4-07-1099\10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-1099 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Ragnar Visnapuu kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Hillar Leet’i 28.02.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2602,07,002701, millega Ragnar Visnapuud karistati Liikluseeskirja § 123 nõuete rikkumise eest Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses summas 1 800.- (tuhat kaheksasada) krooni Kaebuse esitanud isik Ragnar Visnapuu, isikukood , elukoht ; töötab OÜ INTELLI Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 28.02.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2602,07,002701 tervikuna väärteotunnuste puudumise tõttu Kohtuvälise menetleja ametnik Lõuna Politseiprefektuuri esindaja Hillar Leet RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Hillar Leet’i 28.02.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2602,07,002701, millega Ragnar Visnapuud karistati 28.02.2007.a. Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. Tuginedes VTMS §-le 38 lg 1 ja KrMS §-le 183 jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 15.juunist 2007.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav 02.juulil 2007.a. kella 14.00-st. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Olulised faktilised asjaolud Väärteoasjas nr 2602,07,002701 alustati menetlust 07.02.2007.a. Väärteoprotokolli kohaselt 30.01.2007.a. kella 07.45 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu linnas, kus Ragnar Visnapuu juhtides sõidukit Honda CRV 551 TDF, ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt tee- ja liiklusoludele (lumine tee, vastutulev sõiduk), selliseks, et oleks suutnud vältida kokkupõrget parkivatest sõidukitest mööduva sõidukiga Chrysler 380 YVV, mille tõttu toimus kokkupõrge vastutuleva sõidukiga. LE nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduki Chrysler 380 YVV omanikule Hansa Liising Eesti AS vasaku esinurga muljumise näol. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Ragnar Visnapuu liikluseeskirja § 123 ja tema poolne rikkumine kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 7417 järgi. Otsus väärteoasjas on kohtuvälise menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Hillar Leet’i, poolt tehtud 28.02.2007.a. ja otsuses on väärteo kirjeldus kajastatud järgmiselt. Ragnar Visnapuu, juhtides mootorsõidukit, ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud liiklusolusid, et oleks suutnud peatada sõiduki või ohutul viisil mööduda eespoolse nähtavusulatuse piires teel olevast etteaimatavast takistusest, mistõttu toimus kokkupõrge parkivatest sõidukitest mööduva ja vastu liikuva sõidukiga Chrysler reg nr 380 YVV. LE nõude rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduauto Chrysler omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. Väärteo otsuse kohaselt rikkus Ragnar Visnapuu seega liikluseeskirja § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja karistas Ragnar Visnapuud nimetatud rikkumise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800.- krooni. Kaebuse sisu ja taotlused Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega ning vaidlustab selle terves ulatuses. Kaebaja on liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas järgmistel seisukohtadel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas tervikuna ainuüksi Kaisa Paavo Poolt mitmete liikluseeskirja sätete rikkumine. Kaebaja on seisukohal, et temal ei olnud võimalik Kaisa Paavo sellist käitumist ette arvata ja ohu märkamisel kauguselt 20-30 m tegi ta endast sõltuva kokkupõrke vältimiseks, pidurdades ja hoides võimalikult paremale. Kaebuses on märgitud, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud asjaoluga, et kokkupõrge toimus kaebuse esitaja suunavööndis ja sai võimalikuks ainult seetõttu, et Kaisa Paavo, veendumata, et vastassuunavöönd on parkivatest sõidukitest möödumiseks piisavas ulatuses vaba, alustas manöövrit, veendumata selle ohutuses, eirates ka suunamärguande kohustust. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et liiklusõnnetuse skeemi kohaselt oli ees sõidutee vaba, lumest koristatud osa laiuseks 6,0 m, millest parkivad sõidukid olid hõivanud 2,2, m laiuseala. Seega vaba sõidutee laiuseks avarii toimumise kohas jäi 3,8 m. Ka eriteadmisteta on selge, et sõidukite laiust (Chrysler 1,88 m ja Honda 1,785 , seega kokku 3,665 m) 2 ja nõutavat külgvahet, talviseid teeolusid ja Kaisa Paavo alla 1-aastast juhtimiskogemust arvestades ei saanud tema alustatud manööver olla ohutu, sest jätnuks külgvaheks vaid 6-7 cm. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Liiklusseaduse § 7417 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga mootorsõidukijuhti liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Liikluseeskirja § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Avariiga seonduvad asjaolud on dokumentaalselt kajastatud väärteoprotokollis ja liiklusõnnetuse järgselt koostatud aktis, skeemil ja lisatud fototabelil . Menetlusosalistel puudub vaidlus selle üle, et liiklusõnnetuses tekkis varaline kahju nii Chrysleril kui ka Hondal. Ragnar Visnapuu kaebuse lahendamisel on vajalik vastata küsimusele, kas Ragnar Visnapuu järgis nõuetekohaselt liikluseeskirja § 123 nõudeid või on kogutud tõendite põhjal alus seisukohaks, et ta rikkus nõudeid. Ragnar Visnapuu kinnitas kohtus, et vasakpoolse tee ääres oli lumevallid. Tema poolt juhitava sõiduki kiirus oli avarii hetkel 20 km/h ja muidu sõitis ta 40 km/h. Ragnar Visnapuu sõnul sõitis ta oma sõiduvööndis ja ei ületanud mõttelist piiri kahe vööndi vahel. Ragnar Visnapuu sõnade kohaselt nägi ta kui Chrysler tuli ja ta oli juba ratastega lumevallis ning kaebuse esitajal ei olnud kuhugi sõita või kõrvale võtta. Ragnar Visnapuu kinnitas, et tema ees ja taga ei liikunud sõidukeid. Ragnar Visnapuu kinnitas kohtus ka seda, et ohtu märgates ta pidurdas kiiruse maha. Ragnar Visnapuu kinnitas ka seda, et kui ta oli Chryslerist 20-30 m kaugusel, siis ei olnud viimane alustanud möödasõitu teistest autodest, st oli selle tee osa peal, kus ei olnud parkivaid autosid. Kokkupõrke hetkeks oli Chrysler möödunud ühest autost. Kohus kuulas kohtuistungil üle peale Ragnar Visnapuu ka teise avariis osalenud sõidukijuhi. Kaisa Paavo sõnade kohaselt oli tee ääres palju autosid pargitud ja vastu tulid ka autod. Kaisa Paavo sõnul sõitis tema kiirusega 20 km/h. Kaisa Paavo kinnitas, et teised autod tulid ka talle vastu ja mahtusid mööda. Kaisa Paavo arvamuse kohaselt tuli Ragnar Visnapuu auto suurema kiirusega ja tema võttis oma autolt hoo maha ja jättis auto seisma ning võttis veel paremale nii palju kui võimalik, aga Ragnar Visnapuu sõitis tema autole külge. Kaisa Paavo kinnitas kohtus ka seda, et kolm autot mahtusid paralleelselt teel seisma. Kaisa Paavo arvamuse kohaselt poleks liiklusõnnetust tekkinud kui Ragnar Visnapuu oleks sõitnud aeglasemalt, st et kui oleks vaikselt sõitnud, siis oleks mahtunud mööda. Ragnar Visnapuu kaitsja küsimusele, et kuidas liikumiskiirusest sõltub möödamahtumise võimalus, vastas Kaisa Paavo, et väiksema kiirusega on võimalik kombineerida möödasõitu, et mööda mahtuda. Kaisa Paavo kinnitas kohtus ka seda, et nii tema ees kui ka tema taga sõitis autosid. Kaisa Paavo ütles kohtus, et tema oli veendunud, et ta mahub Hondast mööda ja ta ei teinud selleks, et vältida Hondaga kokkupõrget, mitte midagi. Tunnistaja Aleksander Riehakkainen kinnitas kohtus, et liiklusõnnetuse hetkel liikus ta kolonnis ja kolonn peatus ja ta nägi, et maastur (peab silmas Hondat) oli Chryslerile külje pealt sisse sõitnud. Tunnistaja ees oli 2 autot, mis pöörasid ümber. Tunnistaja arvamuse kohaselt oli Chrysler maksimaalselt oma sõidusuunas, vahe oli pargitud autodega minimaalne, kuid seal olid rööpad sees 3 ja teeolud oli halvad. Tunnistaja arvamuse kohaselt väljus maasturijuht oma rööpast ja sõitis ootamatult külge Chryslerile. Tunnistaja mäletamist mööda olid maasturi ees ja taga sõidukid. Kohus on seisukohal, et nii Ragnar Visnapuu kui ka tunnistajate ütlused ei kattu ja on erinevad. Tunnistajad kinnitavad, et Chrysler liikus pargitud autodele võimalikult lähedal ja, et kolonnid liikusid nii ühes kui ka teises suunas selliselt, et kolm autot said olla sõiduteel paralleelselt. Samas ei ühti tunnistajate ütlused fototabelitel nähtu ja liiklusõnnetuse skeemil kajastatuga. Fototabeli fotodelt nr 1,2, ja 4 on näha, et Chrysler paikneb pargitud sõidukite suhtes, milledest ta mööda sõitis, sellisel kaugusel, mida ei saa lugeda minimaalseks kauguseks. Liiklusõnnetuse skeemilt on nähtav ( kui ka arvesse võtta asjaolu, et Chrysleri asend peale kokkupõrget ei saa olla selline nagu see oli kokkupõrke hetkel) et auto oli ilmselgelt pargitud autodest umbes meetri kaugusel ja sellises asendis vastassuuna vööndis, et see välistas oma sõiduvööndis sõitva auto edasipääsu. Kohus on seiskohal, et arvutus, mis on kajastatud kaebuses ja mis põhineb liiklusõnnetuse skeemil kirja pandule, tõendab, et Chrysler ei saanud mahtuda pargitud autode ja oma suunavööndis sõitvate, ka konkreetselt Honda vahele (lumest puhastatud tee osa 6,0 m, millest parkivad sõidukid olid hõivanud 2,2, m laiuse ala, seega vaba sõidutee laiuseks avarii toimumise kohas jäi 3,8 m - Chrysler 1,88 m ja Honda 1,785 , seega kokku 3,665 m). Kohus saab kellegi poolt liikluseeskirja nõuete täitmist või mittetäitmist hinnata kogutud tõendite põhjal. Käesoleval juhul on kogutud tõendid vastuolulised ja kohus on arvamusel, et tunnistajate ütlused, mis ei lange kokku liiklusõnnetuse skeemil mõõtmiste tulemusena kirja panduga, ei saa olla usaldusväärsed. Kohus ei saa isiku süü tuvastamisel aluseks võtta oletusi ja arvmusi. Kohtu käsutuses ei ole dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid, kui suur oli Ragnar Visnapuu poolt juhitava sõiduki kiirus. Kaisa Paavo ja tunnistaja Aleksander Riehakkainen arvamused on kiiruse suuruse osas paljasõnalised ja oletuslikud, seda enam, et tunnistaja Aleksander Riehakkainen sõitis Kaisa Paavo poolt juhitavast sõidukist veel 2 sõidukit tagapool ja väidetavalt ei näinud kokkupõrke hetke. Ragnar Visnapuu sõidusuunal oli tema ütluste kohaselt suund vaba kuni selle hetkeni kuni vastassuuna vööndi pööras ette Kaisa Paavo poolt juhitav Chrysler. Tunnistajad aga kinnitavad, et Chrysler sõitis kolonnis ja tema ees oli ka sõiduk. Kohtul puudub alus kahelda selles, et Hondat juhtiv Ragnar Visnapuu pidurdas kui märkas tekkinud ohtu. Kohus leiab, et tuginedes liiklusõnnetuse skeemil fikseeritud mõõtmistele, ei saanud vahetult Chrysleri ees liikuda sõidukit, ja seega on usaldusväärne Ragnar Visnapuu väide, et enne kui tema Cryslerit märkas, oli viimane sellel tee osal, kus ei olnud sõidukeid pargitud. Seega sai oht liikluses tekkida sellest, et Chrysler alustas möödasõitu, veendumata selle ohutuses. Kohus on seisukohal, kogutud tõendite põhjal oli liikuusohu tekitaja Chrysleri juht Kaisa Paavo ja kui tulenevalt tunnistajate ütlustest on tekkinud kahtlus Ragnar Visnapuu poolt juhitava sõiduki sõidukiiruse osas, siis puuduvad kohtul tõsikindlad tõendid ja tekkinud kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada Ragnar Visnapuu kasuks. Seega ei ole kohtu kasutuses tõendeid, millele tuginedes saaks väita, et Ragnar Visnapuu ei kohandanud oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid ja kohus leiab, et Ragnar Visnapuu tegi kõik selleks, et sõiduk peatada takistuse ees. Eespool kajastatust tulenevalt on kohus seisukohal, et Ragnar Visnapuu käitus 30.01.2007.a. nii nagu iga teine keskmiselt hoolas kodanik oleks käitunud, ta oli hoolas ja eeldas, et ka teised liiklejad, sealhulgas Kaisa Paavo, on hoolsad. Kohus ei tuvastanud, et Ragnar Visnapuu oleks rikkunud liikluseeskirja sätteid ja kohus ei ole tuvastanud Ragnar Visnapuu süüd liiklusõnnetuse põhjustamisel ka mitte ettevaatamatuse kujul. Seega on kohus seisukohal, et Ragnar Visnapuu ei pea vastutama väärteokorras 30.01.2007.a. kell 07.45 ajal Tartu linnas Väike Kaar 43 ees asetleidnud liiklusõnnetuse põhjustamise eest ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 4 alusel. Tuginedes VTMS §-le 38 lg 1 ja KrMS §-le 183 jätta menetluskulud, sealhulgas tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu, riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 5