lg 2 alusel moodustatud Tartu Maakohtu 28.11.2006.a otsusega mõistetud karistuse 5 kuud vangistust liitmisel mõistetud liitkaristuse 1 aasta 5 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Dmitri Jessn’i katseaja pikkuseks on 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest. Elektroonilise valve kestus Dmitri Jessin’i suhtes on kolm kuud. Katseajal on Dmitri Jessin kohustatud järgima
elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
424 järgi vangistusega 1 aasta. Tartu Maakohtu 28.11.2006.a otsusega karistati Dmitri Jessinit
§-de 424 ja 329 järgi vangistusega 5 kuud.
Lisakaristusena võeti Dmitri Jessinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Dmitri Jessin asus karistust kandma 08.01.2007.a, tema karistusaja lõpp on 08.06.2008.a ja õigus ennetähtaegsele vabanemisele tekib alates 23.09.2007.a. Poolte seisukohad Tartu Vangla esitas taotluse Dmitri Jessini ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör toetas ennetähtaegset vabastamist. Dmitri Jessin seletas, et vabanemise järel asub elama vanemate juurde xxxxxxxxx, koheselt asub tööle. Vangistust kannab reaalselt esimest korda. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Dmitri Jessin tuleb vabastada ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Dmitri Jessin on karistusest ära kandnud üle kolmandiku. Dmitri Jessin kannab vangistust esmakordselt ning on kandnud küllaltki lühiajaliselt s.o 8 ja pool kuud. Tema puhul on eriti tõenäoline, et vangistus on avaldanud soovitud eripreventiivset toimet. Isik ei ole veel jõudnud vangistusega ära harjuda ning vangistus mõjub talle intensiivselt. Dmitri Jessini soovi paranemisele kinnitab asjaolu, et ta ei ole vanglas pannud toime distsiplinaarrikkumisi, vabanemise järel soovib koheselt tööle asuda ning asuda täitma varalisi kohustusi. Dmitri Jessinil on olemas vanemad, kes teda toetada soovivad, tal on kindel elukoht ning tahe tööle asuda. Nimetatud asjaolud on soodsad kriminaalhoolduse teostamiseks. Dmitri Jessini kandmata vangistus on ligi 9 kuud, mis ei või aga olla
lg 4 järgi katseaja pikkuseks, seega tuleb
Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata kolm kuud, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Dmitri Jessini keha külge. Dmitri Jessin hindas ise, et alkoholiprobleemiga on ta seni toime tulnud. Tartu Vangla hinnangul võib Dmitri Jessinil tulla probleeme alkoholiga ning kriminaalhooldaja hinnangul võib Dmitri Jessin vajada võimalike psüühikahäirete ravi. Kohus asub seisukohale, et Dmitri Jessinile tuleb uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamiseks määrata lisakohustuseks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, samuti kohustus pöörduda vajaliku ravi saamiseks psühhiaatri poole ning alluda vajadusel määratud ravile. Lisaks tuleb tal asuda hüvitama Tartu Maakohtu 28.11.2006.a otsusega määratud rahalisi kohustusi. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.