4-07-3067\4

Ärakiri 4-07-3067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-3067 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. september 2007.a, kirjalik menetlus Väärteoasi Eva Pado kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.06.2007 otsusele väärteoasjas nr 2570,07,001717, mille kohaselt karistati E. Pado Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 3 000 krooni s.o 50 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Eva Pado, isikukood *, elukoht *, *, * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON
4. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.06.2007 otsus väärteoasjas nr 2570,07,001717 osaliselt määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.
5. Karistada Eva Pado Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni s.o 20 trahviühikut /tasuda Lääne Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035024012 SEB Eesti Ühispangas, kohustuslik märkida viitenumber 10220075045417/. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude otsusele edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
6. Saata kohtuotsuse ärakiri E. Pado’le ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest 1 Ärakiri 4-07-3067 ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 13.06.2007 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,001717 karistati E. Pado Liikluseeskirja § 124 p 1 rikkumise eest – 19.05.2007.a kell 15.55 Kiltsi teel Paralepa alevikus Ridala vallas Lääne maakonnas, liikudes Rohuküla suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 31 km/h võrra, sõites kiirusega 84 +/- 3 km/h. E. Pado pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on väärteo toime pannud isiku kahetsus. E. Pado poolt esitatud vastulauset ja tõendeid on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestanud osaliselt. Väärteo eest on E. Pado’le karistuseks määratud rahatrahv 3 000 krooni s.o 50 trahviühikut. KAEBAJA TAOTLUS
7. juulil 2007.a (28.06.2007 postitempliga) saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Eva Pado kaebus väärteootsusele nr 2570,07,
8. Kaebuse esitaja palub vähendada väärteootsusega kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust, kuna tegemist on tema poolt esmakordse rikkumisega 24-aastase autojuhtimisstaaži jooksul ning mõistetud rahatrahv 3 000 krooni on liiga suur, arvestades kaebuse esitaja sissetulekut ja seda, et ta kasvatab üksinda alaealist last. Kiirust ületades ei olnud kaebuse esitaja teadlik oma väärteost, kuna viibis enda arvates asulapiirkonnast väljas, kuigi tegelikult on asulalõpu märk umbes 70 meetri kaugusel väärteo toimepanemise kohast. Kaebuse esitaja kahetseb, et eksis liikluseeskirjade vastu. Kaebuse esitaja leiab, et politsei seletused otsuse kättesaamise kohta ei olnud kompetentsed ja tekitasid segadust. Samuti leiab kaebuse esitaja , et väärteoprotokollis ei tohiks olla kirjas menetlusaluse isiku töökohta, sest sellest võib tuleneda mitteerapooletu otsuse tegemine. Kaebuse esitaja ei soovi asja arutamist kohtuistungil ega ei vaja kaitsjat. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis
9. juulil 2007.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 23.07.2007.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel A. Kleeman on otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku E. Pado poolt 19.05.2007.a antud ütlusi. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja ka menetlusaluse isiku vastulausega, kus E. Pado selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut, viidates samas juhtimisõiguse vajalikkusele. Kohtuväline menetleja märgib, et eriti tähelepanelik peab juht olema võõras kohas sõidukit juhtides, kuna ta ei tunne kohalikke olusid. Kiirust ületanud juhtide süül toimub liiklusõnnetusi, milles on nii hukkunuid kui ka vigastatuid. Samas on mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega Kohtuvälise menetlejana jääb A. Kleeman oma 13.06.2007.a väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks E. Pado’le määratud rahalist karistust, mis on 3 000 krooni. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,07,001717 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning trahvi vähendamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ning ise kohtuistungist osa võtta ei soovi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. 2 Ärakiri 4-07-3067 Kohus leiab, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll väärteoasja nr 2570,07,001717 toimikus /edaspidi VTT/ tl 2, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll VTT tl 3) on tõendamist leidnud, et E. Pado
10. mail 2007.a kell 15.55 Kiltsi teel Paralepa alevikus Ridala vallas Lääne maakonnas, liikudes Rohuküla suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 31 km/h võrra, sõites kiirusega 84 +/- 3 km/h. Seega rikkus E. Pado Liikluseeskirja § 124 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Eelkirjeldatud väärtegu on sätestatud Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 , mis näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis ja sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis E. Pado puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 6 ei ole E. Pado karistusregistrisse kantud. Karistusregistri õiendi kohaselt VTT tl 7 on kõne all olev liikluseeskirjade rikkumine
11. mail 2007.a E. Pado esimene väärtegu. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on E. Pado tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut kogu menetluse vältel, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kohtuväline menetleja on vaatamata karistust raskendavate asjaolude puudumisele ning kergendavatele asjaolude olemasolule määranud rahatrahvi maksimummääras. Väärteootsuse on põhjendatud karistuse mõistmist üldpreventiivse eesmärgiga – arvestades olukorda liikluses ja toonitades, et riik peab andma selge signaali sellest, et sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kohus leiab, et arvestades karistuse mõistmisel vaid üldpreventiivse eesmärgiga, ei ole kohtuväline menetleja mõistnud karistust kooskõlas KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustega. Kohus arvestab kergendava asjaoluna isiku kahetsust, mis nähtuvalt asja materjalidest, on siiras ja isiku suhtumine oma teosse algusest peale. Kohus arvestab ka seda, et E.Pado väitel on tal 24 aastat autojuhtimise staazi ja varasemaid rikkumisi tal ei ole, mida tõendab ka karistusregistri õiend – kohus leiab, et eeltoodud asjaolu näitab ilmekalt, et käesolev väärtegu on E.Pado puhul erandlik ja isikut saab mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest leebema karistuse mõistmisega. Samuti omab tähtsust asjaolu, et LS § 74-22 lg 3 näeb väärteona ette kiiruse ületamise 21-40 km/h, seega E.Pado rikkumine, kiiruse ületamine 31 km/h, on selle väärteo keskmine ulatus. Juhindudes õiguskorra kaitsmise huvidest peab kohus nõustuma väärteotsuses väljatooduga, et kiiruse ületamisel karistuse mõistmisel on oluline üldpreventiivne eesmärk, sest see on väärtegu, mis ei sea ohtu vaid rikkujat ennast, vaid ka kaasliiklejad. Asjaolu, et E.Pado oli võõras kohas ja ei pannud tähele, et on veel asulas, ei ole kergendavaks asjaoluks, kuna juht peab olema alati tähelepanelik ja eriti tähelepanelik olukorras, mis on talle võõras, et täita kõik talle, kui suurema ohu allika valdajale õigusaktidega pandud kohustusi. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et E.Pado tuleb karistada rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o summas 1 200 krooni. E.Pado leiab, et menetlusaluse isiku töökoht ei peaks olema väärteoprotokollis kirjas. VTMS § 69 lg 1 p 4 sätestab, et väärteoprotokolli sissejuhatuses märgitakse menetlusaluse isiku andmed vastavalt VTMS § 56 lg 2 p 3 – mis näeb, ette, et kirja tuleb panna ka menetlusaluse isiku töökoht. Seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku töökoha märkimisel väärteoprotokolli tegemist menetlusnormide rikkumisega, vastupidi, kohtuväline menetleja on järginud menetlusnorme. Asjaolu, et E.Padol tekkis arusaamatus väärteootsuse kättesaamise kohaga, ei saa samuti lugeda väärteomenetluse rikkumiseks kohtuvälise menetleja poolt. Väärteoprotokollis (millest üks 3 Ärakiri 4-07-3067 eksemplar antakse ka menetlusalusele isikule) on kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ja protokolli sissejuhatuses on olemas kõik andmed kohtuvälise menetleja kohta. Lähtudes eeltoodust tuleb Lääne PP Haapsalu Politseijaoskonna 13.06.2007 otsus väärteoasjas nr 2570,07,001717 tühistada osaliselt määratud karistuse osas ja teha uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda E. Pado olukorda. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 3 ja Liiklusseaduse §-st 7422 lg
12. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4