lg 3 p 2 alusel rahuldada Jaanika Erne kaebus osaliselt ja kohtuvälise menetleja 29.06.2007.a määrus tühistada osas, millises lausega: „Menetlusalune isik pani seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Karistusseadustiku § 262 järgi.“ loeti tuvastatuks Jaanika Erne poolt KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Ülejäänud osas jätta Jaanika Erne kaebus rahuldamata ning 29.06.2007.a ja 21.08.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri määrustes võetud seisukoht,
lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel väärteoasjas nr 2780,07,002742 väärteomenetluse lõpetamise kohta, muutmata.
Lõuna Politseiprefektuurile (21.08.2007.a määruse tegi ülemkomissar I.Koemets); 2. menetlusalusele isikule – Jaanika Ernele. EDASIKAEBAMISE KORD Edasikaebamise võimalus käesoleva määruse peale puudub.
p 12 alusel puudub määruskaebuse esitamise õigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel
2 ASJAOLUD 29.05.2007.a koostas Lõuna Politseiprefektuur Jaanika Erne suhtes väärteoprotokolli (lk 11). Nimetatud väärteoprotokollist nähtuvalt heidetakse Jaanika Ernele ette väärteo toimepanemist KarS § 262 tunnustel. Väärteoprotokollis kajastatust nähtuvalt pani Jaanika Erne 07.04.2007.a kella 22.00 ajal maja trepikojas räuskamise ja karjumisega toime väärteo KarS § 262 tunnustel – avaliku korra rikkumise. Väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteoprotokollile lisatud Jaanika Erne ütlused eraldi lehel ning väärteoprotokollist nähtuvalt tutvusid Jaanika Erne ja tema kaitsja väärteoprotokolliga 29.05.2007.a (lk 11). Väärteoprotokollist nähtuvalt sai Jaanika Erne tema suhtes 29.05.2007.a koostatud väärteoprotokolli isikliku allkirja vastu kätte 29.05.2007.a kaitsja Tarmo Pilve osavõtul. 04.06.2007.a vastulauses, mis Lõuna Politseiprefektuuri saabus 05.06.2007.a, taotleb Jaanika Erne kaitsja advokaat Tarmo Pilv Jaanika Erne karistamata jätmist ja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel (lk 8-10). 29.06.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri määrusega rahuldati Jaanika Erne kaitsja Tarmo Pilve taotlus ja määrati väärteomenetlus lõpetada (lk 7). Lõuna Politseiprefektuur koostas selle kohta taotluse rahuldamise määruse (lk 7) Väärteoasja toimikust nähtuvalt tegi Lõuna Politseiprefektuur 29.06.2007.a veel teisegi määruse – väärteomenetluse lõpetamise määruse (lk 6). Väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt lõpetati
15.08.2007.a kaebuses taotleb Jaanika Erne kohtuvälise menetleja 29.06.2007.a määruse tühistamist ja väärteoasja lõpetamist põhjusel, et teos puuduvad väärteo tunnused (lk 4-5). 21.08.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri määrusega jäeti Jaanika Erne kaebus rahuldamata (lk 1-2). Nimetatud määrusest nähtuvalt ei esine väärteoasjas asjaolusid, mis võiksid olla aluseks väärteomenetluse lõpetamisele mõnel muul alusel kui otstarbekuse kaalutlusel (lk 1-2). Kuna kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, et Jaanika Erne süü ei ole suur ning tema suhtes väärteokaristuse kohaldamine ei ole otstarbekas, siis tuleb jätta J.Erne 15.08.2007.a kaebus rahuldamata ning väärteoasja KarS § 262 tunnustel lõpetamise määrus muutmata (lk 1-2). 31.08.2007.a koostatud kaebuses, mille võttis 31.08.2007.a vastu konstaabel Margus Ivandi (kaebuse lk 3), taotleb Jaanika Erne Lõuna Politseiprefektuuri 21.08.2007.a ja 29.06.2007.a määruste tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist vääteotunnuste puudumise tõttu. 31.08.2007.a koostatud Jaanika Erne kaebus ja väärteoasja toimik saabusid Lõuna Politseiprefektuuri 06.09.2007.a kaaskirjaga Tartu Maakohtusse 07.09.2007.a. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud Jaanika Erne 31.08.2007.a kaebusega ja sellele lisatud väärteoasja toimikuga (tõestatud koopiana), on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas menetluse lõpetamine
lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel 3 on põhjendatud ning väärteoasjas puuduvad alused väärteoasjas menetluse lõpetamiseks
Samas peab kohus põhjendatuks rahuldada Jaanika Erne kaebuse osaliselt ja kohtuvälise menetleja 29.06.2007.a määruse tühistada osas, millises lausega: „Menetlusalune isik pani seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Karistusseadustiku § 262 järgi.“ loeti tuvastatuks Jaanika Erne poolt KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Väärteoasja toimikust nähtuvalt ei ole Jaanika Erne ennast väärteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Küll on J.Erne võtnud õigeks, et on karjunud või siis kõva häälega öelnud naabreile, et need tema häirimise lõpetaksid (vt J.Erne 31.08.2007.a kaebuse lk 2, J.Erne ütlusi menetlusaluse isikuna – lk 19-20) ja on selleks, et naabrid tema häirimise lõpetaksid, ka ise pöördunud abi saamiseks politseisse (vt J.Erne 31.08.2007.a kaebuse lk 2, J.Erne 15.08.2007.a kaebust – lk 4 all, J.Erne ütlusi menetlusaluse isikuna – lk 19-20). Kuna Jaanika Erne kohta puudub jõustunud süüdimõistev otsus selle kohta, et ta on 29.05.2007.a väärteoprotokollis kirjeldatud KarS § 262 tunnustel kvalifitseeritava teo toime pannud, siis ei ole väärteoasjas menetluse lõpetamise 29.06.2007.a määruses põhjendatud käsitleda Jaanika Ernet väärteo toimepannud isikuna. Tõsi, väärteoasja toimikus on küll tõendeid, mis osundavad sellele, et Jaanika Erne käitumises võivad esineda KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused ja neist tõenditest (Nõva 2A elanike 26.02.2007.a avaldus politseile – lk12, tunnistaja Jana Saar ütlused – lk 15-16, tunnistaja Kai Tagel ütlused – lk 17-18, sektsiooni vanem Igor Kukini 18.05.2007.a avaldus politseile – lk 21) nähtuvalt on olemas põhjendatud kahtlus Jaanika Erne poolt KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise kohta, kuid üksnes väärteotunnuste esinemisest ei piisa selleks, et lugeda J.Ernet väärteo toimepannud isikuks. Samas loeb kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja seisukoha, lõpetada väärteoasjas menetlus
S § 262 tunnustel kvalifitseeritava väärteo toimepanemise korral ei oleks käesoleva ajahetke seisuga väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt J.Erne süü suur ja J.Erne karistamine väärteokorras ei oleks otstarbekas ning proportsionaalne võimaliku tuvastatava õigusrikkumise (väärteo) raskusega ning J.Erne isikut positiivselt töökohtadest iseloomustavate andmetega (lk 24-26). Samuti arvestab kohus
lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel väärteoasjas menetluse lõpetamise põhjendatuks lugemisel muuhulgas ka väärteoasjas kogutud ja toimikus olevatest tõenditest (vt J.Erne 31.08.2007.a kaebus lk 2-3, J.Erne 15.08.2007.a kaebus lk 4-5, J.Erne ütlused menetlusaluse isikuna lk 19-20; Reet Erne 31.05.2007.a seletus lk 22, Kristina Stelzigi 30.05.2007.a avaldus lk 23) nähtuvat asjaolu, et võimaliku õiguserikkumise (väärteo) toimepanemise üheks ajendiks võis olla teise majaelaniku või teiste majaelanike endi provokatiivne ja mitteõiguspärane või siis lihtsalt teiste suhtes hoolimatu käitumine. Neil asjaoludel kogumis on põhjendatud väärteoasjas menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kuid kuna väärteoasjas on siiski piisavalt tõendeid, mis annavad põhjendatud aluse kahtlustada Jaanika Ernet KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises (lk 12,15-18,21), siis ei ole põhjendatud väärteoasjas menetlust lõpetada
Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.