4-05-343\3

Väärteoasi nr.4-05-343 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 03.09.2007.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel E. P 30.09.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2316, 05, 005781 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes Jaanus Pärnpuu, isikukood: 37408180217 kaebuse esitaja: Jaanus Pärnpuu ja viimase esindaja Riho Friedrichs, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Kesklinna PO – esindaja juhtivkonstaabel Ainvar Rahe Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel E. P 30.09.2005.a. otsus väärteo asjas nr. 2316, 05, 005781 täies mahus ning juhindudes KarS § 81 lg.3-st lõpetada väärteoasjas nr. 4 – 05 - 343 (2316, 05, 005781) Jaanus Pärnpuu poolt KarS § 218 lg.1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises - menetlus seoses aegumisega. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel E. P 30.09.2005.a. otsusega väärteo asjas nr. 2316, 05, 005781 tehti kindlaks, et Jaanus Pärnpuu 31.08.2005.a. kell 13.00 ajal Kesklinna linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas, Nafta tn. lõi jalaga vastu sõiduauto Honda HRV riiklik. reg. nr. XXX XXX küljeplekki, tekitades sinna mõlgi ja varalise kahju 3000.-krooni, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Seega pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg.1 järgi. Ning määras Jaanus Pärnpuule Karistusseadustiku §-i 218 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 600.-EEK-i. KAEBUSE SISU Jaanus Pärnpuu koos oma esindaja Riho Friedrichsiga esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel E. P 30.09.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2316, 05, 005781 ning lõpetada väärteoasjas menetlus, põhistades oma kaebust sellega, et

1. Kahju. Väärteoprotokollis, milline väljastati kaebuse esitajale, on lahtris „väärteoga põhjustatud kahju“ tehtud ristike EI kõrval olevasse kasti. Selliselt saab Kaebuse esitaja aru, et süüks pandava väärteoga kahju ei tekkinud. Samuti ei selgine otsuse põhistavast osast kahju tekkimise fakti tõendatus ja kahju suuruse tõendatus. Selliselt kuulis kaebuse esitaja otsusest esmakordselt, et temale pannakse süüks kahju 3000 krooni tekitamist. Ei vastav fakt ega ka väidetav kahju suurus pole tõendatud. Seega puudus tagajärg – kahju. Kuna tegemist tagajärjedeliktiga – siis puudub tegu.
2. Eelnev ja järgnev peksmise ja allasõidu fakt. Asja materjalidest nähtub, et enne ja pärast väidetavat mõlgi löömist, tarvitas sõiduauto XXX XXX kaebuse esitaja kallal füüsilist vägivalda. Nimelt sõiduauto XXX XXX juht vahetult enne süüks pandavat tegu tekitas kehalisi vigastusi ning pärast seda sõitis nimetatud sõiduautoga vastustajale otsa. Nimetatud sündmuse osas on ka alustatud kriminaalmenetlus. Nimetatud kriminaalmenetluse raames tuvastatakse ka tegelik sündmuste järjekord ja tekitajad. Selleks, et pärast kehavigastuste tekitamist ja otsasõitu kuidagigi hoida seadusrikkujat sündmuskohal, pidi vastulause esitaja tegema kiiresti ja vahetult (auto liikus juba!!) midagi, mille tulemusena sõiduauto juht auto seiskaks ning jääks sündmuskohale. Kuivõrd jõudude vahekordade tulemusena oli vaid auto inimese vastu, ei osanud vastulause esitaja teha muud, kui juhtida ainsal võimalikul viisil sõiduauto juhi tähelepanu viivitamatult asjaolule, et on oluline sõiduki seiskamine ja sündmuskohale jäämine. Selliselt ei olnud sõiduautole löögi andmine seotud mitte kahju tekitamisega vaid kurjategija kinnipidamisega. Nagu hiljem ka selgus, jäi nimetatud märguande peale sõiduk seisma ning sõiduauto juht jäi sündmuskohale. Loomulikult ei olnud nimetatud teoga taotletud sellele järgnevaid sündmusi. Nimelt tekitas sõiduauto juht kaebuse esitajale ka pärast auto seiskamist teistkordselt kehavigastusi. Tänu just süüks pandavale teole jäi kurjategija sündmuskohale, olgugi, et kaebuse esitaja tervise arvelt. Viidatud kriminaalmenetluses tuvastatakse sõiduauto XXX XXX tollase juhi väidetavale väärteole eelnev ja järgnev käitumine, millised mõlemad sisaldavad kuriteotunnuseid. Nimetatud fakti ei ole menetleja arvestanud üldse kogu asja menetlemisel. Nimelt pole kaalutletud mõlema isiku tegevust kogumis, kus ühe või teise tegevus kutsus esile vastaspoole tegevuse. Otsusega on nimetatud sündmuste ahel põhjendamatult katkestatud ning kontekstist välja rebitud väidetavale teole omistati täiesti iseseisva, muudest asjaoludest sõltumatu teo tunnused. Menetleja ei ole kaalunud otsuse tegemisel kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid. Kuivõrd kogu kaebuse esitaja tegevus oli suunatud iseenda kaitsmisele ja kurjategija kinnipidamisele on välistatud teo õigusvastasus. KarS § 28 mõttes oli tegemist hädakaitsega. Sellele eelnes XXX XXX juhi õigusvastane rünne – füüsilise vägivalla tarvitamine kaebuse esitaja kallal. Kohus juhindub KarS § 81 lg.3-st, VTMS § 29 lg.1 p.5, § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: