RK süüdistuses
KN süüdistuses
KT RA elukoht: XXX; isikukood: XXX: kodakondsus- EV; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXXl, paigutaja; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Süüdistatavad RK elukoht: XXX; isikukood: XXX: kodakondsus- EV; haridus: keskharidus: emakeel: eesti keel; töökoht: XXX, müüja; varem karistatud kriminaalkorras: Tallinna Linnakohus 03.11.2004.a.
p 1,4;
Tõkend- elukohast lahkumise keeld. KN elukoht: XXX; isikukood: XXX: kodakondsus- EV; haridus: keskharidus emakeel: eesti keel; töökoht: OÜ ; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsja MB RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada RA
lg.2 p.7-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 50 krooni, s.o. summas 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista RA´le rahaline karistus 100 päevamäära, s.o. 5 000 (viis tuhat) krooni.
1 päeva rahaliseks karistuseks, s.o. 3 päevamäära. Lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 97 päevamäära, s.o. summas 4 850 (neli tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni.
Kohustada RA tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 2 kuu jooksul, s.o. igakuiselt 2 425 (kaks tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada RK
lg 2 p 7-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 50 krooni, s.o. summas 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista RK ´ile rahaline karistus 100 päevamäära, s.o. 5 000 (viis tuhat) krooni.
1 päeva rahaliseks karistuseks, s.o. 3 päevamäära. Lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 97 päevamäära, s.o. summas 4 850 (neli tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni.
Kohustada RK tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 2 kuu jooksul, s.o. igakuiselt 2 425 (kaks tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada KNKarS § 199 lg 2 p 7-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 50 krooni, s.o. summas 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista KN´ile rahaline karistus 100 päevamäära, s.o. 5 000 (viis tuhat) krooni.
1 päeva rahaliseks karistuseks, s.o. 3 päevamäära. Lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 97 päevamäära, s.o. summas 4 850 (neli tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni.
Kohustada KNtasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 2 kuu jooksul, s.o. igakuiselt 2 425 (kaks tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 2 Välja mõista RA´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 608 (üks tuhat kuussada kaheksa) krooni riigituludesse. Välja mõista RK `ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 608 (üks tuhat kuussada kaheksa) krooni riigituludesse. Välja mõista KN`ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 608 (üks tuhat kuussada kaheksa) krooni riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeerimui arvele XX SEB Ühispangas, viitenumber XXX või Rahandusministeerimui arvele XXX Hansapangas, viitenumber XXX. Sundraha, kaitsjatasu ja rahalise karistuse tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa RK grupis koos KN ja RA´ga 29.12.2006.a. kella 02.30 ajal Harjumaal, Kiili alevikus, XXX pooleliolevalt ehitusobjektilt, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, laadis oma auto järelkärule MR´le kuuluva 14 pakki soojusvilla Paroc kogumaksumusega 5670 krooni ( ühe paki hind on 405 krooni) , kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatest põhjustest, kuna peeti ta kinni Falck turvatöötajate poolt. Seega alustas RK vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Seega pani RK toime
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis. KN grupis koos RK ja RA´ga 29.12.2006.a. kella 02.30 ajal Harjumaal, Kiili alevikus, XXX pooleliolevalt ehitusobjektilt, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, laadis oma auto järelkärule MR´le kuuluva 14 pakki soojusvilla Paroc kogumaksumusega 5670 krooni ( ühe paki hind on 405 krooni) , kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatest põhjustest, kuna peeti ta kinni Falck turvatöötajate poolt. Seega alustas KN vastavalt oma 3 ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Seega pani KN toime
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis RA grupis RK, KN´ga 29.12.2006.a. kella 02.30 ajal Harjumaal, XXX pooleliolevalt ehitusobjektilt, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, laadisid oma auto järelkärule MR´le kuuluva 14 pakki soojusvilla Paroc kogumaksumusega 5670 krooni ( ühe paki hind on 405 krooni) , kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatest põhjustest, kuna peeti ta kinni Falck turvatöötajate poolt. Seega alustas RA vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Seega pani RA toime
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis RA, RK`i ja KN`i süü neile inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – ettekanne, et 29.12.2006.a.toimetati Lääne-Harju Politseiosakonda, XXX tänavalt KN, RA ja RK, kes olid Kiili vallas, XXX tänaval oleval ehitusobjektil ning laadisid auto järelkärule ehitusvilla ( t. lk. 3 ); kinnipeetute üleandmise leht ( t. lk. 4 ); Kannatanu MR ülekuulamise protokoll, et Harjumaal, Kiili vallas, XXX omab tema ehitusjärgus maja. 29.12.2006.a. helistas temale Falck töötaja kes teatas, et tema maja juures on kinnipeetud vargad, kes varastanud kivivilla Paroc. Kivivill oli laotud maja ette ning varastatud oli 14 pakki villa. Ühe paki väärtus oli 405 krooni, seega varastati villa kokku 5670 krooni väärtuses. Vill tagastatud ning varalisi nõudmisi ei ole ( t.lk.5-6 ); Tunnistaja AP ülekuulamise protokoll, 29.12.2006.a. teatati AS Falck turvapatrullist temale, et Kiili alevikus XXX tänaval laetakse Paroc villa. Samuti teavitati, et sõiduk hakkas liikuma XXX ja XXX tänava suunas. Kinnipidamisel selgus, et vill oli võetud lähedalt asuvast ehitusobjektilt. ( t.lk.8 ); Tunnistaja KP ülekuulamise protokoll, et detsembri lõpus, Harjumaal, Kiili vallas kohe tema maja vastas oli ehitusjärgus maja, mis ei olnud aiaga piiratud. Öösel kui ta koju tuli kuulis auto mootori mürinat, läks aknast vaatama ja nägi ,et valget autot käruga ning seal ladusid 4 või 5 isikut kivivilla kotte järelkärusse, krunt kuulub M nimelisele isikule. Helistas turvafirmasse Falck ning kui noormehed nägid Falcki tulemas hüppasid autosse, sõitsid paarsada meetrid kui turvafirma nad kinni pidas ( t.lk.9-10 ); Asitõendi vaatluse protokoll ( t. lk. 11-15 ); Kahtlustatava R. A ütlused, et 28.12.2006.a. päeval läks ta koos RK iga autoga Kiili vahele sõitma. Kui tagasi jõudsid nägid nad, et ühe maja juures on soojustusvill. Õhtul said nad XXX uuesti kokku ning sõitsid siis K maja juurde. Kui K tuli tema auto peale hakkasid nad arutama varguse teemat. Enne Kiili minekut rentisid nad bensiinijaamast sõiduauto järelhaagise kuhu eelneva kokkuleppe alusel pidid nad Kiilist tooma soojustusvilla. Maja juurde jõudes oli soojustusvill maja ees, seejärel sõitsid nad villale lähemale. Tema tuli autost välja ning R ajas auto koos järelhaagisega hoovi, kus tõstsid kõik kolmekesi soojustusvilla järelhaagisele. Seejärel istus ta rooli ning hakkasid ära sõitma kui nägid seljataga, et Falck auto vilgutab tulesid( t. lk. 24-26 ); Kahtlustatava R. K ütlused, et 28.12.2006.a. nägi ta koos RA ga Kiili vahel sõites soojustusvilla. Seejärel helistasid nad KNile, et kokku saada. Õhtul läksid nad XXX tanklasse kus rentisid autole järelhaagise. Peale rentimist läksid nad kõik kolmekesi Kiili. Laadisid villa järelhaagisele ning hakkasid ära sõitma, kui neid peatas Falck auto. Kahetseb toimepandut ( t. lk. 38-40 ); Kahtlustatava K. N 4 ütlused, et 28.12.2006.a. oli tema Vaidas oma tüdruksõbra juures kui temale helistas RK. RK ütles, et Kiilis on villa lähme sinna. Samuti leppisid telefoniteel kokku ,et võtavad XXX tanklast käru rendiks, millega vill ära tuua. Kui nad Kiili jõudsid siis läks tema koos R vaatama ,et kedagi ei oleks, R jäi autoga majast eemale. Nad tassisid koos villa majast välja teele lähemale. Kui R sõitis majale lähemale, siis nad kõik kolmekesi laadisid villa auto järelkärule. Seejärel nägid nad Falcki autot ning üritasid kiiresti ära sõita, kuid Falck pidas nad kinni umbes 150 meetri pärast ( t. lk. 53-56 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatavad enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav RA on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Süüdistatav RK on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Süüdistatav KN on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. RA töötab, on varem kriminaalkorras karistamata, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks . Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. RA`le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada RA edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et RA on võimalik karistada rahalise karistusega. RA kahetsus ja töökoha olemasolu annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. RK töötab, on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Iseloomustatakse teda positiivselt. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. RK`ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada RK´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et RK on võimalik karistada rahalise karistusega. RK kahetsus ja töökoha olemasolu annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. KN töötab, on varem kriminaalkorras karistamata, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Iseloomustatakse teda positiivselt. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KN`ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada KN´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et KN on võimalik karistada rahalise karistusega. KN kahetsus ja töökoha olemasolu annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.