Obsah (5)

§ 320§ 66§ 318§ 56§ 44

Kriminaalasi nr 1-07-10441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2007. a. Tartu Kalevi 1, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-10441 Kohtu

§ 320

lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Nikolai Vitsõn varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärtegude toimepanemise eeset karistatud 4 korral, viimati 17.08.2005. a. riigipiiri seaduse § 171 alusel 300.00 kr suuruse rahatrahviga. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Nikolai Vitsõn

§ 320

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 9100.00 (üheksa tuhat ükssada) krooni riigituludesse.

§ 66lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: 02.10.2007.

a. - 3100.00 (kolm tuhat ükssada) krooni; 02.01.

1. a. - 3100.00 (kolm tuhat ükssada) krooni; 02.04.
2. a. 2900.00 (kaks tuhat üheksasada) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri. Välja mõista Nikolai Vitsõnilt menetluskulud sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni, kaitsjatasu 644.28 krooni (kuussada nelikümmend neli krooni ja kakskümmend kaheksa senti) ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 22.60 krooni (kakskümmend kaks krooni ja kuuskümmend senti), millised summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
3. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Nikolai Vitsõnit süüdistatakse selles, et tema, viibides 25.06.
4. a. kella 10.00 – 10.45 ajal Tartus Riia 179a Lõuna Politseiprefektuuri ruumides kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest

§-de 318 ja 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et 24.06.2007. a. varahommikul kasutas A.B. Tartumaal Kolkjas omavoliliselt Nikolai Vitsõni sõiduautot VW Passat reg nr XXX XXX ja tegi sellega Kolkja alevikus avarii, sõites vastu maja seina. Tegelikult aga kasutas A.B. sõiduautot Nikolai Vitsõni loal ja Nikolai Vitsõn ise viibis samas sõiduautos. Sellega pani Nikolai Vitsõn toime

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistuse tõendatus ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid 2 Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada Nikolai Vitsõni

§-s 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära (kusjuures 1 päevamäära suurus on 91.- krooni), s.o. 9100.00 (üheksa tuhat ükssada) krooni.

§ 66lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: 02.10.2007.

a. - 3100.00 krooni; 02.01.

1. a. - 3100.00 krooni; 02.04.
2. a. 2900.00 krooni Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Nikolai Vitsõni süü valeütluste andmises on täielikult tõendatud tunnistajate A.J., A.R. ja A.B. (tl 4-5; 6-7; 8-9) eeluurimisel antud ütlustega kogumis. Nimetatud tunnistajate ütlustest nähtub, et ööl vastu 24.06.
3. a. pidasid nad A.B. Kolkjas elava vanaema juures pidu. Kui alkohol sai otsa, otsustati seda juurde tuua Alatskivi tanklast. A.R. ja A.B. on kinnitanud, et vanaema hoovist sõitis auto välja tee peale Nikolai Vitsõn ise ja seejärel istus rooli A.B.. A.J., A.R. ja A.B. ütlustest nähtub A.B. kõrvale, s.t juhi kõrvalistmele, istus Nikolai Vitsõn. Auto tagaistmele istusid A.J., A.R., V.J. ja R.S. Alatskivi bensiinijaamast ostsid nad alkoholi. Tagasiteel juhtis autot endiselt A.B., kelle kõrval istus nüüd A.R. ning tagaistmel olid Nikolai Vitsõn, R.S., A.J. ja V.J. Kolkjasse jõudes sõitis A.B. autoga vastu maja seina. Eeltoodud tõendid kogumis näitavad, et A.B. juhtis Nikolai Vitsõnile kuuluvat sõiduautot viimase kaasteadmisel ja loal. 25.06.
4. a. Lõuna Politseiprefektuuris ütluste andmisel väitis Nikolai Vitsõn aga, et tema pole lubanud A.B. oma autoga sõita. Tema eeluurimisel antud ütluste kohaselt, olles A.B. vanaema majas peol, läks ta oma auto tagaistmele magama ning ärkas selle peale, et A.B. sõitis tema autoga Kolkjas vastu ühte maja. A.B. ütles pärast, et oli ise võtnud autovõtmed tema taskust ja sõitma läinud. Seega võttis A.B. tema auto võtmed ja auto omavoliliselt. Ta soovib kahju 47 000.00 kr hüvitamist (tl 10-11). 24.07.
5. a. kahtlustatavana ütluste andmisel käesolevas kriminaalasjas on Nikolai Vitsõn eitanud valeütluste andmist (tl 12-13). Kohtunik leiab, et Nikolai Vitsõni eeluurimisel antud ütlused on ennastõigustavad ja paljasõnalised ning ta soovib vabaneda vastutusest selle eest, et lubas autot juhtima joobes ja juhtimisõiguseta isiku. Tema ütlused on ümber lükatud tunnistajate eelkirjeldatud ütlustega, mis on loogilised ja üksteisega kooskõlas.

§ 320

lg 1 näeb ette vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses teadvalt vale ütluste andmise eest. Kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et 25.06.2007. a. kannatanuna ülekuulamisel andis Nikolai Vitsõn valeütlusi. Valeütluste andmine oli lõpuleviidud tema poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. Enne 3 ülekuulamist oli teda hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest

§ 318ja § 320 järgi, mida kinnitab kannatanu allkiri protokollil (tl 10).

Eeltoodud asjaoludel ja tutvunud kõigi kriminaalasjas kogutud tõenditega, on kohtunik seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning Nikolai Vitsõni süü valeütluste andmises on täielikult tõendamist leidnud. Tegu on õigesti kvalifitseeritud ning Nikolai Vitsõn tuleb

§ 320

lg 1 järgi süüdi tunnistada.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nikolai Vitsõn on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud neljal korral (tl 14, 15-16). Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. Tema käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 320lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus leiab, et ei ole põhjendatud rangeima karistuse, s.o vangistuse, kohaldamine. Kuna Nikolai Vitsõn ei ole varem kuritegusid toime pannud, tuleb teda karistada rahalise karistusega.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohtunik leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale Nikolai Vitõnile karistuseks

§-s 320 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses. Lähtuvalt Maksu- ja tolliameti Lõuna maksukeskuse teatisest Nikolai Vitsõni keskmise päevasisetuleku ja elatustaseme kohta, on süüdistatava keskmise päevasissetuleku suuruseks 91.00 krooni.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.00 krooni. Kohus on seisukohal, et Nikolai Vitsõnile rahalise karistuse mõistmisel tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks lugeda 91.00 krooni ja rahaliseks karistuseks määrata seega 9100.00 krooni (tl 21).

§ 66lg 1 lähtuvalt tuleb talle anda võimalus tasuda rahaline karistus ositi.

Nikolai Vitsõnilt tuleb välja mõista riigituludesse sundraha, kaitsjatasud ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Kriminaalasjas asitõendeid ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. 4 Kohtunik 5