4 järgi määratud lisakaristus. Kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud. Mati Ilvest karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissari Marek Tiiratsi 29.05.2007.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,07,007900
2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o. 2400 krooni ja
4 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Mati Ilves 07.05.2007.a. kell 08.33 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 159. kilomeetril Tallinna suunas mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 124 p. 2 nõudeid, pannes sellega toime
2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoprotokolli nr AB 860801 andmetel juhtis Mati Ilves 07.05.2007.a. kella 08.33 ajal mootorsõidukit KIA Carnival registreerimismärgiga 719 ASR asulavälisel teel kiirusega 126 ± 8 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kiirus fikseeritud kiirusemõõtjaga Stalker DUAL DC 095738. Rikkus LE § 124 p. 2 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon
Menetlusalune isiku ütlustena on protokolli märgitud, et ta oli hiljaks jäämas. Väärteoprotokoll on talle koostamise järel kätte antud. Väärteoasjas on tõenditeks veel 07.05.2007.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ning 07.05.2007.a tunnistaja ülekuulamise protokoll. Korrakaitseosakonna andmetel on Mati Ilvesel 11.06.2007.a. seisuga kolm varasemat liikluseeskirjade rikkumist, mille eest on teda kolmel korral karistatud rahatrahviga. Haldusõigusrikkumised ja väärteod on toime pandud ajavahemikus 07.09.2001.a. kuni 24.04.2006.a. Rahatrahvid on tasutud. Viimane jõustunud otsuse järgi,
Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv on täies ulatuses tasutud 01.06.2007.a. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 01.06.2007.a esitas Mati Ilves kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse osalist tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt kiirustas menetlusalune isik seoses tööülesannetega objektile, kuhu oli tarvis jõuda varem kokkulepitust tund aega varem. Konkurents on tugev ja hilinemine võib tähendada teenistusest ilmajäämist. Menetlusalune isik tunnistab oma rikkumist ja palub säilitada juhtimisõigus, kuna on paljulapselise pere ainus toitja ning elab maakohas, kus lähim kauplus ja transport asuvad mitme kilomeetri kaugusel. Seoses eeltooduga palub kaebuse esitaja mitte kohaldada lisakaristust. Kaebuse esitaja ei soovi osa võtta kohtuistungist. Kaebusele on lisatud maksekorraldus 01.06.2007a. vaidlustatud otsuse alusel rahatrahvi tasumise kohta 2400 krooni ulatuses. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas 13.06.2007.a seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Mati Ilvesele väärteootsusega määratud lisakaristuse tühistamisega. Kiiruse ületamine on üks raskematest liikluseeskirja nõuete rikkumistest. Seadust rikkuma asudes oleks isik pidanud mõtlema oma suurele perele ja nende ülalpidamisele. Menetlusalusel isikul on kehtiv samalaadne rikkumine, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Lisakaristus on määratud miinimummääras 1 kuu. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja väärteoasjas tehtud lisakaristus muutmata. Kohtuistungist kohtuväline menetleja osa võtta ei soovi ja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu järeldused. LE § 124 järgi suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.
2. Menetlusalune isik tunnistab enda süüd. Süü omaksvõtt põhineb otsuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel ja on tõendatud tunnistaja ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Menetlusaluse isiku seletus on kooskõlas tõenditega. Mati Ilves on kogu menetluse kestel andnud samasisulisi ütlusi, milles ta tunnistab enda süüd lubatud sõidukiiruse ületamises. Kohus ei tuvastanud Mati Ilvese süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Mati Ilvese väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhi- ja lisakaristusega. Kohus analüüsib, kas lisakaristuse määramine Mati Ilvesele on olnud põhjendatud. Vaatamata väärteoga kahjustatud õigushüve olulisusele on võimalik menetlusalusele isikule
S § 56 ettenähtud karistamise aluseid. Mati Ilves on varem ajavahemikus 2001.a. – 2006.a. väärteomenetluses karistatud kolmel korral, neist kahel korral samasuguse rikkumise eest. Kahe esimese karistuse kandmisest on möödunud enam kui üks aasta. Viimase jõustunud otsusega määratud trahvi tasumisest ei ole möödunud ühte aastat. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi kuuluvad esimesed karistused registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi. Ainsa kehtiva ja karistusregistriseadusest tulenevat mõju omava karistusena tuleb Mati Ilvesel arvestada 17.05.2006.a. määratud rahatrahvi samasuguse väärteo eest. Väärtegude vahel on ligi aastane vahe. Varasemad väärteod on toimunud pikema vaheajaga. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise juhuslikkus. Kohus tuvastas menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse. Mati Ilves on kogu menetluse kestel andnud oma teo kohta objektiivseid ja süüd omaksvõtvaid ütlusi. Väärteootsusele esitatud kaebuses on ta kahetsust ja arusaama teo õigusvastasusest väljendanud selgesõnaliselt. Puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu väljendab ka põhikaristuse, rahatrahvi tasumine ära ootamata otsuse jõustumist. Nendest asjaoludest on alust järeldada, et menetlusalune isik on teinud järeldusi oma liikluseeskirju eirava käitumise suhtes ja kahetseb puhtsüdamlikult. Arvestades KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, leiab kohus, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest lisakaristust määramata.
2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Õiguslikus tähenduses teise samasuguse väärteo toimepanemisel on süüdlast põhjendatult mõjutatud varasema karistusega võrreldes suuremas määras, mis ületab ettenähtud karistuse keskmise määra. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning põhikaristuse määra, ei ole lisakaristuse määramine vajalik. Kõigest eeltoodust on võimalik järeldada, et põhikaristus hoiab menetlusalust isikut edaspidi samasuguste süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse tühistamine ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.