1-06-2017\2

(05231802078)Kohtunik Katrin Puhkason Prokuröri abi ÜJ Kriminaalasi RGi süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav RG Kaitsja RESOLUTSIOON K o h u s: isikukood XXX, , XXX kodanik, keskharidus, ei tööta, elukoht: XXX, varem karistatud:

1. 20.01.1995.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1,2,3 alusel mõistetud rahatrahv 3000.- krooni., karistus kustutatud,
2. 24.03.2005.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 15 lg. 2 - § 139 lg. 2 p. 1,2,3 alusel karistatud vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, tõkend – elukohast lahkumise keeld KM Juhindudes KrMS § 180 lg.1, § 254 o t s u s t a s:
3. Tunnistada süüdi RG KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, arvestades keskmist päevamäära 93.- krooni on rahaline karistus 2790.- krooni /kaks tuhat seitsesada üheksakümmend krooni ja 00 senti/. KarS § 66 lg .1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine osade kaupa 3 kuu jooksul igakuiste maksetena 930.- krooni. Rahalise karistuse esimene osa tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuses jõustumisest. 1 Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXX. . Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number ja nõude sisu (rahalise karistuse osa). Maksekorralduse koopiad rahalise karistuse tasumise kohta tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile, Liivalaia 24 Tallinn.
4. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel.
5. Välja mõista menetluskuludena RGilt riigituludesse: sundraha 4500.- krooni /neli tuhat viissada krooni/ ja määratud kaitsja tasu 552.24 krooni /viissada viiskümmend kaks krooni ja kakskümmend neli senti/. Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXX. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number, süüdistatava nimi ja nõude sisu (sundraha ja määratud kaitsja tasu).
6. Kohtuotsuse koopiad saata RGile, tema kaitsja KM XXX Advokaadibüroo XXX), kannatanu AL ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule taotlust ei esitata, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud ja ettepanek karisutse liigi ja määra kohta: RGi süüdistatakse süüdistusakti järgi selles, et tema 11.07.2005 a. kella 09.55 paiku bussipeatuses “XXX.”, mis asub kaupluse “XX” vastas aadressil XXX, lõi AL, tekitades talle verevalumi paremal õlavarrel. Seega RG pani toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kehalise väärkohtlemise. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi ÜJ on teinud ettepaneku karistada RGi KarS § 121 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära (keskmine päevamäär 93.- krooni) ulatuses, see on 2790.- krooni. KarS § 66 lg.. 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 3 kuu jooksul pärast kohtuotsuse kättesaamist igakuiselt 930.- krooni. Kohtu seisukoht: Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. RGi on süüvõimelisena ja tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Tsiviilhagi puudub. Kannatanu ALle tekitati füüsiline kahju ja moraalne kahju, mistõttu võib 2 süüdistatavat karistada rahalise karistusega. Põhja Maksu-ja Tolllikeskuse ning Ida Maksu-ja Tollikeskuse andmetel /tl.40/ oli süüdistatava keskmine päevasissetulek 92.70 krooni, ümmardatult 93.- krooni. Kuigi kahtlustatavana ülekuulamisel on RG andnud ütlusi, et ta pole kuritegu toime pannud. Ta on selgitanud, et 11.07.2005a. hommikul sõitis bussiga nr. 40.Olles alkoholijoobes, jäi ta bussis magama. Kui teda üles äratati ilmselt kontrolöri poolt ja kuna tal polnud piletit, väljus ta XXX peatuses bussist, et ära joosta. Kuid kaks kontrolöri võtsid tal kätest kinni ja viisid ta bussi. Tema mingit füüsilist vastupanu ei osutanud ja ei saa aru, kust ilmus kontrolöri käele verevalum, mida viimane talle politseiosakonnas näitas /tl.18/. Kuid kahtlustatavana antud ütlused on vastuolus tuvastatud faktiliste asjaoludega, mille kohaselt verevalum oli tekitatud ajal, mil RG väljus bussist ja rabeles AL vastu, et pääseda AS bussi minekust. Tõendamiseseme asjaolud on selged esitatud tõenditega: - SA XXX meditsiini üksuse patsiendikaardist nr. XXX nähtub, et ALl fikseeriti vastuvõtul 11.07.2005a. kella 17.13 ajal paremal õlavar-rel verevalum mõõtmetega 3x2 cm, mille kohta on ta selgitanud, et XXX peatuses tuli talle piletita reisija kallale./tl.5 /. - Konstaabel IS ettekandest 11.07.2005a. nähtub, et jõudnud XXXpeatuse juurde väljakutsele, nägid kui AS bussist väljus mees ja pani jooksu. XXX maja juures õnnestus mees kinni pidada, osakonnas tuvastati, et kinnipeetuks osutus RG. AL sõnul oli mees olnud agressiivne, kui teda üritati bussist väljuma sundida, rabeles ja hiljem üritas põgeneda. A. L oli selle tagajärjel paremal käel „sinikas“/tl.13/. - Kannatanu AL’i avalduse ja ütlustega / tl 2-3, 6-8/, nimetatud päeva hommikul tukkus bussis nr. 40 üks mees. Kui temalt sõidupiletit küsiti, raputas ta pead. Kui ta palus mehel bussist väljuda, üritas viimane selle juures põgeneda. Kahmas tal käest kinni, rahmeldas kätega .Koos T.-T.V võtsid ta kahe vahele ja viisid kontrolöride bussi. Viimane aga jätkas rabelemist ja sõimamist. Mees rahunes alles politseibussi nähes. Ta tundis paremas käes kihelemist ja nägi, et käel on punane laik. - Tunnistaja T –T V ’i ütlustega / tl 9-11/, et Nisu peatuses väljus bussis pilettita sõitnud mees, keda A. L ei õnnestunud kontrolöride bussi suunata, sest hakkas vastu ja üritas eemalduda. Nad võtsid tal kummastki käest kinni ja viisid bussi, kus mees keeldus enda andmete avaldamisest ja üritas end vabaks rabeleda. Kui politseibuss kohale saabus, siis mees üritas mees veelkord põgeneda.. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang KarS § 121 järgi. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendeid ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg. 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg. 1 p. 4,9 sätestatud menetluskulud ( määratud kaitsjatasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg. 1 p. 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2006a on kuupalga alammäär 3000.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 4500.- krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 3