lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Rivo Sundja, IK: 37104290376 RESOLUTSIOON 1. Jätta Rivo Sundja kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari R. T 05.06.2007 otsusele nr 2314,07,016119 Rivo Sundja karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari R. T 05.06.2007 otsus nr 2314,07,016119 Rivo Sundja karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 05.05.2007 kell 23.28 juhtis Tuule tee 4 juures Keilas Harjumaal mootorsõidukit alkoholijoobes, mootorsõidukit juhtides ei veendunud takistusest möödumisel manöövri ohutuses ning riivas sõidukit, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Hansa Liisingule ja Põhja Politseiprefektuurile, rikkudes LE § 76 p 1; § 91, § 130 nõudeid, pannes toime
Otsusele esitas Rivo Sundja kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist selle liigse karmuse tõttu ja lisakaristuse määramise osas, põhjendades seda sellega, et tema tööülesanded on seotud auto juhtimisega, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotaks koheselt töö ning sel juhul ei saaks ka rahatrahvi tasuda. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et töötab hetkel laos, kuid alates 01.09.2007 peab asuma tööle oma endisel töökohal ning juhtimisõigus on vajalik. On põhimõtteliselt nõus lisakaristusega, kuid see ei peaks ületama 6 kuud. On oma süüst ja teost aru saanud ja kahetseb. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt juhtis kaebaja mootorsõidukit alkoholijoobes ja põhjustas liiklusõnnetuse, tekitades varalise kahju. Joove on menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendi kasutamisega ja menetlusalune isik on joove tuvastamise tulemusega nõustunud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kaebaja käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Samuti asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud väärteona, kuivõrd menetlusalune isik ei olnud võimeline mööduma seisvast sõidukist ja tekitas varalise kahju kahe sõiduki omanikule.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva, samuti võib kohaldada lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva, samuti võib kohaldada lisakaristust, so 2 juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Kaebajat karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kohaldati lisakaristust maksimummääras. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholijoove 0,96 milligrammi väljahingatava õhu liitri kohta, mis ületab lubatud määra peaaegu kümnekordselt. Seega ei ole tegemist pelgalt jääknähtudega, vaid keskmise joobega ning menetlusalune isik pidanuks seda ka tundma ja teadma enesetunde ning sissejoodud alkoholi koguse järgi. Seega on tegemist tahtlikult toime pandud väärteoga. Arvestades sellist joobeastet asub kohus seisukohale, et määratud rahatrahvi määr, mis ületas ettenähtud sanktsiooni keskmist määra on põhjendatud. Menetlusaluse isiku suhtes kohaldati lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 9 kuuks, so maksimummääras. Arvestades aga menetlusaluse isiku joobeastet ja seda, et ta sisuliselt töötas kutselise autojuhina, siis on selline käitumine vastutustundetu ja ilmselgelt ei ole menetlusalune isik aru saanud ühest põhitõest liikluses: juht peab olema kaine. Seetõttu leiab kohus, et ka lisakaristuse määra vähendamiseks alus puudub.
lg 1 järgi karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni, mis on ettenähtud sanktsioonist vaid ühe viiendiku ulatuses ja juhtimisõigus võeti ära ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ning uue teo toimepanemise ajal oli tal kuus kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Vaatamata sellele, et menetlusalusel isikul on temale määratud rahatrahvid tasutud, on ta jätkanud väärtegude toimepanemist, millest saab järeldada, et pelgalt rahatrahvi määramine ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest edaspidi ning ainuüksi 2006 aastal on teda tabatud kuuel korral liikusalaste väärtegude toimepanemiselt, sealhulgas ka liiklusõnnetuse põhjustamise ning sündmuskohalt lahkumise eest. Kuivõrd uue rikkumise toimepanemise hetkeks oli menetlusalusel isikul 6 kustumata karistust, siis taolisi asjaolusid arvestades võib üheselt järeldada, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt ning määratud rahatrahvid ei ole sundinud teda hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest edaspidi, mis on muutunud järjest raskemateks. Kohtule jääb ka arusaamatuks menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes olukorras, kus samasse kohta oli saabunud politseisõiduk ning menetlusalune isik suutis riivata seisvat politseisõidukit. Selline käitumine aga näitab kohtu arvates seda, et menetlusalusel isikul puudus igasugune hirm selle ees, et ta peatatakse ja juhtimiselt kõrvaldatakse ning karistuse saabumine on vältimatu, kuivõrd ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes olles, nähes samas, et kohale on tulnud politseiametnikud. Kaebuses on taotletud lisakaristuse tühistamist, sisuliselt vaidlustamata määratud rahatrahvi ja selle määra. Lisakaristuse tühistamise vajadust on põhjendatud sellega, et kaebaja sissetulekuks on tema tööülesanded, mis eeldavad juhtimisõiguse olemasolu ning tööülesannete täitmine muutuks juhtimisõiguse äravõtmise tõttu võimatuks. Kohus asub seisukohale, et kaebajale oli selline sissetuleku tagamiseks juhtimisõiguse säilimise vajadus teada ka enne inkrimineeritud väärteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik juhtis tööülesannete täitmiseks kasutatavat sõidukit. Juhtimisõiguse säilimise vajadus ei tekkinud kaebajal äkki ja pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Seega oli ta nii enne väärteo toimepanemist kui ka selle toimepanemise ajal teadlik, et põhiline viis sissetulekute säilimise tagamiseks on hoiduda vähemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kaebaja, olles teadlik juhtimisõiguse säilimise vajadusest, peab selle eesmärgi nimel ka vastavalt käituma, so vältima sellist käitumist, mis välistab juhtimisõiguse karistusena äravõtmise võimaluse.
lg 1 ettenähtud väärtegu on tahtlik süütegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kaebaja väide selle kohta, et juhtimisõiguse säilimise vajadus on suur, ei vasta kohtu arvates kaebaja enese käitumisele. Iga juht on teadlik sellest, et liiklusalase väärteo toimepanemine on karistatav käitumine, mille osas on menetlusalusel isikul juba piisavalt rikkalik kogemus ning raskemate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest võidakse karistusena kohaldada peale rahalise karistuse või aresti ka lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist. Seetõttu, arvestades seda, et menetlusalust isikut 3 on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis oli kaebaja ka väga hästi teadlik võimalikest karistustest, nagu oli ta teadlik ka sellest, et väärtegu toime pannes võidakse teda karistada Liiklusseaduses sätestatud alustel. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et raskemaliigilist liiklusalast süütegu toime pannes peab süüdlane arvestama sellega, et tema käitumine võib halvendada tema majanduslikku olukorda ning ei ole välistatud, et teda võidakse karistada rahatrahviga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, mis veelgi halvendab tema ja tema lähedaste olukorda. Sellele vaatamata ei jätnud kaebaja väärtegu toime panemata ning eelistas juhtimisõiguse säilitamisele mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Seega kaebaja, kes on seisukohal, et ainult juhtimisõigus tagab talle alalise sissetuleku, peaks ka sel juhul tingimusteta täitma liikluseeskirja nõudeid, selle asemel tarvitas ta aga alkoholi ning asus juhtima mootorsõidukit, saavutades oma sellise käitumisega tulemuse, mille saabumist pidi ta pidama võimalikuks ja reaalseks kui mitte vältimatuks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.