4-07-2715\7

4-07-2715 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2007 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-07-2715 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Edgar Lepiku väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. juuli 2007 otsus Kaebuse esitaja Edgar Lepik Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur (Võru Politseijaoskond) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 145 lg 1 ja 153 jätta Tartu Maakohtu
3. juuli 2007 otsus muutmata ja Edgar Lepiku apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 03.07.2007 otsusega tunnistati Edgar Lepik süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 10 päeva aresti. Lõuna Politseiprefektuuri 25.05.2007 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süütas E. Lepik 08.03.2007 ajavahemikul 04:00 kuni 05:00 Antsla linnas Põllu tänaval turu territooriumil J. T. kuuluva sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga XXX väärtusega 4000 krooni. E. Lepik tunnistas ennast väärteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. E. Lepiku ütluste kohaselt oli ta purjus, mäletab, et auto põles. Ta viskas koni auto tagaistmele. Tema eesmärk ei olnud niivõrd auto põlema panna, vaid ta tegi seda lihtsalt, ilma kaugema eesmärgita. Maakohus leidis, et E. Lepiku poolt J.T. kuuluva sõiduauto Ford Sierra süütamine on tõendatud E. Lepiku, kannatanu J.T. ning tunnistajate V.K. , M.K. , K.V. , D.L. , S.U. , V.K. ning K.U. poolt antud ütlustega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus leidis, et E. Lepiku käitumises oli vastutust kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamine ja kahetsus toimunu pärast. Vastutust raskendavaks asjaoluks oli süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Antsla linna turuplatsil auto süütamisega seadis E. Lepik ohtu kohapeal viibinud kolmandate isikute turvalisuse ning lähedal asunud ehitised. E. Lepik omab käesoleval ajal kaheksat kehtivat väärteokaristust,
4. a on teda karistatud rahatrahvidega kuuel korral. Rahatrahvid on E. Lepik enamuses tasunud, kuid need ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Apellatsioonkaebuses esitatud taotluse sisu E. Lepik esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista karistuseks rahatrahv. Apellatsiooni kohaselt ei vasta karistus väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Karistuse eesmärgid on käesoleval juhul saavutatavad kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahvi kohaldamisega. Arvestatud ei ole asjaolu, et J.T. kuuluva sõiduauto süütamine ei olnud tahtlik. Tegemist oli õnnetusega, mille tagajärjel sai kannatada J.T. kuuluv vara. Tekitatud kahju on J.T. kokkuleppel hüvitatud. Seadus näeb ette ka alternatiivsed karistusliigid. Maakohus ei ole motiveerinud, miks ei ole antud juhul võimalik kohaldada rahatrahvi, kuigi KarS § 218 lg 1 sanktsioon näeb aresti kõrval karistusena ette ka rahatrahvi. Apellant töötab ametlikult töölepingu alusel V. . OÜ-s ehitajana ning aresti kandmine on raskendatud, kuna apellant on ehitusobjektil sisuliselt asendamatu, mistõttu tekitaks aresti kandmine probleeme ning võib lõppeda töökoha kaotusega. V. . OÜ iseloomustab apellanti positiivselt. Samuti on tasutud kõik varasemate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid. Käesolev intsident oli õnnetus, mida apellant siiralt kahetseb. Vastustaja vastuväited Lõuna Politseiprefektuur vaidleb apellatsioonile vastu. Vastuväidete kohaselt tuleb E. Lepikule määratud karistus jätta muutmata. Maakohus on otsuse teinud tuginedes väärteoasjas kogutud tõenditele õigesti, arvestades süüteo raskust ja isiku iseloomujooni. E. Lepikut on mitmel korral karistatud rahatrahviga erinevate väärtegude toimepanemise eest, kuid rahatrahvid ei ole suunanud teda õiguskuulekale käitumisele. Sõiduauto bensiiniga ülevalamine ei anna alust arvata, et tegu oli õnnetusega. Sõiduk, mis põlema süüdati, asus kergelt süttiva objekti vahetus läheduses ja ainult kiirelt saabunud Päästeamet hoidis ära suurema kahju. Samuti ei nähtu E. Lepiku käitumisest, et ta oleks õigusrikkumise iseloomust ja ühiskonnas valitsevatest tavadest ja ühiselu reeglitest aru saanud 2 ja kahetseks oma teguviisi. Ühiskonnaohtliku teo toimepanemist ei saa õigustada tubli tööga ehitusobjektil. Tööandja võib tunnustada oma töötajat aukirja või rahalise preemiaga, mitte määratud karistuse kandmisest vabastamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 03.07.2007 otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS §-le 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Maakohus on motiveerinud, miks E. Lepikule ei saa karistuseks kohaldada rahatrahvi. Teda on eelnevalt korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid need ei ole vastavat mõju avaldanud, sest auto süütamisega seadis ta ohtu kohapeal viibinud kolmandate isikute turvalisuse ning lähedal asunud ehitised. Karistamise alus on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt oli antud juhul igati põhjendatud karistuseks aresti määramine. Ringkonnakohus märgib, et maakohus kohaldas E. Lepikule aresti alla keskmise määra, arvestades seega kergendavaid asjaolusid. Maakohtule oli karistust mõistes ka teada, et E. Lepik töötab V. . OÜ-s ehitajana. Vastuseks apellandi väitele, et aresti kandes võib ta kaotada oma töökoha, märgib ringkonnakohus, et KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ka karistuse kandmise ositi. VTMS § 209 lg 1 alusel on võimalik esitada avaldust aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Kuna aresti koheselt täitmisele ei pööratud, siis E. Lepikul on võimalik viidatud võimalusi kasutada. Maakohus on arvestanud kõigi KarS §-s 56 fikseeritud karistamise alustega, mistõttu apellatsiooni põhjendused ei ole sellised, mis tooksid kaasa E. Lepikule määratud karistuse kergendamise, so aresti asemel rahatrahvi määramise. Kohtunik Mati Kartau 3