← Eesti

4-07-3544\4

4-07-3544 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. augustil
  2. a Tartu, Kalevi 1 kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-07-3544 (2780,07,003814) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Väärteoasi Sergey Smirnovi kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg Barinski-Gesjuki 04.07.2007.a. otsuse peale Kaebuse esitaja Sergey Smirnov, isikukood: elukoht: töökoht: OÜ MET-ART RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Oleg Barinski-Gesjuki 04.07.2007.a. otsusega Sergey Smirnovile LS § 7419 lg. 2 alusel määratud lisakaristus täies ulatuses. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg Barinski-Gesjuki 04.07.2007.a. otsus muutmata. Kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud. 1 Sergey Smirnovi karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg Barinski-Gesjuki 04.07.2007.a. otsusega väärteoasjas nr 2780,07,003814 LS § 7419 lg. 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühikut, s.o. 10 200 krooni ja LS § 7419 lg. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Sergey Smirnov 10.06.2007.a. kell 18.40 juures mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (tunnistaja ütlused, joobeseisundi tuvastamise protokoll). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7419 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoprotokolli nr AB 902188 andmetel Sergey Smirnov 10.06.2007.a. kella 18.50 ajal Tartus Kaunase pst. ja Mõisavahe tänavate vahelisel alal liikudes Mõisavahe tänava suunas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Bora registreerimismärgiga 762 AYP alkoholijoobes. Joobeseisund tuvastatud indikaatorvahendiga Lion S-L
  3. Rikkus LE § 76 p. 1 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon LS §
  4. Menetlusalune isiku ütlustena on protokolli märgitud, et ta pole nõus. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Väärteoprotokoll on talle koostamise järel kätte antud. Joobeseisundi tuvastamise protokolli järgi tuvastati Sergey Smirnovil 10.06.2007.a kell 18.50 joobeseisund indikaatorvahendiga LION S-L2 (reaktsioon – joobeseisundile vastavale alkoholisisaldusele viitav punane märgutuli). Protokollis menetlusalune isik kinnitab allkirjaga, et nõustub kohapealse joobeseisundi tuvastamisega ja loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Tunnistaja Tõnu Lambing’u 10.06.2007.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt said nad 10.06.2007.a teenistuses olles kell 18.41 väljakutse, et Anne Sauna juurest sõidab Maxima suunas VW Bora registreerimisnumbriga 762 AYP, mille juht võib olla alkoholijoobes. Kella 18.49 ajal nägid nad ees eelnimetatud sõiduautot, mille nad peatasid ees. Selgus, et autot juhtis Sergey Smirnov. Juhti kontrollides indikaatorvahendiga Lion Lion 95/2552 süttis sellel punane tuli, mis tähendab, et juht on joobes. Sergey Smirnov oli indikaatorvahendi näiduga nõus ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Konstaabel Jaanus Jalajas koostas rikkumise kohta väärteoprotokolli AB
  5. Juhil puudus võimalus tarbida alkoholi alates peatamisest kuni väärteoprotokolli koostamiseni. Sõiduauto VW Bora registreerimisnumbriga 762 AYP jäi Kalda tee 46 maja ette parklasse. Korrakaitseosakonna andmetel (07.08.2007.a.) on Sergey Smirnovi karistatud
  6. aastal haldusõigusrikkumise toimepanemise eest kahel korral: 05.10.2001.a. HÕS § 162 lg. 1 alusel arestiga 1 päev ja 10.10.2001.a. HÕS § 96 lg. 1 alusel eriõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Vaidlustatud otsusega LS § 7419 lg 1 alusel määratud rahatrahv on täies ulatuses tasutud 06.07.2007.a. täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 18.07.2007.a esitas Sergey Smirnov kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse osalist tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt juhtis menetlusalune isik 10.06.2007.a sõidukit alkoholijoobes, kuna oli „Anne saun“ kohvikus lõunasöögi ajal joonud kolm kannu õlut ning sõitis kohe koju. Keegi helistas politseisse ning maja juures, kus ta elab ( ) ootas teda liikluspolitsei. Kuna ta oli joonud õlut, siis peale neljandat puhumist näitas alkomeeter joobes olekut. Kinnipidamisel 2 alkomeeter ei näidanud joobeseisundit, politsei käskis oodata 20 minutit ja korduval puhumisel joove oli tuvastatud. Ta vajab mootorsõidukit töö jaoks tervisliku seisundi tõttu ning lubab tulevikus sellist käitumist mitte korrata. Tal on 60% töövõime kaotust, keskmine puue üldhaigestumise tõttu ja kõrge vererõhk jalgade kahjustamisega, mistõttu ei suuda pikalt käia. Töökoht asub Luunjas, 6 km kaugusel, kuhu buss ei käi. Varasemat liiklusseaduse ja liikluseeskirjade rikkumist ei ole. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole otsust motiveerides arvesse võtnud rikkuja individuaalsust ning karistust kergendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik omab sõiduki juhtimisõigust ligi 20 aastat ja 10.06.2007.a rikkumine oli esmakordne. Faktiliselt ei olnud ta alkoholijoobes, vaid alkoholi tarvitanud. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd ning kahetseb siiralt ja puhtsüdamlikult juhtunut. Ta on nõus rahatrahviga karistamisega, kuid palub tühistada juhiloa äravõtmine 3 kuuks või lühendada lisakaristust 2 kuu võrra. Kaebusele on lisatud maksekorraldus 06.07.2007a. vaidlustatud otsuse alusel rahatrahvi tasumise kohta 10 200 krooni ulatuses; arstliku ekspertiisi otsus, mille kohaselt Sergey Smirnovil on keskmine puue alates 30.11.2005.a, mis põhjustab lisakulutusi ja töötõend, millest nähtub, et menetlusaluse isiku töökoht OÜ-s MET-ART asub Lohkvas, Luunja vallas, Tartumaal. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas 07.08.2007.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Sergey Smirnovile väärteootsusega määratud lisakaristuse tühistamisega. Menetlusalune isik pani tahtlikult toime väärteo ning oli teadlik sellise teo ohtlikkusest ja tagajärgedest. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist kõige raskema liiklusalase väärteoga, millega on pandud ohtu enda ja teiste liiklejate elu ning tervis. Seadusandja on andnud reaalse hinnangu ettenähtud mõistetava karistuse maksimummäära suurusest. Karistamisel on arvestatud rikkumise tahtlust ja toimepanemise viisi. Karistus ei ole määratud maksimumi määral, vaid 170 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks (s.o miinimum, maksimum oleks 9 kuud). Kohtu järeldused. Kohus lahendab Sergey Smirnovi kaebuse kohtuvälise menetleja 04.07.2007.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. LE § 76 p 1 järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS §
  7. Mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni . Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus 3
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri seadus (KarRS) § 25. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtajad
(1)Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et tõendatud on Sergey Smirnovi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine väärteoprotokollis märgitud kohas, kirjeldatud viisil ja ulatuses. Esimese seletuse teo kohta andis menetlusalune isik kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kuigi talle anti seletuse andmiseks võimalus ka väärteoprotokolli koostamisel, on väärteoprotokollis märgitu sisutu ega kajasta teo asjaolusid. Kaebuses esitatud süü omaksvõtt on tõendatud kohtuvälise menetleja kogutud tõenditega. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. Menetlusalune isik on joobe indikaatorvahendiga tuvastamise järel kinnitanud, et tal ei ole vastaval viisil joobe tuvastamise suhtes pretensioone. Seetõttu on tõend joobe tõendamiseks lubatud ja kooskõlas vastava korraga. Samuti on tõendatud teo toimepanemise aeg ja koht. 10-minutilist vahet väärteoprotokolli ja otsuse andmetes hindab kohus mitteoluliseks eksimuseks, mis ei sea kahtluse alla dokumentaalses tõendis, joobeseisundi tuvastamise protokollis märgitud rikkumise tuvastamise aega. Tõendis ja väärteoprotokollis märgitud aeg on omavahel kooskõlas. Sergey Smirnov rikkus LE § 76 p.1 nõudeid, millega kaasnev vastutus on LS § 7419 lõigetes 1 ja 2. Kohus ei tuvastanud Sergey Smirnovi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Sergey Smirnovi väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhi- ja lisakaristusega. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga selles, et tervislik seisundit arvestades on teda karistatud KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid arvestamata. Kaebuse esitaja ei andnud kohtuvälisele menetlejale seletust teo asjaoludes ega väljendanud oma seisukohta enda suhtumisest teosse. Ta ei kirjutanud väärteoprotokolli kättesaamise järel ka vastulauset ning sellest kõigest järeldub, et kohtuvälisele menetlejale ei olnud teada otsuse tegemise ajaks karistust kergendava asjaolude olemasolu. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Alkoholi tarvitamise järel on keelatud juhtida sõidukit. Kaebuse esitaja poolt selle keelu rikkumises ei ole vaidlust. Järgnevalt kohus analüüsib, kas lisakaristuse määramine Sergey Smirnovile on olnud põhjendatud. Vaatamata väärteoga kahjustatud õigushüve olulisusele on menetlusalusele isikule põhjendamatult määratud lisakaristus LS § 7419 lg. 2 järgi. Kuigi Sergey Smirnov on varem 2001.a. väärteomenetluses karistatud kahel korral, on tema karistuste kandmisest möödunud enam kui üks aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi kuuluvad karistused registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi. Kehtivat ja karistusregistriseadusest tulenevat mõju omavat karistust Sergey Smirnovil ei ole. Varasemad väärteod on toimunud samal ajal. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise juhuslikkus. Kohus tuvastas menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse. Sergey Smirnov on väärteootsusele esitatud kaebuses kahetsust ja arusaama teo õigusvastasusest väljendanud selgesõnaliselt, andnud oma teo kohta objektiivseid ja süüd omaksvõtvaid ütlusi. Puhtsüdamliku kahetsusena on alust käsitleda ka otsuse kättesaamise järel 4 süüdlase poolt rahatrahvi täies ulatuses kohest tasumist. Nendest asjaoludest on alust järeldada, et menetlusalune isik on teinud järeldusi oma liikluseeskirju eirava käitumise suhtes ja kahetseb puhtsüdamlikult. Arvestades KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, leiab kohus, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud süüteo toimepanemisest lisakaristust määramata. LS § 7419 lg. 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse, mis ületab ettenähtud karistuse keskmise määra. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning põhikaristuse määra, ei ole lisakaristuse määramine vajalik. Kaebuse esitaja taotlus vähendada lisakaristuse määra ei ole põhjendatud, sest kohtuväline menetleja on lisakaristuse määranud seaduslikul alusel minimaalses ulatuses. Kõigest eeltoodust on võimalik järeldada, et põhikaristus hoiab menetlusalust isikut edaspidi samasuguste süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse tühistamine ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.