, 190, 192, 193 lg 2 sätetele võib käesolevale määrusele 10 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusväline isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse määruse koostanud kohtule. Kaebuse kohtualluvuse ja VTMS § 114 ja 115 nõuete täitmise kontrollimisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonnas haldustalituse vanemkomissari M. H 24.05.2007 koostatud otsusega nr 2302,07,001514 karistati Andrei Baikovi LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni selles, et menetlusalune isik 01.05.2007 kell 12.10 Kaarli pst 2 maja juures Tallinnas, juhtides mootorsõidukit, andis helisignaali kui puudus oht, millega rikkus LE § 84 nõudeid, pannes toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Andrei Baikov kaebuse, milles väitis, et ta ei ole inkrimineeritud tegu toime pannud, mida saaks kinnitada ka tunnistaja. Väärteoprotokolli kaebajale ei esitatud ning seletust ei nõutud. Protokoll saadeti kaebajale posti teel ja ta sai selle kätte 07.05.
lg 1 p 4 sätetele menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Seega on menetlusalusel isikul õigus ütlusi anda, kuid kohtuvälisel menetlejal ei ole õigust ütluste andmist nõuda. Seega juhul, kui kohtuväline menetleja ei nõudnud menetlusaluselt isikult seletust, jättis ta menetlusnormid rikkumata, mitte ei pannud toime menetlusnormide rikkumist.
lg 1 sätetele antakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli tehtud märkest nähtuvalt keeldus menetlusalune isik nii ütluste andmisest kui ka allkirjast, seega ka protokolli koopia vastuvõtmisest.
lg 2 sätetele annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Kuivõrd menetlusalune isik keeldus allkirjadest, loetakse seega väärteoprotokoll menetlusalusele isikule kätteantuks käesoleval juhul alates 01.05.2007. Asjaolu, et kohtuväline menetleja saatis menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia postiga koju, näitab kohtuvälise menetleja seaduse normide välist vastutulelikkust menetlusaluse isiku suhtes, kusjuures kohtuvälisel menetlejal puudus kohustus väärteoprotokolli menetlusalusele isikule koju saata.
lg 4 sätetele peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Käesoleval juhul väärteoprotokolli koopia vastuvõtmisest keeldumisest alates ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Seega oli menetlusalusel isikul alates protokolli märgitud kuupäevast võimalik lahendiga tutvuda kohtuvälise menetleja juures ja samast kuupäevast, so 31.06.2007 algas ka 15 päevane edasikaebe tähtaeg. Sellest sai menetlusalune isik ka väärteoprotokolli posti teel kättesaamisel teada vaatamata sellele, et ta seda väärteoprotokolli koopia vastuvõtmisest keeldumisel teada ei tahtnud. Seega pidi menetlusalune isik ise minema kohtuvälise menetleja juurde ja huvi tundma lahendi vastu. Kohtuvälisel menetlejal aga puudub seadusest tulenev kohustus saata lahendit menetlusalusele isikule. Kuivõrd menetlusalune isik ei läinud väärteoprotokolli märgitud kuupäevast, so 31.06.2007 alates kohtuvälise menetleja juurde 15 päeva jooksul otsusega tutvuma ning ei esitanud ka selle aja jooksul kaebust, siis edasikaebe 15 päevase tähtaja möödumisel lasi menetlusalune isik edasikaebe tähtaja mööda ning selle tähtaja möödumisel jätab kohus
lg 2 p 1 sätetele esitatud kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisel. Väärteomenetluse seadustiku sätete kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja poolt lahendi koostamise kuupäeval menetlusaluse isiku jaoks mingit tähtsust ja sellele kuupäeval ei ole mingeid menetluslikke tagajärgi, kuivõrd edasikaebe tähtaja alguseks on väärteoprotokolli märgitud kuupäev, millest alates on lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav.
lg 2 p 1 sätetele jätab kohus määrusega kaebuse läbivaatamata kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Käesoleval juhul on kohus tuvastatud, et kaebus on esitatud pooleteise kuu möödumisel edasikaebe tähtaja lõpust. Kaebusest nähtuvalt ei ole ka taotletud edasikaebe tähtaja ennistamist. Samas asub kohus seisukohale, et ka juhul, kui oleks taotletud edasikaebe tähtaja ennistamist, siis oleks tulnud jätta edasikaebe tähtaeg ennistamata, kuivõrd edasikaebe tähtaeg ei olnud mööda lastud mõjuvatel põhjustel, sest kohus ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluse seadustiku sätete tahtlikku ebaõiget tõlgendamist ja seaduse sätete mõtte tahtlikku moonutamist eesmärgiga viia kohut eksiteele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja kaebus koos sellele lisatud materjalidega tuleb tagastada kaebuse esitanud isikule. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.