lg 2 p 4, 8 järgi Lühimenetlus Prokurör KT Süüdistatav AK Ik: XXX, XXX kodanik, keskharidus, töökoht: AS, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 12.10.2006 kuni 13.10.2006. Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat ET RESOLUTSIOON 1. AK süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada AKile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 12.10.2006 kuni 13.10.2006, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub AKile mõistetud karistusest ärakandmisele pool karistusest, so 3 (kolm) kuud, millise ärakantava karistuse sisse arvestada
lg 1 alusel kinnipidamise aeg 12.10.2006 kuni 13.10.2006, so 2 päeva ja kinnipidamise aeg alates 17.07.2007 ning ülejäänud vangistus 3 (kolm) kuud jätta esimese 3 kuulise vangistuse ärakandmise järgselt AK suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et AK temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud 1 kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada AK järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada AK hüvitama kannatanutele tekitatud varalise kahju täies ulatuses hiljemalt 10.03.2008. 6.
p 1 alusel arvestada AKile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.09.
lg 2 p 4 täheldatud isikuks, elades EV korteris XXX varastas ajavahemikus 15.08.2005.a – 29.08.2005.a EV korterist EV kuuluvad järgmised esemed: - kullast peenike kaelakett maksumusega 400 krooni - mehe kullast abielusõrmuse maksumusega 800 krooni - vahtralehekujulise kuloni maksumusega 500 krooni - kõrvarõngad (pika keti otsas) maksumusega 300 krooni - kõrvarõngad maksumusega 350 krooni - hõbedast portsigar maksumusega 4500 krooni. EV tekitati vargusega kahju 6850 krooni. Samuti tema olles varem toime pannud varguse, seega olles
lg 2 p 4 täheldatud isikuks, ajavahemikul 01.08.2005.a kuni 16.08.2005.a viibides XXX varastas TT’e korterist TT’ele kuuluvad järgmised esemed: - kaks hõbedast risti koos kahe ketiga maksumusega 1100 krooni - ühe katkise kuldketi koos ristiga maksumusega 1100 krooni - ühe kullast katkise keti maksumusega 800 krooni. TT’ele tekitati kahju kokku 3000 krooni. Samuti tema olles varem toime pannud varguse, seega olles
lg 2 p 4 täheldatud isikuks, ajavahemikul 12.09.2005.a kuni 23.09.2005.a, võtnud ilma sugulaste loata nende korteri võtmed maksumusega 100 krooni, tungis aadressil XXX asuvasse, kust varastas ERvara: - korteri võtmed maksumusega 100 krooni - jalgratta “XXX” maksumusega 2200 krooni - sularaha summas 4000 krooni - mobiiltelefoni XXX maksumusega 2070 krooni - XXX maksumusega 1900 krooni - Konjaki XXX maksumusega 649 krooni - Pudeli viskit XXX maksumusega 168 krooni - Noa XXX maksumusega 260 krooni - Tasside komplekti maksumusega 179 krooni - Vaiba maksumusega 420 krooni - Vaiba maksumusega 600 krooni - Vaibakese maksumusega 225 krooni ER’ile tekitati vargusega kahju kokku 12 771 krooni. Seega pani AK toime
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtuistungil süüdistatav AK seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 3 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 08.09.2005 koostatud EV suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt ajavahemikul 01.07.2005 kuni 15.08.2005 varastati Harjumaalt XXX asuvast korterist kuldehteid, millega tekitati varalist kahju. (t/l 3-4) 08.09.2005 koostatud kannatanu EV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elas ajavahemikul 01.07.2005 kuni 06.09.2005 kannatanu korteris XXX ühes toas AK. 15.08.2005 avastas kannatanu, et korterist on kadunud temale kuulunud kullast käekett maksumusega 2000 krooni, peenike kullast käekett maksumusega 875 krooni, kullast käekett maksumusega 150 krooni, kullast kõrvarõngad maksumusega 400 krooni, kullast keti kujuga kõrvarõngad maksumusega 250 krooni, kullast viierublane münt, mille maksumust ei tea. Küsis AK käest esemete kadumise kohta ning A.K teatas, et võttis need esemed ja põhjendas seda vajadusega anda raha oma lapsele, kes pidi elama Peterburis. Ütles, et andis ehted tuhande krooni eest oma ülemusele. (t/l 5-6) 20.10.2005 koostatud kannatanu EV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 2005 aasta suvel puhkas XXX. Vastas asuv suvila kuulub A.K ämmale ja teadis, et AK elab seal. Mõnda aega jalutas AK tema koeraga ja rääkis, et tal ei ole kuskil elada. Pakkus AK oma korterist ühte tuba. 15.08.2005 avastas, et kodust on kadunud 3 käeketti, millistest üks oli jäme kett maksumusega 3000 krooni, teine kett e-tähelise kuloniga, maksumusega 1100 krooni ja kolmas peenike käekett maksumusega 500 krooni. Samuti vene kuldraha maksumusega 5000 krooni. Kokku kahju 9600 krooni. Küsis AK käest asjade kohta, kuid AK eitas võtmist. Lõunaks siiski ütles, et tema võttis ja põhjendas seda raha vajadusega XXX oleva lapse jaoks. Olevat andnud ülemusele panti 1000 krooni eest. Pakkus AK et annab 1000 krooni ja minna koos ülemuse juurde, kuid AK ei olnud nõus. 29.08.2005 avastas, et veel ehteid on kadunud. Nendeks olid peenike kaelakett maksumusega 400 krooni, mehe abielusõrmus maksumusega 800 krooni, vahtralehe kujuline kulon maksumusega 500 krooni, pika keti otsas kõrvarõngad maksumusega 300 krooni, , tavalised kõrvarõngad maksumusega 350 krooni, kokku 2350 krooni ulatuses. Ka seekord tunnistas AK üles, et võttis tema ja viis ülemuse juurde panti. Kokku varaline kahju 11 950 krooni. AK teatas, et käib alates 01.08.2005 tööl ja septembris toob tagasi, kuid senini tagasi toonud ei ole. (t/l 7-8) 21.11.2005 koostatud kannatanu EV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avastas kannatanu, et temalt on varastatud ka hõbedast portsigar väärtusega 4500 krooni. Kokku varaline kahju 16 450 krooni. (t/l 9-10) 07.09.2005 koostatud kuriteoteatest nähtuvalt avaldas TT, et 01.08.2005 kuni 16.08.2005 viibis avaldaja korteris XXX AK avaldaja kahe lapse lapsehoidjana. Sel perioodil läksid kodust kaduma kaks hõberisti koos ketiga ja kaks katkist kuldketti, neist üks koos kuldristiga. Hinnanguline väärtus esemetel 3000 krooni. (t/l 16) 13.09.2005 koostatud kannatanu TT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikul 01.08.2005 kuni 16.08.2005 käis AK kannatanu kodus XXX linnas kannatanu lapsi hoidmas. 06.09.2005 avastas, et sellel ajavahemikul on kaks hõberisti koos ketiga ja kaks katkist kuldketti, neist üks koos kuldristiga. Hinnanguline väärtus esemetel 3000 krooni. Pärast seda ei ole enam AK näinud. Teab, et samal ajal elas AK kannatanu abikaasa ema juures XXX ning varastas ka sealt kuldehteid. (t/l 17-18) 31.10.2005 koostatud kannatanu TTe ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lisas kannatanu, et hõbedast kaks risti koos kettidega on maksumusega 1100 krooni, katkine kullast kett koos ristiga on maksumusega 1100 krooni ja katkine kullast kett maksumusega 800 krooni. Kokku varaline kahju 3000 krooni. (t/l 19-20) 24.09.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt viibis ER 12.09.2005 kuni 23.09.2005 koos abikaasaga Itaalias. Kui tagasi tulid, siis avastasid oma korteris Paldiski mnt 169-31 asjade kadumise, millistest olid kadunud jalgratas XXX hinnaga 2200 krooni, sularaha 4000 krooni, mobiiltelefon XXX hinnaga 2070 krooni, CD pleier XXX hinnaga 4 1900 krooni, konjak XXX hinnaga 649 krooni, viski XXX hinnaga 168 krooni, XXX nuga hinnaga 260 krooni, tasside komplekt hinnaga 179 krooni, kaks uut vaipa hinnaga 420 ja 600 krooni, väike vaip hinnaga 225 krooni. Välisukse lukud rikutud ei olnud. Varaline kahju 12 671 krooni. (t/l 26-28) 24.09.2005 koostatud kannatanu ER ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kahtlustab kannatanu kuriteo toimepanemises abikaasa venda AKi. Enne ärasõitu andsid ühe komplekti võtmeid MS, et see kastaks lilli. Teise komplekti võtmeid andsid kannatanu vanemate kätte kuna nende juurde jäid nende lapsed. Kolmas komplekt võtmeid oli alaliselt abikaasa isa NK käes. Pärast varguse avastamist helistasid kohe kannatanu vanematele ja nad ütlesid, et 14.09.2005 käis kannatanu ema koos lapselastega kannatanu juures kodus ning sinna tuli ka AK, kes ütles, et kohe tuleb tema isa. Kannatanu ema koos lapselastega läks ära, AK jäi sinna. 15.09.2005 käis ema jälle korteris ja AK oli ikka seal. Ema helistas neile XXX ja teatas sellest. Palusid emal paluda A.K lahkuda. Ka M.S teatas, et kui käis korteris, siis olid seal kannatanu lapsed koos vanaemaga või tädiga, siis oli seal ka A.K . M.S ütles, et oli näha, et AK oli seal ööbinud kuna voodi oli lahti tehtud. (t/l 29-33) 13.10.2005 koostatud allkiri, mille kohaselt avaldab ER, et on politseist kätte saanud oma jalgratta XXX. (t/l 34-35) 28.09.2005 koostatud tunnistaja MO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab tunnistaja pandimajas aadressil XXX. 15.09.2005 tõi AK pandimajja hõbedase jalgratta XXX , esitades juhiloa. Jalgratta hinnaks määrati 517 krooni ja koostati krediidi-käsipandileping. (t/l 38-39) Krediidi- ja käsipandilepingust nr 02593 nähtuvalt on AK saanud sularahas 450 krooni, tagades nõude tagastamise jalgrattaga X-XXX. Poolte kokkuleppel on panditud vara väärtuseks 517 krooni. Krediidisumma kasutamise tähtaeg on 30 päeva ning krediidisumma üleandmise viimane päev on 14.10.2005. (t/l 40) XXX Jalgpalliklubist esitatud iseloomustusest nähtuvalt on AK iseloomustatud hea jalgpallurina, kes oli 2002 aastal Eesti Meistriliiga resultatiivseim mängija. Oli distsiplineeritud sportlane. Täitis korralikult treeneri ja klubi juhtkonna korraldusi. Läbisaamine kaastöötajatega oli normaalne, mingeid pahandusi ei olnud. Lahkudes klubist tagastas kõik tema valduses olnud klubi varustuse. (t/l 49) 04.10.2005 koostatud kahtlustatava AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt üüris kahtlustatav E.V juures tuba pisut üle kuu. Enne seda ja sel ajal töötas mitteametlikult ehitusfirmas. Samas olid võlad eelmistest elukohtadest. Ei saanud töökohtadest kõike raha kätte ja pidi ka oma peret toetama. Lubas abikaasale, et ta toetab kahte last ja nad ei olnud kaks aastat juba koos elanud. Ehted olid kõik ühes karbis. Mõned päevad hiljem küsis E kas tema võttis ehted ja ta rääkis kõik ära. Pärast seda elas veel E.V korteris ja leppisid kokku, et tagastab asjad. Asjad viis pandimajja ja sai kuskil 2500 krooni. Nüüd on palju aega möödas ja ilmselt on need juba maha müüdud ja ta on arvestanud sellega, et peab selle rahaliselt hüvitama. TTel aitas lapsi hoida. Muidu oli neil lapsehoidja, kuid kuna oli vaba aega, siis aitas neid ise hoida. Oli suuline kokkulepe, et kui tal tekivad rahalised raskused, siis talle hüvitatakse laste järele vaadatud aeg. Mingi hetk oli kiiresti raha vaja, kuid ei pöördunud nende poole, vaid võttis ehted. Miks võttis ja miks ei küsinud T käest raha, seda öelda ei oska. Soovib tekitatud varalise kahju hüvitada. (t/l 50-52) 12.10.2005 koostatud kahtlustatava AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav kuritegude toimepanemist ja selgitas, et ootas kutset kuni veebruarini, pärast seda läks Pärnusse ehitama. EV ja TTe ehted viis pandimajja kahel või kolmel korral. Eelmise ülekuulamise ajaks olid kõik asjad pandimajja viidud. Mingid paberid pandimajast anti, kuid need ei olnud alles. Endale ehetest midagi ei jätnud. Kui palju pandimajast sai, ei mäleta, kuskil 2500 krooni. Raha oli vaja laste jaoks, et lapsi aidata ja endist abikaasat. (t/l 54-56) 04.10.2005 koostatud puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtuvalt tunnistas AK, et võttis septembri keskel tagavaravõtmed korterile XXX õe teadmata kui ööbis korteris. Korterist võttis jalgratta XXX, mobiiltelefoni XXX, kaks põrandariiet, kööginoa, raha summas 5 1200 krooni, kaks pudelit alkoholi. Jalgratta andis pandimajja XXX, nädal hiljem viis sinna ka mobiiltelefoni. Põrandariided kinkis tundmatule isikule sõidu eest Keilasse ja tagasi. Alkoholi jõi ära, kus nuga on, seda ei mäleta. Õe korteri võtmed on tema käes, endises töökohas. (t/l 57-58) 04.10.2005 koostatud kahtlustatava AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt võttis kahtlustatav 2005 aasta septembri keskel XX elava õe korteri varuvõtmed kui neid kodus ei olnud. Elas korteris mitu päeva ja varastas korterist jalgratta ja mobiiltelefoni, mille andis XXX asuvasse pandimajja, samuti raha summas 1200 krooni, kaks vaipa, lauanoa ja kaks pudelit alkoholi. Alkoholi jõi ära, vaibad andis Keilasse sõidu eest tundmatule mehele. Noa tõenäoliselt kaotas ära. Korterivõtmed annab vabatahtlikult välja, XXX võtnud ei ole. (t/l 59-63) 31.10.2006 koostatud kahtlustatava AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav oma süüd temale esitatud kahtlustuses ja seletas, et jääb varasemate ütluste juurde ning soovib kannatanutele kahju hüvitada. (t/l 86-88) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud AKsüüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute EV, TTe, ER ütlusi, tunnistaja MO ütlusi, krediidi- ja käsipandilepingut, asub kohus seisukohale, et süüdistatava AK süü temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Süüdistatavat süüdistatakse selles, et tema, omades ligipääsu EV ja TTe elukohtades olevale varale, varastas nimetatud isikute vara ning võttes oma sugulase teadmata sugulase korteri võtmed, sisenes valdaja tahte vastaselt oma sugulase ja ER korterisse ning varastas nende vara. Süüdistuse kohaselt pani süüdistatav toime erinevate isikute vara varguse erineval ajal. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et tegemist on kuritegude faktilise korduvusega, seega on süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Peale selle sisenes ta valdaja tahte vastaselt ER korterisse ning varastas sealt kannatanule kuulunud vara. Sellist korterisse sisenemist hindab kohus sissetungimisena. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on AK käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 8 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud ja mis on toime pandud sissetungimisega. Kohtueelsel menetlusel on EV esitanud tsiviilhagi 16 450 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue süüdistatava vastu on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena. Seega selleks, et ennistada kannatanu varaline olukord sellisena nagu see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist, tuleb see varaline olukord ennistada süüdistatava, so kahju tekitaja arvelt, mõistes esitatud tsiviilhagi täies ulatuses välja süüdistatavalt ja kannatanu kasuks. Kohtueelsel menetlusel on TT esitanud tsiviilhagi 3 000 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue süüdistatava vastu on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena. Seega selleks, et ennistada kannatanu varaline olukord sellisena nagu see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist, tuleb see varaline olukord ennistada süüdistatava, so kahju tekitaja arvelt, mõistes esitatud tsiviilhagi süüdistatavalt välja täies ulatuses kannatanu kasuks. Kohtueelsel menetlusel on ER esitanud tsiviilhagi 12 771 krooni nõudes. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue süüdistatava vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ulatuses, milline on senini hüvitamata, kuivõrd varaline kahju tekkis 6 süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena, kuid osa varastatust saada kätte ja tagastati kannatanule. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tagastati kannatanule temalt varastatud jalgratas, millist kannatanu on hinnanud 2200 kroonile ja korterivõtmed, milliseid on hinnatud 100le kroonile. Seetõttu tuleb jalgratta ja korterivõtmete väärtuse osas tsiviilhagi vähendada ning lugeda hüvitamata varaliseks kahjuks 10 471 krooni. Seega selleks, et ennistada kannatanu varaline olukord sellisena nagu see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist, tuleb see varaline olukord ennistada süüdistatava, so kahju tekitaja arvelt, mõistes esitatud tsiviilhagi süüdistatavalt välja 10 471 krooni ulatuses kannatanu kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning teda on kahel korral karistatud väärteo toimepanemise eest. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on tema oma sõnade kohaselt olemas alaline sissetulek ning võimalus asuda tekitatud varalist kahju hüvitama, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus kuni viie aastani. Arvestades inkrimineeritud kuriteo varavastast iseloomu ja toimepanemise põhjendust, siis võib järeldada, et vargused olid toime pandud vajadusest täita täitmata jäänud rahalisi kohustusi. Seega on lisaks täitmata jäänud rahalistele kohustustele lisandunud kohustus hüvitada ka tekitatud varaline kahju kannatanutele ning need kohustused ei ole väikesed. Peale selle lisanduvad süüdimõistva otsusega ka menetluskulud, millised samuti ei ole väikesed. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale ei ole võimalik kohaldada alternatiivset karistust rahalise karistuse näol ja süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Samas aga, arvestades asjaolu, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, ei pea kohus otstarbekaks kogu mõistetavat karistust täitmisele pöörata ning peab võimalikuks jätta osa karistusest tingimisi kohaldamata. Kuivõrd aga süüdistatav tekitas mitmele kannatanule varalist kahju ja ei ole kahe aasta vältel vaatamata väidetavale sissetulekule pidanud vajalikuks kannatanutele tekitatud varalist kahju hüvitada, ei pea kohus võimalikuks kogu mõistetavat karistust kohaldamata jätta. Arvestades aga kriminaaltoimikus leiduvaid andmeid selle kohta, et süüdistatavat on karistatud Alkoholiseaduse § 70 sätete rikkumise eest ja suhteliselt suurte varaliste nõuete olemasolu süüdistatava vastu, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile tagamaks temalt välja mõistetavate tsiviilhagide korrapärase hüvitamise ja tema elukommete ning võõra vara kohta välja kujunenud arusaamade muutumise järelevalve tingimustes. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.