1-07-7868\1

1-07-7868 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-7868 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär ÜS Kriminaalasi RT süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses; Prokuröri abi SS Süüdistatav RT isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, töötab OÜ , elukoht: XXX, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates 21.05.2007.a. varem kriminaalkorras karistatud ühel korral 14.08.2006.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud katseaeg 2 aastat Kaitsja Vandeadvokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada RT KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni.
3. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt RT´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 3000 (kolm tuhat) krooni.
4. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata karistuse tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades RT´i tasuma riigi tuludesse iga kuu 10-ndaks kuupäevaks 500.- krooni.
5. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr XXXviitenumbriga XX. Selgitusse märkida „RT1-07-7868 rahaline karistus“. Tasumist tõendavad kviitungid edastada igakuiselt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleisse.
6. Vastavalt KarS §-le 64 lg 2 kuulub Harju Maakohtu 14.08.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele iseseisvalt.
7. RT suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
8. Välja mõista RT´ilt kannatanu Kaia Jõksi kasuks tsiviilhagi katteks 100 (ükssada) krooni.
9. Välja mõista RT’ilt riigituludesse menetluskuluna: Sundraha summas 5400.- krooni; määratud kaitsjale makstud tasu summas 1690, 35 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr XXX või Hansapangas konto nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „RT1-07-7868 sundraha“ ja „RT1-07-7868 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS RT on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema viibides 29.04.2007.a. kella 08.00 ajal Tallinnas, XXX asuvas veinibaaris „XXX“, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil KJ kuuluva ja sigaretitoa laual olnud mobiiltelefoni XXX,, väärtusega 4500 krooni. Varguse avastamisel peitis RT mobiiltelefoni baaris oleva diivani padja alla, kust see AB poolt ära võeti ja K Jtagastati. Mobiiltelefonist oli välja võetud SIM kaart ja uue SIM kaardi eest maksis KJ100 krooni. Seega RT, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse , pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil mis on kvalifitseeritav KarS 199 lg 2 p 4 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav RTselgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. RT kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud. Süüdistatava RTsüü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, milline on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi on lisaks tema enda poolt süü täielikule omaksvõtule ja kohtuistungil uuritud 2 eeluurimisel antud ütlustele, mida süüdistatav kohtus kinnitas ja millele midagi lisada ei soovinud, tõendatud veel kohtuistungil uuritud järgmiste tõenditega: KJ poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlustega selle kohta, et 28.04.2007.a. peale kella 23.00 tema ja TV läksid veinibaari „XXX“ aadressile: XXX. Sigaritoas viibisid nemad kuni 29.04.2007.a. kella 08.
10. Kui nad baari astusid oli seal juba inimesi, 29.04.2007..a. kella 00.00-01.00 paiku tulid baari ka kolm vene päritolu noormeest, kes istusid oma lauda üldsaalis. Nad olid tema sõbra E-EK tuttavad ning vahepeal käisid nad ka nende ruumis. Oma mobiiltelefoni XXX väärtusega 4500,00.krooni pani tema – KJ laua peale. 29.04.2007.a. kell 08.00 hakkasid nad baarist lahkuma, ta pani kõik oma asjad kokku ning hakkas otsima mobiiltelefoni, kuid seda ei olnud. Viimati nägi ta mobiiltelefoni 29.04.2007.a. kella 05.00 paiku. Ta palus oma kahel sõbrannal vaadata oma käekotti, et äkki ta pani juhuslikult sinna, kuid seal tema mobiiltelefoni ei olnud. Tema sõbranna TP helistas tema telefonile, kuid see oli välja lülitatud. Nemad hakkasid kahtlustama, et keegi varastas mobiiltelefoni. TP pani tähele, et kaks noormeest sosistasid omavahel. Tema sõber E-EK läks vahele ja ütles, et mitte keegi enne välja ei saa kuni mobiiltelefon on leitud. Üks noormeestest, kes sosistas, tuli tema – KJ juurde ning ütles, et kahtlustab oma sõpra ta telefoni varguses ja lubas talle, et ta saab selle tagasi. E-EK, TVja üks kahtlastest noormeestest läksid sigarituppa välja selgitama, kas kahtlane noormees võttis tema telefoni või mitte. Noormees, kes lubas talle telefoni tagastada läks ka sinna ja tuli natukese ajapärast tagasi ning andis talle mobiiltelefoni tagasi. Mobiiltelefon oli välja lülitatud, seest oli ära võetud SIM kaart väärtusega 100.- krooni. Teine tema sõber – TV helistas politseisse. Noormees nimega A , kes tagastas talle telefoni, palus mitte kirjutada avaldust politseisse vaid omavahel kokkuleppida. Kaks kahtlast noormeest läksid lifti ja E-EK nende järel paludes tagastada SIM kaart, mida ta tagasi ei saanud. Kõik nad sõitsid liftiga alla. Paari minuti pärast tulid ülesse kaks politseiniku ning kutsusid ta politseiosakonda, kuhu tema ja TV sõitsid politseiautoga; (kd. I tl. 2-5) E-EK poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega selle kohta, et eile õhtul umbes kella 19.0020.00 ajal läks tema peale trenni XXX aega veetma. Oli seal üksinda, siis kutsus ta sinna sõbrad G , A ja R , perekonnanimesid ei tea. XXX olid nad vahepeal eesruumis, vahepeal olid sigariruumis ja vahepeal käisid üleval ruumis. Suhtlemine XXX oli varieeruv, vahepeal suhtlesid ühed siin ja vahepeal teises ruumis. Kella 01.00 suleti XXX, peale mida jäi sinna veel kliente. Tema arvab, et umbes kella kahest olid kliendid läinud. Siis olid XXX tema – EEK, G , A ja R XXX töötajad, T,H, ja veel nende tuttavad ning töötajate tuttavad kuskil 5 inimest, kuid nende nimesid ta i mäleta. Osasid teab ta nägupidi. Peale kella kahte liikusid nad samuti sigaritoa, saali keskel ja üleval toa vahel. Inimesed suhtlesid omavahel ja liikusid ringi. Siis mingi hetk avastas üks tüdruk K , et tal on mobiiltelefon kadunud. Tekkis ilge segadus, kõik otsisid mobiiltelefoni. Ka tema otsis mobiiltelefoni igalt poolt, aga ei leidnud seda. Kust, kelle käest mobiiltelefon leiti, kes selle leidis, seda ta ei mäleta. Tema igatahes mobiiltelefoni ära ei võtnud ega hoidnud. Mobiiltelefoni varguse momenti tema ei näinud ja tema ei tea, kes selle varastas. Hiljem ta ka kellegi võõra käes varastatud mobiiltelefoni ei näinud. Õues peeti tema – E-EK, R ja A i politsei poolt kinni; (kd. I tl. 6-7) AB poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega selle kohta, et tema koos RT’iga oli 29.04.2007.a. õllerestoranis. Seal helistasid nad E-EK’ule ja läksid XXX, mis asub XXX. Seal jõid nad alkoholi. Hommiku poole selgus, et ühelt tüdrukult varastati mobiiltelefon. RTmäratses seal palju, kui sai teada, et avastati vargus. XXX oli kaks ruumi. E ja R läksid teise tuppa ning hiljem tema nägi, kuidas R o pani telefoni padja alla, E seda ei näinud. Tema – AB võttis telefoni padja alt välja ja viis selle tüdruku kätte, kellelt see varastati. Tüdruk enne telefoni tagastamist kutsus politsei välja ja nad peeti kinni. Tüdruk kahtlustas teda – AB’t varguses. See selgus hiljem, kui ta toimetati osakonda; (kd. I tl. 26-28) 3 RT poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et temale on arusaadav, milles teda kahtlustatakse ning, et tema on toimepannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Aprilli lõpus 2007.a. tema koos tuttavate AB ja E-EK’uga oli XXX alkoholi joomas. Tema oli üsna purjus. Ühel hetkel baaris toimus paanika, ühelt tüdrukult varastati telefon ära. Tema – RT avastas, et võõras telefon asub tema käes, ta ehmatas ära ja viskas selle diivani peale. Kes leidis telefoni, seda ta ei mäleta. Mäletab seda, et politsei pidas nad kinni õues. Miks tema telefoni varastas, seda ta ei tea, oli purjus. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut; (kd. I tl. 29-32) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid ja süüdistatava RTpoolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt: K J poolt kannatanuna eeluurimisel antud ütlustega, E-EK poolt tunnistajana eeluurimisel antud ütlustega, AB poolt tunnistajana eeluurimisel antud ütlustega on RT süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on RT t egevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. Arvestades vastutust kergendavat asjaolu, seda et RT on asunud tööle, omab legaalset sissetulekut, samuti arvestades kriminaalhooldaja poolt antud positiivset iseloomustust, millest nähtub, et RTon isik, kes allub kriminaalhooldusele ning kriminaalhooldaja peab hoolimata uue kuriteo toimepanemisest katseajal, võimalikuks jätkata koostööd kriminaalhooldusaluse RTiga, leiab kohus, et RTile võib karistuseks mõista rahalise karistuse. Oma kuritegeliku käitumisega tekitas RT kannatanu KJ’ile otsest materiaalset kahju 100.00.- krooni ulatuses. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi taotlust nimetatud summa ulatuses peab kohus põhjendatuks ning see kuulub RT’ilt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kohtukulud ja kaitsjatasud. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 4