4-07-201\3

4-07-201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-201 Kohtunik Leo Kunman Sekretär TV Kohtuvälise menetleja esindaja AR Kaitsja AT Väärteoasi VR(ik:XXX,eluk.XXX), kaebus Põhja Politseprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel AR 19.12.2006a. otsuse nr.2314,06,023013 peale. RESOLUTSIOON VR’i kaebus rahuldada. Tühistada Põhja Politseprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel AR 19.12.2006a. otsus nr.2314,06,
2. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul,teatades Tallinna Linnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse arutamisel tuvastati: Põhja Politseprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel AR 19.12.2006a. otsusega nr.2314,06,023013 määrati VR’ile Liiklusseaduse § 741 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses,so. 6000kr , selle eest ,et 25.10.2006a. kell 16.
3. Tallinnas,XXX maja juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kuna juhtimise õigus oli karistusena ära võetud. Eeltooduga rikkus LE § 70 p.1 nõudeid,pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 741 lg.2 järgi. Oma kaebuses ülaltoodud otsuse peale,palub kaebaja otsuse tühistada ja lõpetada menetlus väärteotunnuste puudumise tõttu,kuna pole ülaltoodud väärtegu toime pannud. Kohtuistungil jäi kaebaja täielikult kaebuses toodu juurde, seletades,et tema ei juhtinud otsuses toodud ajal sõidukit. Ajal kui temal oli juhtimisõigus ära võetud võis autoga sõita naine.Tunnistajate L’idega,kes on tema naabrid on keerulised suhted.Tema elab majas juba
4. aastat,naabrid 2005a.-st. Tunnistajad on temaga pahandanud poja pärast,kohale on kutsutud politsei,teda on ähvardatud. Tunnistaja IG seletusest selgus,et tunnistajaid Ija K L’i,kes on nende naabrid sai tundma siis kui pojale politsei välja kutsusid. Poeg näitas talle , kes politsei välja kutsus ja siis sai teada, et perekond L’id on naabrid kas 2005 või 2004a jõulueelsest ajast.Teiste naabritega on suhted head, majavanem on kogu aeg olnud üks ja sama inimene. Uute naabritega,s.o.L’idega muutus elu võimatuks.Peab praegu lapsele ütlema, et ta ei teeks ust lahti, seal võib olla politsei.Naabrinaine K L on tulnud ukse taha, küsinud kus on poeg ja pannud oma ametimärgi nina alla.Talle öeldi, et teil on 14 a poeg, kes ise enda eest vastutab ja ta tahab temaga rääkida. Ta küsis pojalt, et mis sa tegid, sa nügisid meie uksematti ja pane tagasi.Poeg pani ja sisuliselt ta ei saanudki aru, mis siis tegelikult oli juhtunud. Hiljem temaga vesteldes tundus naaber nagu normaalne inimene. See oli enne trahvi tegemist poeg SR. Politsei on kutsutud muusika kuulamise, sõbraga naermise ja laua remontimise pärast.Poeg päeval veidi kopsis ja selle pärast ka kutsuti politsei,koostati väärteoprotokoll.Poeg S oli siis
5. aastane.Koolis ta on heas kirjas. Väärteoprotokoll on koostatud ka talle endale,sest tal olid külalised.See oli vahetult enne uut aastat. Pidu kestis neil kella 3-ni ja siis oli politsei ukse taga ja teatas, et oli väljakutse, et korteris lärmatakse.Varem olid naabritega sellised asjad ikka ise lahendanud. Selle otsusega nõustus, sest teab et maja kostab läbi.Ta otsust ei vaidlustanud kuna teda hoiatati ka, et kaebuse esitas kõrge politseiametnik. Vahepeal tuli I L telefonikõne, kus teda sisuliselt saadeti persse. Ütles ka neile nende remondi kohta, kuid nad vastasid, et nemad lõpetasid kell 23.00 oma remondi.Ajal kui abikaasalt oli juhtimisõigus ära võetud kasutas autot tema.Naabrid võisid näha neid autosse sisenemas ja väljumas aknast.Mujal nad ei kohtunud. K L on lapsega praegu kodus.Nad ei ole naabritega halvasti käitunud, püüdsid algul uute naabritega suhteid luua, see tal ei õnnestunud, sest neile ei meeldinud, et neile vastu hakkasid. Tunnistaja Katrin L’i seletusest kohtule selgus,et kaebaja on tuttav,elasid ühes majas. 25.10.2006a. tegi avalduse,sest nägi kui kaebaja maja ette sõitis oma autoga..Kaebaja elukaaslane istus kõrvalistmel.VRil olid seljas sinised teksad, peas ei olnud midagi, liikus maja 255 poole.Teadsid,et ta juhtimisõigus on peatatud.Hakkasid teda jälgima ja nägid , et ta sõitiski kogu aeg ilma lubadeta.Helistasid 110-sse ja teavitasid politseid, et sõidab isik, kellel ei ole juhtimisõigust,teavitasid õigusrikkumisest. Politsei nende teavitamistele ei reageerinud.V.R on lisaks juuli kuust üks valesti parkimine ka. See on jäänud vist kahe silma vahele. Ka Saaremaale sõit on kirja pandud. Ka siis oli ta roolis.Probleemid on naabritega olnud nende poja pärast,kunagi oli öörahu rikkumine.Ise ei takistanud seda rikkumist,kuna olid mehega just tõusnud voodist,ei olnud riides.Oleksid riietuma hakanud, oleksid nad jõudnud juba tuppa minna. Vahet ei ole kui teeb hommikul avalduse, ta oli juba sellel ajal oma toas. Tunnistaja I L’i seletusest kohtule selgus,et VR on tuttav,nägupidi teab, elab samas majas.Nägi oma kaheksandal korrusel asuva korteri aknast kui kaebaja tuli oma autoga Sütiste teelt ja sõitis maja ette.Seejärel parkis auto maja ette nii,et osaliselt jäi auto varjatuks. 50 m ulatuses nägi teda roolis.Jälgis teda ca 5 minutit.Nägi kui V.R võttis asjad autost. Väljus ka tema abikaasa ja tulid majja sisse.Eelnevalt oli tulnud info, et isikul ei pruugi juhtimisõigust olla.Kontrollis seda.Neile naisega oli see enne 25.10.2006a. teada.Olid Mustamäe patrulle sellest suusõnaliselt teavitanud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu,leides,et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud ja kvalifitseeritud õieti. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused,tutvunud väärteoasjas kohtule esitatud materjalidega,leidis,et kaebus kuulub rahuldamisele.Kaebajat on karistatud selle eest ,et 25.10.2006a. kell 16.
6. Tallinnas,XXX maja juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kuna juhtimise õigus oli karistusena ära võetud.Kaebaja poolt toimepandud väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt tõendatuks loetud tunnistajate,perekond K ja I L’i ülaltoodud ütlustega. Kohus leiab,et ülaltoodud tunnistajate ütlusi ei saa arvestada tõenditena otsuse tegemisel,sest tegemist ei ole erapooletute ütlustega.Väärteoasjas kogutud materjalidest selgub,et tunnistajate näol on tegemist kaebaja naabritega ja nii kaebaja perekonna kui ka tunnistajate vahel on pikemat aega esinenud tülid,nende suhted on vastastikku vaenulikud.Vastastikust vaenulikust oli näha ka kohtuistungil.Lisaks eelnimetatud tunnistajate ütlustele tõendeid,mis kinnitaksid VRi süüd või tunnistajate L’ide ütlusi väärteoasjas kogutud ei ole. Samas leiab kohus,et välistatud ei ole tunnistajate poolne eksimine VRi tuvastamisel roolis,sest jälgisid kaebajat üheksakorruselise maja kaheksanda korruse aknast,kust nähtavus arvestades tunnistaja I L’i ütlusi oli piiratud. Kohus juhindub VMS §-st 132 p.3,133,134,
7. Kohtunik