lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: JT, IK: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta JTkaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari MH XXX otsusele nr XXX,XXX,
lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari MH XXX otsus nr XXX,XXX,
lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 11.09.2007. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari MH XXX otsusega nr XXX,XXX,XXX karistati JT LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik XXX kell XXX XXX maja juures XXX juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 60 km/h võrra, sõites kiirusega 114 +/-4 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 1 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt töötab menetlusalune isik OÜs objektide varustajana ja juhtimisõiguse äravõtmisega võetakse temalt võimalus töötada. Peale selle on elukaaslane väikese lapsega kodus ja pere sissetulek sõltub menetlusaluse isiku juhtimisõiguse olemasolust. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et käesolevaks ajaks on töökoht muutunud,m on asutanud oma ehitusfirma, kus samuti on juhtimisõigus vajalik. Ehitustööd on üle Eesti. Sõidukogemust on 8-9 aastat. Suudab vahet teha kiirusel 50 ja 114 km/h. Ei hakka ennast õigustama. Pärast seda ei ole rattaga tänavale tulnud. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Menetlusalune isik on teo toime pannud tahtlikult ja üldohtlikul viisil. Läheduses on koolimaja, ülekäigurajad. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel vähemalt 60 kilomeetri võrra tunnis. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga, seega kas kuni 12 000 kroonine rahatrahv või kuni 30 päevane arest. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhtimisõigus on ära võetud samuti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kaebuses on märgitud, ette heidetud, et ei ole arvestatud vastulauset, milles paluti alles jätta juhtimisõigus ning avaldatud kahetsust. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et menetlusalune isik kiirendas valgusfoori alt ja ei pannud tähelegi, et kiirus nii suur oli. Kohus leiab, et taoline põhjendus ei ole tõsiseltvõetav. Vastavalt LE § 124 p 1 sätetele on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis ja seda sõltumata sellest, kas hakatakse liikuma valgusfoori alt või sõidetakse ühtlases liiklusvoolus asulasisesel teel. Seega ei saa valgusfoori alt kiirendamisega lubatud suurima sõidukiiruse ületamist õigustada ning sellise õigustuse esiletoomine näitab kaebaja ükskõikset suhtumist liikluseeskirja nõuetesse. Kohus leiab, et kui menetlusalune isik ei ole võimeline tajuma liikluseeskirja nõudeid ja liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni, millest juhindumine on LE § 5 sätte kohaselt kohustuslik ja ei ole samal põhjusel tajuma ka enda juhitava sõiduki liikumiskiirust, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta kujutab endast teistele liiklejatele suurt ohtu. Käesoleval juhul on menetlusalune isik Tallinna kesklinnas tiheda liiklusega 2 piirkonnas, kus on palju ülekäiguradasid, kauplusi, polikliinik ja lasteasutused, ületanud lubatud suurimat sõidukiirust üle kahe korra. Selline süü suurus viitab sellele, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja ettevaatamatusest ei saa seda tegu toime panna. Kaebuses oli märgitud, et menetlusalune isik töötab varustajana ja temalt juhtimisõiguse äravõtmine tekitab majanduslikke raskusi pere ülalpidamisel. Nüüdseks on menetlusalune isik asutanud oma ehitusfirma, mille objektid on üle vabariigi. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, millest sõltub ka tema ja tema pereliikmete sissetulek, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja ja tema perekonna majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei rahatrahvi tasumise kohustuse ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma suure ohtlikkusega väärteo toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja raskus viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks ka vähendada niigi vaid keskmises määras määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.