumis asjaoludest, et V.Tsakker võttis oma elukohast kaasa äärmiselt suurte mõõtmetega noa (noa kogupikkus 34 cm, noa musta värvi plastmassist käepideme 12 pikkus 12 cm ja laius 2 cm, noa tera pikkus on 21 cm ja laius 4 cm - lk 36-37), eksperdiarvamusest nähtuvalt asus R.B. tekitatud 2,5 cm pikkune haav vasakul rindkere piirkonnas elutähtsate organite, see on südame ja vasaku kopsu, piirkonnas (lk 49), ning eksperdiarvamusest nähtuvalt on võimalik, et see vigastus tekitati R.B. 21.02.2006.a teravaotsalise/servalise esemega, näiteks noaga toimimisel ning traumakaardilt nähtuvalt olid mõlemad lõikehaavad sellise sügavusega, mis vajasid nendest paranemiseks õmblemist, V.Tsakker ise omaalgatuslikult nuga käest ära ei pannud, mistõttu enesekaitseks pidi R.B. selle tema käest jalaga välja lööma, siis on tõendatud V.Tsakkeril R.B. tapmiseks tahtluse olemasolu. Tahtlik tapmine jäi lõpule viimata ainult tänu kannatanu R.B. enda kiirele ja otsustavale käitumisele – lõi noa V.Tsakkeri käest välja ning tänu sellele, et kohalesaabunud politseiametnikud pidasid V.Tsakkeri kinni ja kannatanule kutsuti kiirabi. I.B. tahtliku tapmise katse pani V.Tsakker KarS § 16 lg 4 mõttes toime vähemalt kaudse tahtlusega. Põhjustades R.B. rüselemise käigus nina põrutuse koos nahaaluse verevalumi ja pehmete kudede tursega samas piirkonnas (tõendatud kogumis R.B, I.P, T.T. ütlustega ning traumakaardilt ja eksperdiravamusest nähtuvaga) ja lüües R.B. 21 cm terapikkusega noaga elutähtsate organite – südame ja vasaku kopsu piirkonda, pidi V.Tsakker pidama võimalikuks ja möönma, et selliselt noaga toimimise tagajärjel võib saabuda teise inimese surm. Asitõendiks tunnistatud R.B seljas olnud kampsunil oli V.Tsakkeri noaga toimimise tagajärjel 3 tekstiilivigastust–auku pikkustega 1 cm, 3 cm ja 1 cm ning neile pikkustele vastavalt laiustega 2,5 cm, 1 cm ja 2,5 cm (lk 56-57). Rohkem vigastusi kampsunil ei olnud. Kampsunil noaga toimimise tagajärjel tekkinud tekstiilivigastustest nähtub, et neid vigastusi ei saadud tekitada lihtsalt niisama noaga vehkides edasi-tagasi õhus tõmmates ja kannatanut riivamisi puutudes, vaid selliste tekstiilivigastuste tekitamiseks pidi noaga teist inimest lööma. Kuna traumakaardilt ja eksperdiarvamusest (lk 48-49) nähtuvalt põhjustati R.B. 2 lõikehaava, siis on 1 auk-tekstiilivigastus kampsunis selline, millisest nuga ei jõudnud I.B. kehani. Kuna nii V.Tsakkeri kui ka I.B. ütlustest nähtub, et nad rüselesid-maadlesid-kaklesid, siis on võimalik, et selle käigus lohvakas kampsun liikus nii palju I.B. seljas, et nuga ei jõudnud I.B. kehani. Kuna aga välistada ei saa ka võimalust, et kampsunil võis rüselemise käigus vahepeal ka lihtsalt serv üleval 2-e korra olla ja 1 löök läbis korraga 2 kampsunikihti (kudumi vormi ja koemustri iseärasuste tõttu hargneb kampsun sellesse teravaotsalise noaga löömisel, olenevalt kudumisviisist, erinevalt, millest tingituna võivad tekkida erineva suurusega augud), siis loeb kohus traumakaardilt (lk 50-54) ja eksperdiarvamusest (lk 48-49) nähtuva alusel tõendatuks, et V.Tsakker tegi I.B. kehale 2 noa lööki, millistest 1 tabas R.B. vasakule poole rindkeresse ja teine löök tabas vasaku tuhara piirkonda. Kohtu jaoks on ustutav, et V.Tsakker tekitas R.B. vigastused 21.veebruaril 2006.a kella 16.45 paiku. Kuriteo toimepanemise aeg nähtub kogumis kannatanu I.B. ütlustest (lk 301 keskel), patrullilehelt (lk 73-74), traumakaardilt (lk 50-54) ja süüdistatav V.Tsakkeri (lk 347 keskel) ütlustest. Kannatanu I.B. ütlustest nähtuvalt ilmusid I.P. ja V.Tsakker tema elukoha korteriukse juurde kella poole viie või kolmveerand viie ajal (lk 301 keskel). Patrullilehelt nähtuvalt sai politsei väljakutse ilmuda R 8, Tartu seoses noaga löömisega, 21.02.2006.a kella 16.54 ajal (lk 73-74). Traumakaardi kandest nähtuvalt lõi naaber R.B. noaga 21.02.2006.a kella 16.50 ajal (lk 50-54). V.Tsakkeri ütlustest nähtuvalt läksid nad I.P üles B juurde kella 4-5 ajal, kui hakkas juba hämaraks minema (lk 347 keskel). Nimetatud tõenditest nähtub kogumis, et V.Tsakker põhjustas R.B. vigastused 21.veebruaril 2006.a kella 16.45 paiku. Kriminaalasjas puuduvad V.Tsakkeri käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 13 Asjaoludest, et V.Tsakker läks oma esimesel korrusel asuvast kodust koos kaasa võetud noaga B viiendal korrusel asuva korteri juurde ning ei lahkunud sealt vaatamata sellele, et R.B. avaldas, et otsitud O.B. kodus ei ole ning palus V.Tsakkeril ja I.P lahkuda, kuid seda V.Tsakker ja I.P. ei teinud, omavaheline vestlus ja sõnavahetus kasvas üle sõnaliseks konfliktiks, mistõttu oma alaealise lapse säästmiseks pani R.B. oma korteri lahti olnud ukse kinni, jäädes ise trepikotta ning ka siis V.Tsakker ei lahkunud oma koju tagasi, vaid jäi paigale, miski talle ei meeldinud ja provotseeris tüli, alustas füüsilise konflikti ja rüseluse R.B, kasutades selle käigus I.B. löömiseks 2-l korral nuga, senikaua kuni R.B. noa temalt käest välja lõi, nähtub V.Tsakkeri käitumisest sihiteadlik soov kasutada I.B. suhtes kaasa võetud nuga ja seda I.B. tapmise eesmärgil. Asjaolu, et R.B. osutas V.Tsakkeri sõnalise ja füüsilise vägivallaga rünnakutele, mille käigus V.Tsakker kasutas 2-l korral I.B. löömiseks ka nuga, füüsilist vastupanu ja eksperdiarvamusest (lk 109111) nähtuvalt esines V.Tsakkeril peaajuvapustus, mis ei põhjustanud eluohtlikku tervisekahjustust, vaid tavalise kulu korral põhjustab selline vigastus lühiajalise tervisekahjustuse, ei ole V.Tsakkeri käitumise õigusvastasust ja süüd välistavaks asjaoluks. Ka asjaolud, et V.Tsakkeril tuvastati joobeseisund ja politsei pani ta arestimajja kainenemisele, ei ole KarS § 36 alusel käsitletav V.Tsakkeri süüd välistava asjaoluna. KarS §-s 36 sätestatu kohaselt ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd. Tunnistaja A.Ivahnenko ütlustest nähtuvalt oli V.Tsakker tema kinnipidamisel joobes, ta võis olla nii alkoholi-kui narkojoobes; arestimajas tuvastasid V.Tsakkeril alkoholijoobe (lk 327 allpool). Ka patrullilehelt nähtuvalt paigutati V.Tsakker kainenema (lk 73-74). Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist (lk 133-134) ja bioloogiliste vedelike uuringu aktist (lk 135) nähtuvalt tuvastati V.Tsakkeril 22.02.2006.a kella 09.20 ajal psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove. R.B. tsiviilhagi kampsuni eest 800.- krooni nõudes (lk 303 all, 304 keskel) on põhjendatud ja kuulub V.Tsakkerilt I.B. kasuks väljamõistmisele. Verest suuremas osas läbi imbunud kampsunit ja 3 auguga kampsunit ei ole võimalik enam korda teha ja seljas kanda. Süüdistus KarS § 121 järgi Valeri Tsakkeri süü temale esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi teise inimese löömises ja temale tervisekahjustuse tekitamises on tõendatud selles, et Valeri Tsakker lõi 25.12.2005.a kella 00.37 paiku Tartus, R tn 8 asuva kortermaja esimeses trepikojas rusikaga näkku P.K., tekitades temale füüsilist valu ja tervisekahjustuse – põrutushaava ninale, verevalumid mõlema silma alla ning löögi tagajärjel murdis eesmise ülemise hamba numbriga
12. Valeri Tsakkeri süü on tõendatud kogumis kiirabikaardilt (lk 4), OÜ S. teatisest (lk 7), 16.02.2006.a äratundmiseks esitamise protokoll (lk 15-17), V.N. karistatuse teatiselt (lk 290), kannatanu P.K. (K; lk 298-300) ütlustest ja tunnistajate I.V. (lk 316-319), R.R. (lk 312-315), M.A. (lk 319-321), J.K. (lk 322-324), V.T. (lk 324326) ja A.I.(lk 328 peale keskpaika) ütlustest ning osaliselt ka Valeri Tsakkeri (lk 343-346) enda ütlustest sellekohaselt nähtuvaga. Kiirabikaardilt (lk 4) nähtuvalt sai kiirabi 25.12.2005.a kella 00.59 ajal korralduse minna sündmuskohale, Tartu, R 8 seoses ninaverejooksuga; kohapeal patsient avaldas, et olevat ca 1 tund tagasi saanud löögi vastu nina; kiirabi tuvastas Tartus, R 8 P.K. ninal ca 0,5 cm pikkuse nina põrutushaava, luumurdu ei sedastatud, haav puhastati, P.K. esinesid alkoholijoobe tunnused. 14 Tunnistajate R.R. (lk 312-315), I.V. (lk 316-319), M.A. (lk 319-321) ja J.K. (lk 322-324) ning kannatanu P.K. (K; lk 298-300) ütlustest nähtub kogumis, et nad viibisid 24.detsembril 2005.a õhtul J.K. elukohas – Tartus, R jõule ühiselt vastu võtmas ja ühine koosviibimine lõppes peale südaööd, misjärel hakati J.K. poolt lahkuma. Tunnistaja R.R. (lk 312-315) ütlustega on tõendatud, et Valeri Tsakker lõi J.K. poolt lahkumise järgselt R. , Tartu trepikojas P.K. i rusikaga näo piirkonda (lk 313 peale keskpaika), silma vastu sai, seal oli sinikas ja väike haav ka (lk 315 allpool), Korgil oli jope verine (lk 313 all), kutsuti kiirabi ja politsei (lk 314 ülal), kohale tulnud politseile näitasid oma seltskonnaga korteri aknaid, kuhu lööja läks (lk 314 ülalpool), lööjal ei olnud õueriideid seljas (lk 315 keskel). R.R. ütlustest nähtub veel, et enne P.K. löömist lõi Valeri Tsakker tema elukaaslast I.V. rusikaga näkku kuhugi silma piirkonda (lk 313 keskel). R.R. ütlustega on kooskõlas ka 16.02.2006.a äratundmiseks esitamise protokollist (lk 15-17) nähtuv selle kohta, et R.R. tundis temale näidatud 3-e foto hulgast fotol nr 1 olevas isikus, see on Valeri Tsakkerist tehtud fotol, ära mehe, kes lõi 25.12.2005.a öösel tema elukaaslast I.V. ja nendega kaasas olnud meest Tartus, R. . Tunnistaja I.V. (lk 316-319) ütlustest nähtuvalt sai ta peale J.K. poolt lahkumist ühe võõra meesterahva käest trepikojas vastu nina (lk 316 allpool); seejärel sai vastu pead P.K. (lk 317 ülalpool), Korgil oli nägu verine (lk 317 keskel), nägu ja jope olid K verised, K suhu ei näinud (lk 319 ülal). I.V. ütlustest nähtuvalt ei soovinud ta politseile avaldust teha (lk 317 allpool). Tunnistaja M.A. (lk 319-321) ütlustest nähtuvalt hakkasid nad J.K. poolt lahkuma öösel peale 12 (lk 319 all) ja tema oli viimane lahkuja ning minnes teistele järele, nägi all trepikojas I.V., kellel oli silma alt katki ja verine (lk 320 ülal), P.K. karjus, et tal on valus, tal oli nägu verine ja silm oli ka, kohe-kohe läks siniseks, panid talle lund peale (lk 320 ülalpool); P.K. ütles, et terve nägu kõik valutab (lk 320 enne keskapika). M.A. ütlustest nähtuvalt rääkis ta lööja isikust R.R. ja R ütles, et uksest peale nende keegi välja ei tulnud (lk 320 keskel). M.A ütlustest nähtuvalt ei tulnud talle kedagi J.K. poolt lahkudes vastu (lk 320 keskel). M.Angeri ütlustest nähtuvlt oli ainuke järeldus, et lööjaks oli tema – osundas kohtuistungil vahialusele, see on Valeri Tsakkerile (lk 320 keskel); R rääkis, et olevat näinud lööjat korterisse minemas (lk 320 all). M.A ütlustest nähtuvalt kutsusid nad kiirabi ja politsei (lk 320 all); kohale tulnud politsei ütles, et nad just mingi aeg tagasi olid seal majas käinud; politsei sai sinna alla korterisse juhatatud (lk 320 all). Eeltoodud tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja J.K. ütlused (lk 322324). Tunnistaja J.K. ütlustest nähtuvalt lahkusid tema poolt esimestena I.V, R.R ja P.K, saatis nad koridori, ise tuli korraks tuppa tagasi, M.A jäi ka veel tema poole (lk 322), uuesti korteriust lahti tehes tuli Valeri Tsakker üles ning kui ta ise läks alla, siis nägi, et I.V ja P.K olid näod verised, I.V oli vist silma alt kah, Korgi kohta enam ei mäleta, kuna see oli nii ammu (lk 322 allpool). J.K. ütlustest nähtuvalt ütlesid teised talle, et V.Tsakker tuli neist mööda ja nad ütlesid, et lööja oli seesama mees, kes üles tuli (lk 322). J.K. ütlustest nähtuvalt teadis ta kus V.Tsakker seal majas elas (lk 322 all), kohale tulid politsei ja kiirabi; R.R. vist kutsus (lk 322 all); seltskonnast politseile keegi osutas korteri peale, kuhu lööja läks (lk 322 all-323), politsei vestles V.Tsakkeriga sees (lk 323 ülal). J.K ütlustest nähtuvalt V.Tsakker temast ei möödunud, V.Tsakker tuli üles, keeras ringi ja läks tagasi (lk 323 enne keskpaika). J.K ütlustest nähtuvalt, siis kui ta ukse lahti tegi ja külalised välja lasi, siis just jõudis V.Tsakker trepist üles (lk 323 keskel). 15 P.K. (lk 298-300) ütlustest nähtuvalt sai ta J.K. poolt lahkumise järgselt trepikojas nii tugeva matsu vastu nägu, et viskas pildi eest ära; pilt tuli ette alles väljas, I.V elukaaslane pani talle näo peale lund, kiirabi oli ka juba kohal, lööja oli vist juba teada, kiirabi saatis ta ära koju, läkski koju (lk 298 all). P.K ütlustest nähtuvalt oli I.V. ka vist löödud, aga tema sai vähem, sellepärast avaldust ei teinud, I.V jäi pilt ette, I.V ütles, et nägi, kes lõi (lk 298 all). P.K. ütlustest nähtuvalt oli lööja sama maja inimene, vist esimeselt korruselt (lk 299 keskel). P.K ütlustest nähtuvalt oli tal nägu kõik verega koos, löök oli vist keset nina tulnud, jope oli ka verega koos, hammas oli eest puudu, mis oli üles ehitatud (lk 299 keskel); pea valutas päris kõvasti, arst andis sinise lehe, sellise silmaga ei saanud tööle minna, töövõimetuslehel oli umbes nädal aega (lk 299 all). Tunnistaja A.I.ütlustest nähtuvalt ei pidanud nad V.Tsakkerit detsembrikuus kinni, kuna kannatanutelt ei olnud avaldust, kannatanud olid ka joobes ja politsei ei olnud kindel, kas kannatanud üldse teevad avalduse (lk 328 keskelt). Tunnistaja V.T. (lk 324 all) ütlustest nähtuvalt said nad väljakutse, et oli löödud inimesi ja sõitsid välja koos konstaabel A.I. (lk 324 all), sündmuskohal oli väljas mitu meesterahvast, kellel olid näod verised, väljas olid naisterahvad ka; öeldi, et üks meesterahvas lõi, kes elab samas majas, korter 1 vist oli (lk 324 all). Tunnistaja V.T. ütlustest nähtuvalt näitasid kannatanud neile, et lööja elab samas majas korteris 1 (lk 324 all); kannatanud ja naisterahvad, kes seal olid, kõik juhatasid nad lööja korteriukse taha ja ütlesid, et sinna korterisse läks (lk 326 ülal), seal korteris oli peale naisterahva üks mees – vahialune (vahialuseks oli kohtuistungil Valeri Tsakker), see meesterahvas oli sel hetkel juba voodis, riidest lahti võtnud, tuvastasid passi järgi isiku (lk 325 ülal). V.T ütlustest nähtuvalt olid sellel meesterahval käel sõrmenukid katki ja need olid värsked haavad (lk 325 ülal). Kohtul puudub alus kahelda eeltoodud tunnistajate I.V. (lk 316-319), R.R. (lk 312315), M.A. (lk 319-321), J.K. (lk 322-324), V.T. (lk 324-326) ja A.I.(lk 328 peale keskpaika) ja kannatanu P.K. (K; lk 298-300) ütluste usaldusväärsuses, kuna nende ütlustest nähtuvad ajsaolud on omavahel kooskõlas. Nimetatud tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtub kogumis, et Valeri Tsakker oli see isik, kes vähemalt ühe korra lõi R. , Tartu kortermaja trepikojas J.K. korterist väljunud ja sealt trepist alla välisukse poole suundunud P.K. i rusikaga näkku. Nimetatud tunnistajate ja kannatanu ütlustest kogumis nähtuvaga on kummutatavad ja ümber lükatavad Valeri Tsakkeri enda süüd täielikult eitavad ütlused selle kohta, et tema ei ole P.K. rusikaga näkku löönud ja et nägi neid tunnistajaid ja kannatanut kohtuistungil esimest korda (lk 345 all- 346). Kohtulikul uurimisel rääkis V.Tsakker küll ühest intsidendist trepikoja välisukse klaasiga ning et ta seal olevat siis 2-le mehele vastu lõugu löönud, kuid nii V.Tsakkeri enda ütlustest nähtuvalt kui ka tunnistajate R.R, I.V, M.A ja V.T. ütlustest ning V.N. karistatuse õiendist nähtuvalt ei löönud V.Tsakker siis P.K. i ja I.V.. Pealegi purunes R. terpikoja välisukse klaas 24.12.2005.a õhtupoolikul ja tunde enne seda kui J.K. poolt hakkasid külalised 25.12.2005.a esimesel tunnil lahkuma. R.R. ütlustest nähtuvalt oli majast väljuma hakates maja välisukse klaas juba katki löödud (lk 314 keskel). I.V. ütlustest nähtuvalt ei olnud J.K. poolt lahkudes välisukse klaas terve, see oli katki löödud (lk 318 ülal). M.A. ütlustest nähtuvalt oli J.K. poolt lahkudes välisuksel klaas eest ära (lk 320 ülalpool). V.T. ütlustest nähtuvalt olid nad samal päeval samas majas käinud, kuna sissekäiguukse klaas oli löödud puruks, tuvastasid siis lõhkuja isiku ja koostasid väärteoprotokolli (lk 325 keskel), V.N. (lk 325 all). V.N. karistatuse teatiselt (lk 290) nähtuvalt pani V.N. KarS § 218 lg 1 järgi 16 kvalifitseeritava väärteo toime 24.12.2005.a ja selle eest karistati teda 20.01.2006.a 600.- krooni rahatrahviga. Nimetatud Lõuna Politseiprefektuuri otsus on jõustunud. Süüdistuses märgitud asjaolu, et V.Tsakker lõi P.K. rusikaga näkku 25.12.2005.a kella 00.37 paiku, on tõendatud kogumis kiirabikaardilt (lk 4) ja tunnistaja V.T. ütlustest (lk 325 allpool, lk 25 esimene lause) nähtuvaga. Kiirabikaardilt (lk 4) nähtuvalt sai kiirabi 25.12.2005.a kella 00.59 ajal korralduse minna sündmuskohale, Tartu, R. seoses ninaverejooksuga. Tunnistaja V.T. kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt kinnitas ta, et (prokuröri taotluse ja

§ 289

lg 1 alusel ning ülejäänud kohtumenetluse poolte nõusolekul avaldatud – lk 325 allpool) tema eeluurimisel antud ütlustest esimene lause: „Olles tööl 25.12.2005.a öösel kella 00.37 ajal, saime väljakutse Tartus, R. juurde.“ on õiged ütlused. Nimetatud tõenditest nähtub kogumis, et V.Tsakker lõi P.K. rusikaga näkku 25.12.2005.a kella 00.37 paiku. Kannatanu P.K. (K; lk 298-300) ja tunnistajate I.V. (lk 316-319), R.R. (lk 312-315), M.A. (lk 319-321), J.K. (lk 322-324), V.T. (lk 324-326) ja A.I.(lk 328 peale keskpaika) ütlustega ning kiirabikaardilt (lk 4) ja OÜ S. teatisest (lk 7) nähtuvaga on kogumis tõendatud asjaolud, et V.Tsakkeri rusikalöök P.K. näkku oli nii tugev, et selle tagajärjel tekkis P.K põrutushaav ninale, verevalumid mõlema silma alla ning murdus eesmine ülemine hammas numbriga 11. Teisele inimesele rusikaga näkku löömine nii tugevalt, et selle tagajärjel tekkis kannatanule tervisekahjustus põrutushaav ninale, verevalumid mõlema silma alla ning murdus eesmine ülemine hammas numbriga 11, põhjustab kannatanule füüsilist valu. Kriminaalasjas puuduvad V.Tsakkeri käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Teisele inimesele rusikaga näkku väga tugeva jõuga löömine on tahtlik tegevus. Rusikaga näkku löömisega kannatanule füüsilise valu põhjustamise ja rusikaga näkku löömisega kannatanule tervisekahjustuse tekitamise pani V.Tsakker KarS § 16 lg 3 mõttes toime vähemalt otsese tahtlusega. Tugavatoimeliselt rusikaga Peeter Korgile näkku lüües toimis V.Tsakker teadvalt, kuna on üldteada, et rusikaga teisele inimesele tugeva füüsilise jõuga näkku lüües põhjustatakse löögi saanud inimesele füüsilist valu ning sellega kaasneb tavapäraselt ka tervisekahjustus – põrutushaavad löögi piirkonnas (antud juhul ninale) ja verevalumid (antud juhul silmade alla) ning hambad võivad suust tugeva löögi tagajärjel murduda või/ja välja kukkuda (antud juhul murdus eesmine ülemine hammas). Tugava füüsilise jõuga rusikaga P.K. näkku lüües teadis V.Tsakker, et sellega põhjustab ta kannatanule füüsilist valu ja terviskahjustuse ning ta tahtis ja soovis seda. V.Tsakker pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milles kannatanuks on P.K. , toime vähemalt otsese tahtlusega. P.K tsiviilhagi murdunud hamba eest 15 000.- krooni nõudes, kuna nii palju läheb maksma puuduva hamba asendamine implantaadiga, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. OÜ S. teatisest (lk 7) nähtuvalt on P.K. löögi tagajärjel murdunud hammas nr 11, hammast taastada ei saa, krooniosa on murdunud täielikult, haarates kaasa osa juurest; juur tuleb eemaldada ja asendada ortopeedilisel teel (lk 7). OÜ S. teatisest nähtuvalt läheb puuduva hamba asendamine implantaadiga, ilma naaberhambaid lihvimata ja kahjustamata, maksma 15 000.- krooni. Süüdistuses KarS § 121 järgi – kahe kuriteo osas, millistes kannatanuks on V.T. , tuleb Valeri Tsakker

§ 309lg 2 alusel õigeks mõista kuriteosündmuse ja kuriteo tuvastamatuse tõttu.

Nimetatud 2-e kuriteo osas on V.Tsakkerile esitatud süüdistus piisavalt konkretiseerimata ja seda just süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemise 17 aegade osas. Süüdistustest nähtuvalt on kuritegude toimepanemise aegadeks: „ajavahemikus 2005.a talvest kuni 2006.a veebruarini“ ja „2005.a talvel“. Kuritegude toimepanemise aegade süüdistuses põhjendamatult laia kajastamisega on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Kohtulikul uurimisel kannatanu V.T. küll täpsustas enda kohtule antud ütlustes, millal täpselt väidetavad kuriteod on toime pandud, kuid konkretiseeritud ja täpsustatud süüdistust selles osas V.Tsakkerile ei esitatud. Sellega jäi V.Tsakkerile esitatud süüdistus KarS § 121 järgi osas, millistes kannatanuks on V.T, põhjendamatult konkretiseerimata kuritegude toimepanemise aegade osas, ning sellega on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Alus kahelda süüdistuses märgitud kuriteosündmuste olemasolus tuleneb faktist, et tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabanes V.Tsakker 30.08.2005.a (lk 138-139,168) ning sellest tulenevalt polnud V.Tsakkeril võimalik süüdistuses märgitud aegadel, see on 2005.a talvel ja süüdistuses märgitud kohas, see on Tartus, R. -1 korteris, kuritegusid toime panna, kuna ta viibis sellel ajal vanglas. Alus kahelda süüdistuses kirjeldatud 2-e kuriteosündmuse olemasolus tuleneb ka kannatanu V.T. isa – V.T. kohtuistungil antud ütlustest. Tunnistaja V.T. (lk 351354) ütlustest nähtuvalt elavad nad juba aastaid V.T. emaga lahus, on lahutatud ja laps V.T. on elanud nii ühe kui teise juures ja kui üks vanematest nõuab lapselt korda ja karistab, siis läheb laps teise vanema juurde. V.T. ütlustest nähtuvalt on tütar V.T. selline inimene, kes võib ka fantaseerida ja valetada ja tema pealt ei ole näha kui ta valetab (lk 353 allpool). V.T. antud ja Valeri Tsakkerit süüdistuses KarS § 121 järgi süüstavaid ütlusi peab kohus ebapiisavaks süüdistuses kirjeldatud 2-e kuriteosündmuse tõendamiseks. Samuti on V.T. ütlused ebapiisavad süüdistuses KarS § 121 järgi kirjeldatud 2-e kuriteokoosseisu tõendamiseks. Olukorras, kus V.T. ütlused on ainukeseks tõendiks kurteosündmuse ja kuriteokoosseisu tõendamiseks, ning tema isa V.T. oma tütre ütlusi ei kinnita ja ei lükka ka ümber, kuid seab need tugeva kahtluse alla, kuna tütar võib fantaseerida ja valetada, süüdistusse märgitud kuritegude toimepanemise aeg on kirjeldatud põhjendamatult laia ajavahemikuna ning kuritegude toimepanemise aeg on konkretiseerimata, süüdistusse märgitud kuritegude toimepanemise ajal – 2005.a talvel viibis V.Tsakker vanglas (vabanes alles 30.08.2005) ja ei saanud Tartus, R. -1 korteris kuritegusid toime panna, tuleb Valeri Tsakker temale esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi, millistes kannatanuks on V.T. , õigeks mõista nii kuriteosündmuse kui ka kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Karistus Valeri Tsakker pani toime 2 kuritegu – ühe esimese astme (kannatanu R.B. ) ja ühe teise astme (kannatanu P.K. ) kuriteo. Valeri Tsakkerile karistuse mõistmisel lähtub kohus toimepandud kuritegude tehioludest nähtuvast Valeri Tsakkeri süü astmest, sellest, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 alusel ka õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada V.Tsakkerit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus lisaks eeltoodule ka seda, et kuritegu jäi katse staadiumi ja kannatanule (tänu kannatanu enda kiirele ja jõulisele tegutsemisele ning kohale saabunud politsei tõkestavale tegevusele) ei õnnestunud kuriteoga suuri tagajärgi põhjustada. Kannatanule põhjustas V.Tsakker nina põrutuse koos nahaaluse verevalumiga ja pehmete kudede tursega samas piirkonnas ning 2 18 pindmist lõikehaava, mis tavalise kulu korral põhjustavad tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat (lk 49). lühiajalise KarS § 25 lg 6 ja KarS § 60 alusel on kuriteo katse staadiumi jäädes õigus karistust kergendada. Eelnimetatud asjaoludel kogumis peab kohus põhjendatuks ja piisavaks karistada Valeri Tsakkerit KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi (kui isikut, kelle toime pandud kuritegu jäi katse staadiumi, ja kelle karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, ning keda on kriminaalkorras karistatud 6 korral) õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et edasiselt panna teda kuritegude toimepanemisest hoiduma, sanktsioonis sätestatud miinimummääras – see on 6 aasta vangistusega. Ka KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks karistada V.Tsakkerit vangistusega. Lähtudes sellest, et V.Tsakker lõi kannatanut rusikaga näkku äärmiselt jõhkralt, suure füüsilise jõuga, millise löögi tagajärjel kaotas kannatanu teadvuse ja millise löögiga põhjustas kannatanule peale füüsilise valu ka tervisekahjustuse – põrutushaava ninale, verevalumid mõlema silma alla ning löögi tagajärjel murdus kannatanu 1 eesmine ülemine hammas, ei pea kohus V.Tsakkeri kui isiku suhtes, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud 6 korral, õiguskorra kaitsmise huvides ja ka selleks, et panna V.Tsakkerit edasiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada rahalise karistusega. V.Tsakkerit tuleb karistada vangistusega ja seda sanktsiooni maksimumäärast 1/3 ulatuses. Õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna V.Tsakkerit edasiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, tuleb V.Tsakkerile (kui isikule, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud 6 korral, sealhulgas füüsilise vägivalla kasutamisega varavastaste kuritegude toimepanemise eest) kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista 7 aastat vangistust. Heli Sillaots Leili Simmer Margus Pissarev kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik