Kaebus jätta rahuldamata ja Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar M. H 28.12.2006.a.otsus väärteoasjas nr. 2230,06,003183 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja edasi kaevata Riigikohtule, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 08.12.2006.a. koostati väärteoprotokoll nr. AB 855242, mille kohaselt V. Ivanov 08.12.2006.a. kell 11.45 ajal Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinn-Narva maanteel
Kuigi väärteoprotokollis on märge õiguste ja kohustuste selgitamise kohta ei ole protokolli pöördel olevalt tekstilt näha, et isikult oleks selle kohta võetud allkiri. Karistuse mõistmisel on põhjendamatult kohaldatud lisakaristust. Kaebuse kohaselt on väärteoasjas otsuse teinud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar leidnud, et karistust raskendavad asjaolud ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Lisakaristuse määramisel peavad esinema KarS § 56 toodud karistamise alusena seadusest tulenevad raskendavad asjaolud või põhjendused, miks lisakaristuse kohaldamine on vähim määr, millega saavutatakse karistuse eesmärk. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusalusele isikule on ilmselgelt ebaproportsionaalselt ja põhjendamata määratud karistus, mis ei vasta tegelikult faktilistele asjaoludele ja väärteomenetluse protokollis tuvastatud teole. Kohtuväline menetleja, Julgestuspolitsei korrakaitse osakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel T. U on otsustanud menetluse alluvuse muuta seadusest mittetulenevatel alustel. 08.12.2006.a määrusega on T. U
lg 1 ja § 12 lg 1 alusel otsustanud saata väärteomaterjali vastavalt kohtuväliste menetlejate kokkuleppele menetluse jätkamiseks teo toimepanemise koha järgi Põhja Politseiprefektuurile. Kaebuse kohaselt sätestab
lg 1, et selleks, et kohtuvälised menetlejad saaksid lahendada alluvusvaidlused kokkuleppel, peab väärteomenetlemise pädevus olema seadusega antud mitmele kohtuvälisele menetlejale. Sellise juhul menetleb asja selle kohtuvälise menetleja ametnik, kes on teinud esimese menetlustoimingu. Kaebuse esitaja palub
p 3 alusel tühistada otsus väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus
08.12.2006.a. liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nr 0612082102 nähtub, et kiiruse mõõtmiseks kasutati taadeldud kiirusemõõteseadet Stalker Dual DC 083502. Seadmega mõõdeti sõiduki kiiruseks 124 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 8 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kaebuse esitaja seletas kohtus, et mõõdetud kiirus oli talle üllatuseks. Ta võis sõita kiirusega 100 km/h, kuid kindlasti mitte 124 km/h. Teel liikus 4 autot ning tema ees olnud auto kiirus ei olnud tema kiirusest väiksem. Spidomeetrit ta ei jälginud ning püsikiirushoidikut autol ei ole. Teises rea liikus seetõttu, et oli ilmselt möödasõidul. Ta soovis tõepoolest alguses kiirmenetluse kohaldamist. Kohtuväline menetleja T.U seletab, et 8.12.2006.a. mõõtsid nad kiirust Tallinn-Narva maanteel. Ta ei mäleta enam täpselt kiiruse mõõtmise kohta. Teel liikus mitu autot ning ka visuaalselt oli näha, et üks sõiduk sõidab teistest kiiremini. Kui sõiduk hakkas teistest autodest mööduma, siis ta mõõtis kiiruse, fikseeris selle ning lukustas näidu. Seejärel nad järgnesid kiirust ületanud sõidukile ja vormistasid dokumendid. Tunnistaja K. L seletab, et 08.12.2006.a. oli ta tööl koos T. U-ga. Tallinn-Narva maanteel. Kiiruse mõõtmise täpset kohta ta ei mäleta. Halli värvi Audi A6 tuli neile vastu ning möödus tema ees sõitnud autodest. Sõiduki kiirus mõõdeti ning see fikseeriti kiirusemõõteseadme ekraanil. Nad sõitsid autole järgi ja peatasid selle. Kaebuse esitaja alguses nõustus kiiruse ületamisega ning soovis kiirmenetlust. Kui ta sai teada, et kiirmenetlust ei kohaldata, siis vaidlustas kiiruse ületamise. Kohtuvälise menetleja ametnik palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata.
näeb ette, et väärteoasja menetletakse "teo toimepanemise koha järgi" (§ 12 lg 1), menetlusaluse isiku taotlusel võib aga menetleda tema elu- või asukoha või sõiduki Eestis registreerimise koha "järgi" (§ 12 lg 2 p 1 ja 2). Väärteomenetluse seadustiku tähenduses on kohtuväliseks menetlejaks
kohaselt täidesaatva riigivõimu asutus, valla- või linnavalitsus või eraõiguslik isik halduslepingu alusel ning kohtuvälise menetleja ametnikud määrab
lg-st 2 tulenevalt kohtuväline menetleja ise, kohtuväliste menetlejate struktuuriüksustega seonduvat ei käsitle aga seadustik üldse, so
ei määratle seda, milline kohtuvälise menetleja ametnik või struktuuriüksus peab väärteoasja menetlema, vaid näeb ette, et väärteoasja menetleb kohtuväline menetleja, kelle tööpiirkonnas tegu toime pandi. Julgestuspolitsei tööpiirkonnaks on Eesti Vabariigi territooriumi. Põhja politseiprefektuuri, kelle pädevuses on LS § 7441 lg 2 alusel käesolevas väärteoasjas nimetatud väärteo arutamine, tööpiirkonnaks on Harju Maakond..
Ivanovi väärteoasja menetlejaks on Põhja Politseiprefektuur, kuna menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamist muus kohas. Põhja Politseiprefektuur oma ametnike kaudu ka asja menetles. Seega ei ole põhjendatud kaebuse esitaja seisukoht, et asja menetles ebaseaduslik menetleja (riigikohtu 10. märts 2005. a. otsus nr 3-1-1-7-05). Väärtegude menetlemise kord sätestatakse Väärteomenetluse seadustikus ja Kriminaalmenetluse koodeksis (
§-d 1 ja 2). Riigikohus on asunud seisukohale, et ehkki need seadused ei sätesta sõnaselgelt politseiametniku kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus juhtudel, kui sõiduki juht vaidlustab mõõtmistulemuse õigsust, süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis peab vastama
§-s 49 sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Protokolli osas tuleb täita
oktoober 2003.a. otsus nr 3-1-1-10503). 08.12.2006.a. liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll nr 0612082102 kajastab kõiki nimetatud andmeid ning sellega on menetlusalust isikut tutvustatud. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteo toimepanemine V. Ivanovi poolt on tõendatud väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mille kohta V. Ivanov on andnud allkirja. Kohus leiab, et karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt V. Ivanov korduvalt karistatud väärteokorras liiklusnõuete rikkumise eest, sh LS § 74-19 järgi. Teda on mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud ka kriminaalkorras. Menetlusalusele isikule on määratud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, so alammäära lähedane lisakaristus. Arvestades V. Ivanovi isikut on lisakaristuse kohaldamine karistuse eesmärkide saavutamiseks igati põhjendatud Kohtunik Eha Popova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.