1-06-15830\1

(06231703317)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Dmitri Karpovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Peeter Pool Süüdistatav Dmitri Karpov ik: 37410240236 Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. Dmitri Karpov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Dmitri Karpovile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse 10 kuud ärakandmist alates Dmitri Karpovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 23.10.
5. Dmitri Karpovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
6. Dmitri Karpovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Dmitri Karpov, 1-06-15830, sundraha“.
7. Dmitri Karpovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud 1 kaitsjale makstud tasu 1858 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) krooni ja 50 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Dmitri Karpov, 1-06-15830, kaitsjatasu“.
8. Dmitri Karpovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses jäljeekspertiisi nr TR-125-06/5767 tegemisega tekkinud kulu 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Dmitri Karpov, 1-0613830, ekspertiisitasu“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
10. M. K esitatud tsiviilhagi 5 992 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Dmitri Karpovilt välja mõista M. K kasuks 5 992 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend kaks) krooni, milline summa tuleb tasuda M. K arveldusarvele.
11. Asitõend: spordijalatsid Nike kui asjad, mille omanikuks on Dmitri Karpov, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel välja andmisele nende omanikule, so Dmitri Karpovile, andes need otsuse jõustumisel üle Dmitri Karpovi kinnipidamiskoha administratsioonile hoiule võtmiseks Dmitri Karpovi isiklike asjade hulgas.
12. Asitõend: kruvikeeraja kui väärtusetu asi kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Dmitri Karpovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis 23.10.2006 kella 03.00 paiku aknaraami lõhkumise teel sisse ehitusjärgus olevasse majja ning üritas varastada M. K-le kuuluvat vara: löökdrelli Makita väärtusega 1999 krooni, kahte akudrelli Makita koguväärtusega 4400 krooni, tikksaagi Black & Decker väärtusega 600 krooni, metsasaagi Jonsered väärtusega 3500 krooni, taldlihvimismasinat Ryobi väärtusega 1850 krooni, taldlihvimasinat Makita väärtusega 1100 krooni, ketassaagi Metabo väärtusega 2800 krooni, elektrihöövlit Makita väärtusega 1820 krooni, kuumapuhurit Ryobi väärtusega 500 krooni, nurgalihvimismasinat Metabo väärtusega 1200 krooni, elektrilist lauakäia väärtusega 699 krooni, elektriboilerit väärtusega 5380 krooni, ventilatsiooni agregaati Flekxit L4X väärtusega 20 172 krooni ja 52 senti, kontrolleriga värava automaatikat väärtusega 6435 krooni ja 02 senti, ampertange väärtusega 1863 krooni ja 52 senti, seadmekarbifreesi 68 mm väärtusega 314 krooni ja 50 senti, hämaralülitit väärtusega 431 krooni, turvasüsteemi väärtusega 4200 krooni, programmkella Digi 20 väärtusega 180 krooni, elektroonilist testrit väärtusega 848 krooni, kaheksat elektrivalgustit koguväärtusega 320 krooni, kolme akuvalgustit koguväärtusega 3789 krooni, kaheksat trafot koguväärtusega 1360 krooni, 25 m pikendusjuhet väärtusega 420 krooni, rikkevoolukaitset väärtusega 422 krooni ja 06 senti, kolme automaatkaitselülitit koguväärtusega 462 krooni, kümmet automaatkaitselülitit koguväärtusega 462 krooni, kümmet lülitit Ensto koguväärtusega 670 krooni, kaksteist süvistatud 16 A lülitit koguväärtusega 605 krooni, kaksteist pistikupesa 2ne koguväärtusega 648 krooni, kolme antennipesa koguväärtusega 186 krooni, kahte 2 valgusregulaatorit Dimmer koguväärtusega 740 krooni, kahte jõupistikupesa koguväärtusega 106 krooni, kahte jõupistikupesa koguväärtusega 80 krooni ja 95 senti, nelja adapterit koguväärtusega 58 krooni, 305 m infovõrgu kaablit koguväärtusega 780 krooni, 100 m antennikaablit koguväärtusega 632 krooni, 100 m kaablit koguväärtusega 935 krooni, 100 m kaablit koguväärtusega 1300 krooni, 100 m kaablit koguväärtusega 2600 krooni, karbiklemmi Wago väärtusega 344 krooni, näpitstange väärtusega 180 krooni, lõiketange väärtusega 201 krooni, silikoonipüstolit väärtusega 420 krooni, kaheksat Makroflex´i ballooni koguväärtusega 536 krooni, nelja teemantketast 125 v koguväärtusega 1092 krooni, metalllõikeketast 125 mm koguväärtusega 90 krooni, nelja pakki soojustusmaterjali Isover koguväärtusega 1560 krooni, kaheksat rulli tapeeti koguväärtusega 1070 krooni ja abiruumi ribikardinat väärtusega 95 krooni, so esemeid kogusummas 82 456 krooni ja 57 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti politsei poolt kinni. Seega Dmitri Karpov isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – varguse katse s.o KarS § 199 lg 2 p 4,8 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Dmitri Karpov tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Samuti seletas süüdistatav, et abikaasa oli võtnud laenu, et hüvitada tekitatud kahju, kuid kannatanu ei olnud nõus osadena hüvitamisega. Naine jääb tööst ilma, sest peab olema haige tütrega kodus. Tal on kaks väikest last ja ta juba ammu on kuritegude toimepanemisest loobunud. Miks ta selle kuriteo toime pani, seda ta seletada ei oska, kuid ta oli väga tugevas joobes, millega tegu saaks seletada. Politseinikud aga joovet ei tuvastanud ning väidavad et ta oli kaine, mis ei vasta tõele. Teised süüdistatavad saavad 20 varguse episoodi eest aasta ja sedagi tingimisi, mistõttu jääb arusaamatuks, miks prokurör talle ühe katse eest tervet aastat küsib. Ta ei peaks pikalt vanglas olema. Naine vajab teda. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kannatanu jäi esitatud tsiviilhagi juurde ning taotles 5992 krooni väljamõistmist tema kasuks. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 23.10.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi ehitusjärgus olevat hoonet ja seda ümbritsevat territooriumi. Territooriumist väljas võrkaia taga on kolm Isoveri klaasvilla pakki, milledest ühe peal vahupüstol koos ballooniga. Territooriumil 2 meetri kaugusel veel üks pakk. Maja kaks akent on avatud, ühel akendest muukimisriista jäljed. Mõlemal aknalaual jalatsite jälje fragmendid. Vasakpoolse akna all maja nurga juures on kaablirullid, boiler, drell, taldlihvijad, ketassaed. Suletud ukse ees seespool on karbid ehitusmaterjalidega, kaablirull, raudkang. Uks seestpoolt vigastatud. Sündmuskohalt võeti kaasa želatiinkiled jälgede fragmentidega. (t/l 12-21) • 09.11.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr TR-125-06/5767 nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud väiksemale želatiinkilele talletatud üks jalatsijälje fragment ja ekspertiisiks esitatud suuremale želatiinkilele talletunud üks jalatsijälje fragment võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsipaari parema jala jalatsiga. Ekspertiisiks esitatud teisele väiksemale želatiinkilele talletunud üks jäljefragment ja ekspertiisiks esitatud teisele suuremale želatiinkilele talletunud üks jäljefragment ei ole jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsitega. (t/l 23-29) • Asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi halli värvi kummimaterjalist ja roheka värvusega plastikmaterjalist valmistatud käepidemega kruvikeerajat, musta värvi kummimaterjalist ja punase värvusega plastikmaterjalist käepidemega taskulampi, pealt nööritavat jalatsipaari Nike. (t/l 32-33) 3 • • • • • • • 23.10.2006 koostatud tunnistaja R. V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja koos T. S-ga autopatrullis Kristiine piirkonnas ja sai kutse, kus pidid olema vargad. Jätsid auto Mõtuse 38 maja juurde ning läksid edasi jalgsi. Ronisid üle aia ja kuulsid majast metallikolinat. Valgustas akent ja nägi uksest vasakul pool teises aknas meesterahvast sinakashallis jopes ja kiila peaga. Ta nägi tunnistajat ja suundus välisukse poole. Aken, mida tunnistaja valgustas oli katki, klaas puudus. T. S läks ümber maja vasakult poolt, tunnistaja ise paremalt poolt. Juhtimiskeskusest tuli teade, et üks isik jooksis üle aedade minema. Tunnistajale tuli koer ette ja tunnistaja läks maja ette tagasi. Samal ajal hüppas katkisest aknast välja meesterahvas ja jooksis aia suunas, ronis sellest üle ja jooksis Mõtuse tänava suunas, sealt edasi Tihase tänavale. Joostes üritas isik mitu korda midagi põuest võtta. Tunnistaja jõudsid isikule järele ja tõmbas ta pikali. T. S jõudis samuti ligi ja isik peeti kinni. Kutsusid appi patrulli nr
13. Hiljem kuulis T. S käest, et kinnipeetu oli patrullautosse nr 420 poetanud kruvikeeraja. Kinnipeetuks osutus Dmitri Karpov. (t/l 3439) 23.10.2006 koostatud tunnistaja T. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja koos R. V-ga autopatrullid ning sai väljakutse, kus pidid olema vargad. Jätsid auto tänavale ja ronisid üle aia. Valgustades akend nägid teises aknas meesterahvast. Läksid ümber maja teine teiselt poolt. Said juhtimiskeskuselt teate, et üks jookseb üle aedade minema. Sel ajal ronis meesterahvas aknast välja ja jooksis aia poole. Jooksid talle järele Mõtuse 34 maja juures sai R.V mehe kätte. Tunnistaja jõudis neile järele ja isik paigutati patrullautosse. Kuna isik osutas vastupanu, kutsusid appi patrulli nr
14. Kinnipeetu toimetati Lõuna Politseiosakonda. Kinnipeetuks osutus Dmitri Karpov, kes ropendas, avaldas vastupanu, küsimustele ei vastanud ja autos viskas põrandale kruvikeeraja. Ka osakonnas osutas vastupanu. (t/l 40-43) 23.10.2006 koostatud kannatanu M. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt magas kannatanu majas ning kella nelja ajal sai teate politseist sissemurdmise kohta peaaegu valmis majja samal krundil. Väljudes nägi üle aia tõstetud klaasvilla pakke ja Makroflexi pudelit. Maja kõrval vedeles pakendis boiler, elektrikaabli pakid., samuti tööriistad. Välisukse kõrval vasakpoolne aken oli avatud, aknal muukimisjäljed. Aken rikutud. Välisuks oli seestpoolt rikutud. Majas sees oli avatud majandusruumi aken ja selle juurde olid tõstetud tööriistad. Ukse juurde olid veel valmis tõstetud kast lülitite ja valgustitega, ehitusvahu balloonidega. Majal puudus töötav signalisatsioon ja vara on kindlustamata. Tsiviilhagi esitab hiljem. (t/l 44-45) 30.10.2006 koostatud kannatanu M. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt selgitas kannatanu, et vargusega tekitati varalist kahju 82 456 krooni ja 57 sendi ulatuses. Kõik varastatu on tagasi saadud. Lõhkumisega tekitati varalist kahju 27 020 krooni ja selles summas esitab ka tsiviilhagi. (t/l 46-49) 24.10.2006 koostatud tunnistaja E. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas tunnistajale 23.10.2006 kella 02.15 ja 02.30 ajal Dmitri Karpov ja palus sõita kiiresti Mustamäele. Orientiiriks nimetas mingi kaupluse. Sai aru, et Dmitri on ebakaines olekus ja ülesärritatud. Sõitis Mustamäele ja püüdis täpsustada asukohta, helistades Dmitrile, kuid telefon ei vastanud. Sõitis selles piirkonnas mitu ringi ja ühes kohas nägi politseiautot. Mõtles, et ju siis on Dmitril suured ebameeldivused ja arvas, et ei saa teda enam millegagi aidata. See oli kella 03.30 ajal. Sõitis koju tagasi. (t/l 50-54) 25.10.2006 koostatud tunnistaja O. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ärkas tunnistaja 23.10.2006 öösel üles ja vaatas naabermaja poole. Märkas meesterahva siluetti ja et mees tassib midagi naabri aias. Alguses arvas, et valvur või omanik, kuid hiljem otsustas helistada politseisse. Meesterahva rõivastus oli kas sportlik või olid tööriided. Varem teda näinud ei ole. Ära ilmselt ei tunneks, sest oli pime. Sel ajal kui politsei pidas esimest meest kinni, jooksis teine ära. Autot ei märganud, kas mehed olid koos või mitte, seda ei oska öelda. (t/l 55-58) 23.10.2006 koostatud kahtlustatava Dmitri Karpovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 22.10.2006 tarvitas koos sõpradega alkoholi ja ööseks oli juba päris purjus. Kesköö paiku saatis oma sõpra koju Koplisse ja ise suundus Valdeku 4 • • tänavale, minnes jalgsi. Ei mäleta kuidas sattus Mustamäel pooleliolevale ehitusobjektile. Kuidas majja sattus ja kas midagi lõhkus või mitte, seda ei mäleta. Mäletab, et pani ukse juurde asju kokku, seejuures viskas aknast välja soojusvilla. Siis valgustas keegi akent ja ehmus sellest ning jooksis majas ringi ning ronis aknast välja. Kuna oli purjus, siis ei saanud asjadest aru ning osutas vastupanu. Majas sees oli üksinda. Kruvikeeraja oli küll tema oma, kuid kas kasutas seda varguse toimepanemisel, öelda ei oska. Seljas oli sinist värvi spordiriided, jalas tossud Nike musta värvi. Niipalju kui mäletab, midagi majast kaasa võtta ei jõudnud. (t/l 66-71) 08.11.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas Dmitri Karpov, et 22.10.2006 tarvitas alkoholi, siis saatis sõpra koju Koplisse. Seejärel suundus jalgsi Valdeku tänavale. Kuidas sattus Mustamäel ehitusobjektile ei mäleta. Teel olles helistas oma sõbrale E-le, et see ta koju viiks, kuid ei mäleta kas sai ühendust või mitte. Majas olles pani asju valmis, aknast lükkas välja boileri. Kuidas lõhkus ukse ja aknad, seda ei mäleta. Majas oli 20-30 minutit. Märkas, et keegi valgustab aknaid ja ehmus. Põgenedes midagi kaasa ei võtnud,. Kuna autot ei olnud, siis ei kujuta ette kuidas oleks saanud asjad välja viia. (t/l 72-81) M. K 22.11.2006 esitatud tsiviilhagist nähtuvalt teatab kannatanu, et kuna ehitusobjektil oli kehtiv ehituskindlustus hoone ehituspaketile ja kahjusumma tulenes „Omatalo“ hinnapakkumisest 27 020 krooni (pakettuks, pakettaken, majandusruumi aknasulgur), siis tekitati vara rikkumisega samuti varalist kahju seoses kaablite läbilõikamisega ja Assa luku lõhkumisega, mis moodustab 2992 krooni. Kuna kindlustusleping sisaldas omavastutust 3000 krooni ulatuses, mille kandis „Omatalo“ kontole, siis ülejäänud summa 24 020 krooni tasub kindlustus vastavalt lepingule ning otsene kahju on 30 012 krooni, millest M. K kanda on 5 992 krooni, millise summa palub ka välja mõista ning kanda M. K arveldusarvele. (t/l 137-138) Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, seejuures süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu M. K, tunnistajate R. V, T. S, O. L, E. P ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolli ning ekspertiisiaktis nr TR-125-06/5767 antud eksperdi arvamust jalatsijälgede ja jalatsite kohta, asub seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemine on kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem üheksal korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest kohtulikult karistatud ning käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevate varavastaste kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud eelmise otsusega mõistetud karistus kustutatud, kuivõrd eelmise karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav alles 2006 aasta veebruaris ning uue kuriteo pani ta toime kaheksa kuu möödudes vabanemisest. Seega oli süüdistatav uue varguse toimepanemise ajal isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli M. K majja sisse tungitud plastakna lõhkumise teel ning osa kannatanu varast ka aknast välja tõstetud. Kuivõrd majja sisenemine toimus maja valdaja teadmata ja tahte vastaselt, leiab kohus, et tegemist on kuriteo toimepanemisega, mis on seotud sissetungimisega. Kuivõrd süüdistatav, nähes, et teda on politseiametnikud majas avastanud, püüdis põgeneda, jättes maha varastatu, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatav vastavalt oma ettekujutusele teost oli vahetult asunud kuritegu toime panema, kuid tal ei õnnestunud kuritegu lõpule viia temast olenemata põhjustel, mistõttu leiab kohus, et tegemist on kuriteo katsega ning kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub ja Dmitri Karpov kuulub süüditunnistamisele KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 järgi. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu M. K esitanud tsiviilhagi 27 020 krooni nõudes. Varaline nõue sisaldab endas ukse ja akna ning majandusruumi akna taastamismaksumust, 5 milline tulenes hinnapakkumisest. Hiljem on kannatanu esitatud tsiviilhagi vähendanud 5 992 kroonile, milline varaline nõue sisaldab endas varakindlustuslepingust tulenevat omavastutust 3000 krooni ulatuses ning kaablite läbilõikamisest ja luku lõhkumisest tekkinud kahju. Kuivõrd kriminaalasja kirjalikest materjalidest saab järeldada, et varavastase kuriteo on toime pannud süüdistatav ning tema sai ainukesena olla isikuks, kes kannatanule kuriteo toimepanemise käigus varalise kahju tekitas, siis asub kohus seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud ning kuulub hüvitamisele kahju tekitaja arvelt kannatanu kasuks, tagamaks sellega kannatanu varalise seisukorra ennistamise kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundis. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi 5 992 krooni nõudes kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja kannatanu kasuks Dmitri Karpovilt väljamõistmisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus tähtajaga kuni viie aastani. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, kuriteo raskusest ja toimepanemise tehioludest ning süüdistatava isikust. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohus ei loe karistust kergendavaks asjaoluks kriminaalmenetluse käigus avaldatud kahetsust, kuivõrd kohus ei saa seda kahetsust lugeda tõsiseltvõetavaks. Süüdistatavat on varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud kohtu poolt üheksa korda. Kriminaaltoimikus leiduvatest kohtuotsustest saab järeldada, et ka varem on süüdistatava kümneid kordi tunginud võõrastesse eluruumidesse plastakna lõhkumise teel ja tekitanud varalist kahju. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eesmärgiks oli tekitada kannatanule varalist kahju olulises ulatuses ning kahju jäi saabumata mitte süüdistatava enda tahte tõttu, vaid seetõttu, et kuriteo lõpuleviimist takistas kohale saabunud politsei. Süüdistatavat on varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud nii rahalise karistusega kui ka isiku vabadust piirava karistusega, milline on korduvalt jäetud tema suhtes tingimisi kohaldamata. Sellele vaatamata on karistused uute kuritegude toimepanemise tõttu katseajal pööratud täitmisele. Seega ei ole mõistetud karistused ja nende tingimisi kohaldamata jätmine täitnud karistuse eesmärki, so sundida süüdistatavat edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Sellest saab järeldada, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja ta on varem korduvalt käitunud kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistuse, milline kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise tehioludest ja eesmärgist, so sellest, et varavastane kuritegu oli toime pandud sissetungimisega ning eesmärgiks oli tekitada olulist kahju. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et karistus tuleks määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd aga kuritegu jäi katse staadiumisse ning varaline kahju tekkis varale ligipääsemist takistanud tõkete kõrvaldamisest peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatav leidis, et teda ei peaks karistama pikaajalise vangistusega, kuivõrd ta on juba ammu loobunud kuritegude toimepanemisest. Kohus suhtub taolisesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatava käitumine näitab ilmselgelt vastupidist. Väide, et ta töötab füüsilisest isikust ettevõtjana ja tal on sissetulek, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav. Vastasel juhul ei oleks süüdistatava abikaasa pidanud võtma laenu kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks ning süüdistataval puudunuks piisava sissetuleku olemasolul üldse vajadus tungida võõrasse ruumi ja varastada sealt elektrilisi tööriistu ja ehitusmaterjali ning elektrimaterjale. Varastatud asjade otstarve näitab ilmselgelt seda, et süüdistataval oli soov varastatu realiseerida, seega saada sissetulekut. Hoonest väljaviidud ja väljaviimiseks valmis pandud esemete väärtus aga näitas ilmselgelt süüdistatava kuritegeliku eesmärgi ulatust ja loodetava kasu suurust. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni lähedasena isikule, keda on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Alaealiste laste ülalpidamiskohustus on süüdistataval olnud ka enne inkrimineeritava teo toimepanemist, ometigi ei takistanud see asjaolu teda uuesti varguse toimepanemisel teadmisega, et teda on varem sellise käitumise eest korduvalt vangistusega karistatud. Selline süüdistatava suhtumine näitab selgelt süüdistatava ükskõikset suhtumist oma lähedastesse, nende ülalpidamisse ning üleolevat suhtumist kõrvaliste isikute varasse. 6 Märt Toming kohtunik 7