4-07-2946\3

4-07-2946 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2946 (2314,07,013288) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli HK 06.06.2007 otsus nr 2314,07,013288 JK karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: HK Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: JK, IK: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
2. Jätta JKkaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli HK 06.06.2007 otsusele nr 2314,07,013288 JKkaristamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli HK 06.06.2007 otsus nr 2314,07,013288 JK karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 11.09.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli HK 06.06.2007 otsusega nr 2314,07,013288 karistati JKLS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 1 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik XXX kell XXX XXX juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 76 +/-3 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 1 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas, kuivõrd menetlusaluse isiku töö iseloom nõuab temalt autoga sõitmist ning kui ta ei saa tööd teha, ei saa ta ju ka raha kuskilt, et elada, samuti sõltuvad tema tööst ka paljud teised firma töölised. Pealegi on tal olnud eelnevalt ainult üks rikkumine, mitte mitu nagu otsuses kirjas. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et sõites mööda Paldiski mnt-d, mida mööda sõidab tihti, arvas, et on 70 km/h alas. Teab, et üldjuhul on asulasisesel teel suurim lubatud sõidkiirus 50 km/h ning 70 km/h on alates vastavast liiklusmärgist. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebus on alusetu ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Tegemist on tahtliku vääteoga ning menetlusalusel isikul on kustumata karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega ei ole rahaline mõjutamine mõju avaldanud ning õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust, et sundida teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel vähemalt 23 kilomeetri võrra tunnis. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kuni 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhtimisõigus on ära võetud samuti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalune isik seletusena märkinud, et „arvas, et on 70 ala“. Seega on menetlusalune isik üheselt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni. Seega kui juht ei ole võimeline tajuma liikluskorraldusvahendeid, millest juhindumine on LE § 5 sätte kohaselt kohustuslik ja enda juhitava sõiduki liikumiskiirust, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt liikluseeskirja teistele ohtlik. Inkrimineeritud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu. Kaebuses oli märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmine võtab menetlusaluselt isikult sissetuleku, nagu ka väidetavalt teistelt firma töölistelt. Seda on püütud tõendada ka üherealise tõendiga selle kohta, et menetlusaluse isiku töö isloom nõuab pidevat auto kasutamist oma ametikohal. Seejuures pole sõnagi sellest, milline on menetlusaluse isiku töö iseloom ja milline on menetlusaluse isiku ametikoht. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu, et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Kaebuse kohaselt veel paljude teiste menetlusaluse isiku tööpanusest sõltuvate isikute majanduslikku 2 olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Menetlusesemeks oleva teo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul üks kustumata karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest, milline tegu oli toime pandud vähem kui kuu aega varem. Menetlusalust isikut on viimaste aastate jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised trahvid on tasutud. Arvestades aga menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist, võib järeldada, et varasemad määratud ja tasutud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma ka uute väärtegude toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud karistuste hulk viitab sellele, et menetlusalune isik on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Menetlusalune isik oli uut väärtegu toime pannes teadlik kustumata karistusest samalaadse väärteo toimepanemise eest ja pani tahtlikult toime uue teo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks ka vähendada määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Märt Toming kohtunik 3