4-07-2587\1

4-07-2587 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2587 (2316,07,003182; 2318,07,003540; 2315,07,005279; 2316,07,005454) Kohtunik Märt Toming Tõlk MT Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik JP(ik: XXX, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja AR RESOLUTSIOON
3. JP süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. JP süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
5. Määratud arestid kuuluvad ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti ärakandmise aja algust arvestada alates JP aresti kandmisele asumisest või tema kinnipidamisest ja aresti kandmisele toimetamisest.
6. JPlt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul aresti ärakandmisest või vahi alt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XX, märkides selgitusena „JP, 4-072587, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.08.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 908455 selles, et 16.05.2007 peeti XXX trammipeatuses kinni JP, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1970/348 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 23.06.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 942589 selles, et 23.06.2007 peeti XXX kinni JP, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3331/434 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 29.06.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 943863 selles, et 29.06.2007 peeti XXX JP, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3435/538 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja amfetamiinist ning rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 10.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 946622 selles, et 10.08.2007 peeti XXX asuvas XXX Kaubamajas kinni JP, kes möödus kassast, jättes tasumata kaasavõetud kauba eest summas 229 krooni, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik. Kohus leiab, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isikuta ja kohus ei ole menetlusaluse isiku ilmumist teinud kohustuslikuks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, kuivõrd varem määratud trahvid on senini tasumata. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka arestiga, kuid ka see ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu tuleks määrata pikemaajalisem arest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel ja ekspertiisiakti, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, samuti AS avalust , tunnistaja SK ütlusi varguse toimepansmise asjaolude ja menetlusaluse isiku kinnipidamise ning varastatu äravõtmise kohta, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ja varavastase süüteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorsete analüüsidega ja osaliselt süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütluste ja kaupluse avalduse ning varastatu äravõtmise faktiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta ning väheväärtusliku asja vargusega on ta toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest ja varguste toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel ja aineekspertiisi tegemisel tehtud kulutused täies ulatuses. Karistuse määramisel lähtub kohus asjaolust, et tegemist on eriliigiliste väärtegudega, mistõttu tuleb KarS § 63 lg 3 sätete alusel määrata iga väärteo eest eraldi karistus. Märt Toming kohtunik