) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3 kohus o t s u s t a s: Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.11.2006 otsus nr TL03528 ja lõpetada asjas väärteomenetlus. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav 30.märtsist 2007. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kaebust esitada üksnes advokaadi vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada. 2 Selgitada, et kassatsiooni alused on: 1.) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine; 2.) väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Asjaolud: Väärteoasjas nr 6-6/585-3/TL03528 27.09.2006 koostatud väärteoprotokolli kohaselt 18.juulil 2006 peale OÜ-le Alatok Indoneesiast saabunud lennupostisaadetise tolliprotseduurile vabasse ringlusse lubamise vormistamist andmetöötlussüsteemi C kaudu teavitati tolli, et saadetis sisaldas muu hulgas 739 kilogrammi elusaid koralle. Kauba kohta oli Indoneesias väljastatud CITES väljaveoluba, millest tulenevalt on tegu CITES konventsiooni II lisasse ning Nõukogu määruse (EÜ) number 338/97 03.03.1997 lisasse B kuuluva kaubaga (edaspidi CITES’i kaup), mille maaletoomine ilma ettenähtud vormis sisseveoloata on keelatud. Väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega (OÜ A Tollivormistuse tolliagent M. P ütlustega 18.juulist 2006, AS S tolliagent A. R ütlustega 7.juulist 2006 ning menetlusaluse isiku OÜ Alatok seadusliku esindaja V. K-i ütlustega 21.augustist 2006, asuvad väärteotoimikus nr TL03528) on tuvastatud, et 2006 juulikuus pöördus OÜ Alatok juhatuse liige V. K A T OÜ tolliagent M. P poole, et lennuveo saatedokumendiga nr 117-6283770 Indoneesiast saabunud kaup lahti tollida. M. P hakkas kontrollima, kas kõik dokumendid on olemas. Kliendil oli olemas CITES’i originaal väljaveoluba lähteriigist. Keskkonnaministeeriumist sai M. P teada, et kõnesoleva kauba sisseveoks on vajalik ka Keskkonnaministeeriumist väljastatav sisseveoluba. Klient oli aga väitnud, et mingit eriluba ei ole vaja, võttis oma dokumendid ning lahkus. Seejärel pöördus V. K AS S tolliagent A. R poole palvega deklareerida saabunud kaup. A. R deklareeriski 11.juulil OÜ-le Alatok saabunud kauba OÜ-lt Alatok saadetud dokumentide alusel ning arvates ekslikult, et Indoneesia poolt väljastatud ekspordiluba on ka sisseveoluba. Seetõttu vormistas A. R tollideklaratsiooni ise, kuna COMPLEX’is oli ooteaeg. Seega vabastati kaup ilma selleks ettenähtud sisseveoloata. Pärast kauba vabastamist toimetas kauba saaja OÜ Alatok juhatuse liige V. K kauba osaühingu tegevuskohta , kus paigutas kauba asutuse kontorisse ning garaažiboksi number 10 Tallinnas, kust Maksu- ja Tolliameti töötajad kauba 18.07.2006 läbiotsimise käigus leidsid ning ära võtsid. Äravõetud kaubale teostas Eesti CITES teadusüksuse esimees T. M 19.07.2006 ekspertiisimääruse alusel ekspertiisi. 20.07.2006 ekspertiisiakti kohaselt on ekspertiisiks esitatud kivististe näol tegemist kivikorallide Scleractinia kivistunud skelettidega – nn eluskiviga (live rocks). Ekspertiisiakti kohaselt on kõnesolevate eluskivide sissetoomiseks vajalik lisaks päritolumaa ekspordiluba ka sisseveoluba. Kuna väärteomenetluse käigus oli tekkinud kahtlus, et osa kõneolevast kaubast on realiseeritud, siis teostas Keskkonnainspektsiooni töötaja vaatluse nimetatud kauba leidmiseks asuvates Akvaariumistuudio ruumides. Vaatluse käigus tuvastati, et Akvaariumistuudio ruumides hoiti kuus eluskivi. Eluskivid olid pakendatud pappkarpidesse, millel oli peal sama lennuveosaatedokumendi number, mis OÜ Alatok poolt Eestisse toimetatud eluskivide lennuveo saatelehel. Tunnistajana kuulati üle eluskivid ostnud A. R, kelle ütluste kohaselt ostis ta eluskivid OÜ Alatok kauplusest, kust ta sai need firma graažis olnud akvaariumist. Eluskivide ostu kohta esitas A. R 14.07.2006 kviitungi. Seetõttu on alust arvata, et ka nimetatud eluskivid pärinevad samast partiist, mis oli Eestisse toimetatud OÜ Alatok poolt. Ka asunud eluskividele teostas CITES teadusüksuse esimees T. M 09.08.2006 ekspertiisimääruse alusel ekspertiisi. 15.08.2006 ekspertiisiakti kohaselt tehti kindlaks, et ka nimetatud kuue eluskivi puhul on tegemist Scleractinia e kivikorallidega, mis kuuluvad CITES konventsiooni II lisasse ning mis lisaks päritolumaa väljaveoloale vajavad ka sisseveoluba. Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise 31.07.2006 ja 04.09.2006 aktidele on keskkonnale tekitatud kahju suurus kokku 142 000,00 krooni. 3 Väärteoprotokolli järgi toimetas OÜ Alatok ühendusevälisest riigist (Indoneesiast) Eestisse kohustusliku dokumendita kauba, mille suhtes kehtivad piirangud. Väärtegu on kvalifitseeritav Tolliseaduse (ToS) § 74 lg 2 järgi. Väärteoasjas nr 6-6/585-3/TL03528 (kuupäev puudu) koostatud väärteoprotokolli kohaselt 18.juulil 2006 peale OÜ-le Alatok Indoneesiast saabunud lennupostisaadetise tolliprotseduurile vabasse ringlusse lubamise vormistamist andmetöötlussüsteemi COMPLEX kaudu teavitati tolli, et saadetis sisaldas muu hulgas 739 kilogrammi elusaid koralle. Kauba kohta oli Indoneesias väljastatud CITES väljaveoluba, millest tulenevalt on tegu CITES konventsiooni II lisasse ning Nõukogu määruse (EÜ) number 338/97 03.03.1997 lisasse B kuuluva kaubaga (edaspidi CITES’i kaup), mille maaletoomine ilma ettenähtud vormis sisseveoloata on keelatud. Väärteoprotokolli järgi on väärteomenetluses tuvastatud, et 11.07.2006 sai A. T OÜ tolliagent M. P AS-st C H faksi teel kauba saatedokumendid, et lennuveo saatedokumendiga nr 117-6283770 Indoneesiast saabunud kaup lahti tollida. M. P hakkas kontrollima kas kõik dokumendid on olemas. Kliendil oli CITES’i originaal väljaveoluba lähteriigist. Kuna tegemist oli CITES’i kaubaga, siis palus M. P Eesti CITES teadusüksuse esimehel T. M-l täpsustada, kas kaup vajab lisaks väljaveoloale ka sisseveoluba. T. M selgitas, et kui CITES väljaveo lahtris nimetuse Live Rock järel olevas lahtris on märgistus II (W), siis nõuab kaup ka sisseveoluba. Samuti kinnitas T. M M. P-le telefoni teel, et kaup vajab sisseveoluba. Pärast seda, kui M. P oli teada saanud, et kõnesolev kaup vajab sisseveoluba, teavitas ta selle nõudest telefoni teel klienti V. K-t ning lisas, et seetõttu kauba lahtitollimine venib. V. K oli öelnud, et kaup sisseveoluba ei vaja ning palus dokumendid saara faksi teel AS S deklarandile A. R-le. V. K selgitas A. R-le telefoni teel, et eelmine deklarant (st M. P) ei osanud määrata kaubakoodi ning oli nõudnud Keskkonnaministeeriumi luba. Pärast seda, kui OÜ A T kilenditeenindaja oli faksi teel A. R-le kauba saatedokumendid ära saatnud, deklareeriski A. R 11.juulil OÜ-le Alatok saabunud kauba, arvates ekslikult, et Indoneesia poolt väljastatud ekspordiluba on ka sisseveoluba. A. R vormistas tollideklaratsiooni ise, kuna COMPLEX’is oli ooteaeg. Pärast kauba vabastamist helistas V. K ka Keskkonnaministeeriumisse L. K-le ning selgitas talle, et temal on kivid Indoneesiast, mille sisseveoks nõutakse CITES’i luba. Samuti väitis V. K L. K-le, et ta oli rääkinud K. A-ga, kes oli öelnud, et CITES’i luba vaja ei ole. L. K vastas seepeale, et tema on asendaja ning kui K. A nii on öelnud, siis võib-olla tõesti luba vaja ei ole. Samas kui sellega tekib probleeme, siis helistagu V. K temale tagasi ja ta uurib täpselt järele. V. K aga tagasi ei helistanud. Väärteoprotokolli kohaselt selgus menetluses, et V. K väited ei vastanud osaliselt tõele. Nimelt oskas M. P määrata korallide kaubakoodi ning teiseks ei ole K. A öelnud, et korallid ei vaja sisseveoluba. Pärast kauba vabastamist toimetas kauba saaja OÜ Alatok juhatuse liige V. K kauba osaühingu tegevuskohta , kus paigutas kauba asutuse kontorisse ning garaažiboksi number 10 Tallinnas, kust Maksu- ja Tolliameti töötajad kauba 18.07.2006 läbiotsimise käigus leidsid ning ära võtsid. Äravõetud kaubale teostas Eesti CITES teadusüksuse esimees T. M 19.07.2006 ekspertiisimääruse alusel ekspertiisi. 20.07.2006 ekspertiisiakti kohaselt on ekspertiisiks esitatud kivististe näol tegemist kivikorallide Scleractinia kivistunud skelettidega – nn eluskiviga (live rocks). Ekspertiisiakti kohaselt on kõnesolevate eluskivide sissetoomiseks vajalik lisaks päritolumaa ekspordiluba ka sisseveoluba. Kuna väärteomenetluse käigus oli tekkinud kahtlus, et osa kõneolevast kaubast on realiseeritud, siis teostas Keskkonnainspektsiooni töötaja vaatluse nimetatud kauba leidmiseks asuvates Akvaariumistuudio ruumides. Vaatluse käigus tuvastati, et Akvaariumistuudio ruumides hoiti kuus eluskivi. Eluskivid olid pakendatud pappkarpidesse, millel oli peal sama lennuveosaatedokumendi number, mis OÜ Alatok poolt Eestisse toimetatud eluskivide lennuveo saatelehel. Tunnistajana kuulati üle eluskivid ostnud A. R, kelle ütluste kohaselt ostis ta eluskivid OÜ Alatok kauplusest, kust ta sai need firma graažis olnud akvaariumist. Eluskivide ostu kohta esitas A. R 14.07.2006 kviitungi. Seetõttu on alust arvata, et ka nimetatud eluskivid pärinevad 4 samast partiist, mis oli Eestisse toimetatud OÜ Alatok poolt. Ka eluskividele teostas CITES teadusüksuse esimees T. M 09.08.2006 ekspertiisimääruse alusel ekspertiisi. 15.08.2006 ekspertiisiakti kohaselt tehti kindlaks, et ka nimetatud kuue eluskivi puhul on tegemist Scleractinia e kivikorallidega, mis kuuluvad CITES konventsiooni II lisasse ning mis lisaks päritolumaa väljaveoloale vajavad ka sisseveoluba. Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise 31.07.2006 ja 04.09.2006 aktidele on keskkonnale tekitatud kahju suurus kokku 142 000,00 krooni. Väärteoprotokolli järgi toimetas OÜ Alatok ühendusevälisest riigist (Indoneesiast) Eestisse kohustusliku dokumendita kauba, mille suhtes kehtivad piirangud. Väärtegu on kvalifitseeritav Tolliseaduse (ToS) § 74 lg 2 järgi. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.11.2006 otsuse alusel väärteoasjas nr TL03528 pani OÜ Alatok 18.07.2006 Tallinna Lennujaamas toime ToS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teo pani toime OÜ Alatok juhatuse liige V. K osaühingu huvides põhjusel, et see toimus OÜ Alatok majandustegevuse raames. Kohtuväline menetleja leidis, et eluskivide sissetoomiseks on Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 art lg 2 kohaselt vajalik sisseveoluba, samuti on eluskive Vabariigi Valitsuse 10.06.2004 määruse nr 213 järgi lubatud sisse vedada vaid Luhamaa piiripunkti kaudu. Kohtuvälise menetleja hinnangul pandi seega tegu toime hetkel, mil kaup sisenes Eestisse Tallinna-1 piiripunkti kaudu. Otsuses toodud põhjenduste järgi ei teinud OÜ Alatok juhataja V. K kõike endast olenevat, selgitamaks eluskivide sisseveopiiranguid. Kohtuväline menetleja leidis, et OÜ Alatok juhatuse liige pani väärteo toime kergemeelsusest, so V. K pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist kuid lootis kohusetundetuse tõttu süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist vältida. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; OÜ-le Alatok määrati karistuseks rahatrahv 10 000,00 krooni, 284 kivikoralli konfiskeeriti. Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebuse esitaja palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.11.2006 otsus väärteoasjas nr TL03528 ja lõpetada menetlus OÜ Alatok teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja hinnangul tegi OÜ Alatok esindaja kõik temast sõltuva, et vaidlusalune kaup toimetataks Eestisse nõuetekohaselt, kaebajale ei saa süüks arvata kolmandate isikute tegamatajätmisi. Kaebuse esindaja osundab, et 09.05.2006 pöördus OÜ Alatok juhataja V. K Keskkonnaministeeriumi ametniku K. A poole, saamaks teada, kas vaidlusaluse kauba Eestisse toimetamisel on vaja eriluba. K. A hinnangul ei vajanud kaup sisseveoluba, ametnik palus endale faksida ekspordiloa. Sisseveoloa vajalikkuse korral lubas K. A selle ka vormistada. Vastust Keskkonnaministeeriumist OÜ Alatok juhataja kaebaja väitel ei saanud. Enne kauba Eestisse saabumist võttis OÜ Alatok juhataja veel kord ühendust Keskkonnaministeeriumiga, K. A oli puhkusel, teda asendava ametniku L. K-i sõnul ei vajanud kaup maaletoimetamiseks sisseveoluba. Seega oli V. K pädevate ametnike kinnitustele tuginedes kindel, et kaup sisseveoluba ei vajanud. Kaebaja on seisukohal, et V. K tegi piisavaid pingutusi sisseveoloa vajalikkuse väljaselgitamiseks. Kaebaja hinnangul puuduvad asjas usaldusväärsed andmed, mille kohaselt võiks väita, et kauba näol oli tegemist eluskiviga. Seega ei ole kindel, kas kaup üldse vajas sisseveoluba. 5 Kaebaja väitel deklareeris vaidlusaluse kauba tolliagent A. R, V. K protsessi ei mõjutanud. Põhjendamatu on OÜ Alatok vastutusele võtmine ebaõige tollideklaratsiooni esitamise ning kauba vabastamise eest. Sisseveoloa vajalikkuse kohta puudusid andmed ka tolliagendil, OÜ Alatok esindaja tavainimesena ei pidanud teadma eriloa vajadusest. Toll lubas kauba vabasse ringlusesse, seega tunnistas toll, et kaubaga on kõik korras. Kaebaja ei nõustu, et OÜ Alatok on oma tegevusega põhjustanud keskkonnakahju. Ekspertiisiakti kohaselt on võimatu eristada üksikutele organismidele kuuluvaid lubitoeseid, seega on võimatu lugeda isendite arvu kivikoralli tükis. Kahju arvestamise lähtealuseks olev Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määrus nr 69 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, määrus reguleerib juhtumeid, kui loodusobjekt on hävinud või kahjustunud. Kaebaja hinnangul rikkus kohtuväline menetleja asja menetlemisel väärteomenetlusõigust. Asjas koostati kaks väärteoprotokolli. Uus väärteoprotokoll koostati peale kaebaja poolt esitatud vastulauset, seega halvendas uue väärteoprotokolli koostamine kaebaja olukorda, millega rikuti kaebaja õigusi. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et OÜ Alatok pidi kauba saajana tagama vaidlusaluse kauba Eestisse toimetamisel nõuetekohase dokumentatsiooni olemasolu, põhjendamatu on vastutuse veeretamine teistele ametkondadele. OÜ Alatok ei tutvunud kehtivates õigusaktides esitatud nõuetega. Kohtuvälise menetleja arvates on tõendatud asjaolu, et OÜ Alatok juhatuse liige oli teadlik, et kaup võib sissetoomisel vajada eriluba, tal oli võimalik rikkumine ära hoida. Kohtuvälise menetleja väitel lasus aktiivne tegutsemiskohustus OÜ-l Alatok. Sisseveo luba tuleb esitada hetkel kui kaup saabub tolli territoorimile, luba ei olnud. Loa tagantjärele väljastamine ei välista vastutust; määruse kohaselt ei väljastata luba kui isiku suhtes on menetlus pooleli. Kohtuväline menetleja osundab, et väärteoasja menetlemisel järgiti
sätteid. Seadus ei keela andmete avaldamist väärteoprotokollis; väärteoprotokolli täiendamine pärast menetlusaluse isiku vastulause esitamist on lubatav, antud juhul rakendati kooskõlas väärteomenetluse olemusega uurimisprintsiipi, selgitamaks igakülgselt väärteo asjaolusid. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tõendatud, et kaupa sooviti kasutada juriidilise isiku majandustegevuses, seega pandi väärtegu toime OÜ Alatok huvides. Kohtu seisukoht:
lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tolliseaduse § 94 järgi on seaduse § 73-92 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet. Seega on OÜ Alatok väärteoasja menetlenud ja isikule karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus uuris järgmisi tõendeid: Tunnistaja K. A poolt kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt on tal alates 2006 suvest olnud 6 väga palju kõnesid OÜ Alatok esindaja V. K-ga. OÜ Alatok esindaja soovis teada, kas korallide Eestisse toomiseks on vaja eriluba. OÜ Alatok esindaja väitel oli ta ütelnud, et korallide maaletoomiseks eriluba vaja ei ole. Selgus, et vaidlusalune kaup oli tulnud piirile ja olemas oli ainult Indoneesia poolne väljaveoluba. Seadus võimaldab luba ka tagantjärele vormistada, ta ütles tollimaaklerile, et vormistab esmaspäeval loa. Euromääruse järgi tuleb sisseveoloa saamiseks esitada taotlus, väljaveoloa koopia või originaal ja muud vajalikud dokumendid, kuid protseduuri lihtsustamiseks on antud luba välja taotluseta; OÜ-t Alatok ei teavitatud, et loa saamiseks peab saatma taotluse. OÜ Alatok saatis mais ühe Indoneesia väljaveoloa, juulikuus saadeti tollist OÜ Alatok Indoneesia ekspordiluba. OÜ Alatok poolt mais saadetud faksi leidis ta suvel kui juhtum üles kerkis, saadetud faks võis jääda teiste paberite vahele. Sisseveoloa vajalikkus võis tulla OÜ-le Alatok üllatusena, kuivõrd võis jääda mulje, et kõik vajalik on tehtud. OÜ Alatok saatis dokumente meiliga, faksiga. Selle juhtumi raames helistas talle esmaspäeval M. P, kes teavitas teada, et OÜ Alatok pidi oma kauba alguses neil deklareerima, kuid viis oma kauba üle AS S, kus vormitati akt ja kaup lasti vabasse ringlusesse; ei oma tähtsust, kes tollidokumendid vormistab. M. P teavitas, et oli OÜ Alatok esindajale rääkinud sisseveoloa vajalikkusest. Kaup jõudis piirile 12.07.2006, sellel ajal oli tal puhkus, teda asendas L. K. Tagantjärele on luba õigus anda, kui kõik on toimunud seadusega kooskõlas, luba ei ole tagantjärele väljastatud kuivõrd tollist ei ole kinnitatud, et kõik on korras. Sisseveoloa taotlus on vajalik selleks, et importriik saaks kontrollida, kas kõik tingimused on täidetud; sisseveoloa taotluse peab koos muude vajalike dokumentidega esitama sissevedaja. Tollile peab sisseveoloa esitama kauba sissetooja, luba tuleb esitada enne tollivormistuse algust – seda, kes loa esitab, ei ole määruses märgitud. Enne tunnistajana ütluste andmist Maksu- ja Tolliametis näidati talle ka dokumente, mis selleks ajaks olid vormistatud. Väärteoprotokolli on näinud, kuid täpselt ei oska ütelda, millal. Tunnistaja L. K poolt kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt helistas talle OÜ Alatok esindaja V. K, kes ütles, et korallid on tollis ja toll ei lase neid läbi. OÜ Alatok esindaja sõnul oli K. A ütelnud, et luba vaja ei ole. Tema ütles OÜ Alatok esindajale, et kui K. A sõnul luba vaja ei ole, siis võib-olla tõesti ei ole seda vaja. Ta on K. A formaalne esindaja, spetsialist on K. A. Ta ütles OÜ Alatok esindajale, et kui tolliametnikule K. A seisukohta selgitati, kuid tekivad probleemid, siis ta helistab K. A-le. Sellel päeval ta K. A-le ei helistanud, kuivõrd OÜ Alatok esindaja tagasi ei helistanud ja ta arvas, et probleem lahenes. Tunnistaja A. R poolt kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt pöördus 11.juulil 2006 tema poole OÜ Alatok esindaja põhjusel, et oli vaja teha tollideklaratsioon korallidele. OÜ Alatok esindaja väitel oli kauba jaoks vaja luba, deklarant ei suutnud määrata tollikoodi – sellise kauba puhul peab koodi teadma. Korallid olid tema juures deklareerimisel esimest korda. Ta leidis koodi ja vormistas elektrooniliselt tollideklaratsiooni. Ta arvas, et kõikidest talle esitatud dokumentidest piisab. Kui OÜ Alatok esindaja ütles, et eelmine tollideklarant nõudis eriluba, siis ta nõudis dokumente. Peale dokumentidega tutvumist ta otsustas, et kõik on korras; CITES Indoneesiast oli olemas, ta ei teadnud, et pidi olema ka sisseveoluba. OÜ Alatok esindaja kinnitas, et Keskkonnaministeeriumi ametnik K. A ütluste kohaselt ei ole luba vaja. Tollikoodi määrates selgus, et on vaja CITES luba. Programmis oli viide Keskkonnaministeeriumi määrusele, määrus oli tolliprogrammis olemas. Määrust ta ei lugenud, arvates, et ühest dokumendist piisab. Tolliprogrammis on täpselt kirjas, mis dokumendid tuleb esitada, kui tolliprogramm nõuab eriluba, siis ta peab seda tähele panema – programm kirjutab vajalikud meetmed tollikoodi puhul. Konkreetsel juhul oli programmis kirjas, et on vaja CITES’it, tal oli Indoneesia poolne olemas ja ta arvas, et sellest piisab. Korallide ja elusolendite sissetoomine on eriline. Ta esitas elektrooniliselt tollideklaratsiooni ja programm vabastas kauba. Peale deklaratsiooni tegemist helistati talle Estonian Air’ist ja öeldi, et kaup vajas sisseveoluba Keskkonnaministeeriumist; talle helistati ka RCargo tollivormistusest ja öeldi, et deklaratsioon on valesti tehtud. Tal oli võimalus helistada Keskonnaministeeriumisse, kuid ta ei teinud seda. 7 Tunnistaja M. P poolt kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt tuli OÜ Alatok kaup nende tolliterminali. Töökorralduse järgi tellitakse töö telefonitsi, dokumendid lähevad esmalt klienditeenindusse kus avatakse fail, seejärel saab deklarant dokumendid deklareerimiseks. Konkreetsel kaubal oli kaasas CITES, OÜ Alatok esindaja andis informatsiooni, et lisadokumente ei ole vaja. Ta ütles esindajale, et kontrollib ja helistas Keskkonnaministeeriumisse. K. A telefon ei vastanud ja ta helistas T. M-le, kes lubas kontrollida. 10 minuti pärast selgus, et kaup vajab sisseveoluba. Info anti OÜ Alatok esindajale edasi, kes teatas, et ei soovi teenust, sest teab, et lisadokumente vaja ei ole, tal on tollideklarant AS S, kes teeb deklaratsiooni. Sellisel juhul lähevad dokumendid tagasi klienditeenindusse, klienditeenindus saatis dokumendid AS S hoiatusega, et CITES puudub ja kaupa ei saa lahti tollida. Kaup on selline, millel on palju võimalusi – on kaupa, mis käivad sama tollikoodi alla, kuid mis ei nõua CITES’it. Kui tuli vormistatud tollideklaratsioon, siis ta teatas Keskkonnaametisse T. M-le. Konkreetse kauba suhtes oli CITES juba tellitud, kauba kogus oli suur ja loa ning koguse osas Brüsselist järele küsida. Kaebuse esitaja selgitas, et OÜ Alatok tegeleb eluskauba maaletoomisega, akvaariumidega. OÜ Alatok tellis kauba ja sai Indoneesiast väljaveoloa. Hakati uurima, mida on vaja kauba Eestisse toomiseks. Kaubaks olid eluskivid mereakvaariumi jaoks – lubjakivi, mis võetakse ookeanist, pakitakse ja kuivatatakse. Ta helistas Keskkonnaministeeriumisse, K. A-le ja küsis, mida on kauba maale toomiseks vaja. K A küsis, mis kaubaga on tegu ja ta faksis Keskkonnaministeeriumisse CITES loa. Talle üteldi, et kohale ei ole vaja tulla, piisab faksist. K. A ütles, et sai faksi kätte, kuid ei tea veel, kas luba on vaja. Eluskivide kohta praktika puudus. Kaup tuli Eesti tolliterminali. Deklarant M. P ütles, et sisseveoluba puudub, samuti ütles M. P, et ta ei tea tollikoode, kuna selline kaup tuleb Eestisse esimest korda. Üteldi, et nad ei viitsi sellega tegeleda, samas eluskaup võib kuivades surra. Ta pöördus oma deklarandi poole AS-s S ja helistas Keskkonnaministeeriumisse L. K-le, kes ütles, et sisseveoluba vaja ei ole. Ta andis L. K telefoninumbri deklarant A. R-le. Talle helistati ja öeldi, et kaup on vabastatud. K. A lubas loa anda kuid ei andnud vaid ütles, et tolli sõnul tegi ta valesti kui andis paberid vormistamiseks mitmele deklarandile. Kauba saatedokumendil olid märgitud kilod, samuti Live Rock ja mingi ladinakeelne nimetus. See kaup tuli tükkides. Eluskivi tuleb kuivades kastides, eluskorall saadetakse vees. Kauba tollideklaratsioon, mille kohaselt vabastas AS S tollideklarant A. R 11.07.2006 OÜ Alatok Indoneesiast saabunud kauba, eluskorallid. Indoneesia pädeva ametiasutuse poolt väljastatud sertifikaat ja arve, mille kohaselt tellis OÜ Alatok Indoneesiast eluskive (live rock) 739,00 kg. CITES väljaveoluba, mille kohaselt lubati Indoneesiast Eestisse, OÜ-le Alatok välja viia kaupa ja nimelt: unidentifiable scleractinia (live rock), coral rock, coral rock 739,00 kg, allikas II (W). Indoneesia pädeva ametiasutuse poolt väljastatud tervisesertifikaat kalaproduktidele, mille kohaselt on sertifikaat välja antud Eestisse OÜ-le Alatok tarnitavale kaubale live rock 739,00 kg. Taani Kuningriigi SAS Cargo veterinaardokument, mille kohaselt on Kopenhaageni lennujaama saabunud Eestisse OÜ-le Alatok Indoneesiast saabunud kaup live rock. Scandinavian Airlines lennupiletid, mille kohaselt on Indoneesiast Eestisse, OÜ-le Alatok saadetud kaupa, live rock. Ladustamisteade, mille kohaselt on AS-i Cargo Handling 10.07.2006 ladustatud OÜ Alatok kuuluv kaup, saadetis vastas saatedokumentidele. Singapore Airlines Cargo saatja sertifikatsioon elusloomade kohta, mille kohaselt saadeti 8 Tallinna Lennujaama live rock. Tolliinfosüsteemi väljatrükk, mille kohaselt vastavad kaubakoodile 0508000000 korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud, merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata) nende jäätmed ja jäätmetest valmistatud pulber. Läbiotsimise protokoll 18.07.2006, mille kohaselt otsiti läbi ladu. Läbiotsimise käigus leiti 3 akvaariumit, millest kahes paiknesid kivikorallide sarnased esemed. Akvaariume pildistati. Läbiotsimise protokoll 18.07.2006, mille kohaselt otsiti läbi kauplus. Läbiotsimise käigus leiti 5 akvaariumit, akvaariumides paiknesid korallide sarnased esemed. Korallisarnased esemed jäeti poe ruumidesse, uks pitseeriti. Läbiotsimise protokoll 18.07.2006, mille kohaselt otsiti läbi V. K kasutuses olev garaažiboks. Läbiotsimise käigus leiti kaks akvaariumit, milles olid korallitaolised esemed mis jäeti garaaži. Garaaži uks suleti plommiga. Ekspertiisiakt nr 1/20/06/2006, mille kohaselt teostati ekspertiis OÜ Alatok kontoris, garaažis ja poes olevates akvaariumides peetavatele kivististele. Eksperdi arvamuse kohaselt on kivististe osas tegemist kivikorallide scleractinia kivistunud skelettidega – nn eluskivi (live rock). Kivikorallide liiki ei ole võimalik määrata. Scleractinia ehk kivikorallid kuuluvad CITES II lisasse ja Euroopa Liidu lisasse B. Nende nn eluskivide sissetoomiseks on vajalik päritolumaa poolne ekspordi luba. Euroopa Liidu määruste järgi on vajalik maale toomiseks ka sisseveo luba. Ekspertiisiakti nr 1/20/06/2006 lisa, mille kohaselt on kivikorallid suures enamuses koloonialised õisloomad, kelle üksikorganismidel on omavahel liitunud lubitoes (välisskelett). Väga sageli on isegi elusate kivikorallide puhul raske eristada üksikorganisme ning need korallide kolooniad on vaadeldavad omaette organismidena. Ekspertiisi all olevad objektid on korallide lubitoese fossiilsed kivistised, mille puhul on võimatu eristada üksikutele organismidele kuuluvaid lubitoeseid (skelette). Seega ei ole võimalik ka lugeda isendite arvu kivikoralli tükis. Keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise akt, mille kohaselt tekitati Euroopa Nõukogu määruse nr 338/97 lisasse B kantud liigi isenditega tehtud tehingute ja toimingute reeglite rikkumisega keskkonnakahju 139 000,00 krooni, so 278 kivikoralli tükki á 500,00 krooni. Ekspertiisiakti nr 1/20/06/2006 lisa 2, mille kohaselt teostati OÜ Alatok kontoris, garaažis ja poes olevates akvaariumides peetavatele kivististele. Eksperdi arvamuse kohaselt on kivististe osas tegemist ookeanist võetud kivikorallide scleractinia kivistunud skelettidega – nn eluskivi (live rock). Kivikorallide liiki ei ole võimalik määrata. Scleractinia ehk kivikorallid kuuluvad CITES II lisasse ja Euroopa Liidu lisasse B. Nende nn eluskivide sissetoomiseks on vajalik päritolumaa poolne ekspordi luba. Euroopa Liidu määruste järgi on vajalik maale toomiseks ka sisseveo luba. Keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise akt, mille kohaselt tekitati Euroopa Nõukogu määruse nr 338/97 lisasse B kantud liigi isenditega tehtud tehingute ja toimingute reeglite rikkumisega keskkonnakahju 3 000,00 krooni, so 6 kivikoralli tükki á 500,00 krooni. OÜ Alatok registrikaart, mille kohaselt on osaühingu juhataja V. K, osaühingu majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala on lemmikloomade ja –lindude ning nende toidu ja tarvete jaemüük. Kohus jätab otsuse tegemisel tõendite kogumist välja tunnistajate M. P ja A. R kohtuvälises 9 menetluses antud ütlused, ütlused avaldatakse juhul, kui tunnistajaid ei ole
tulenevalt võimalik kohtus ära kuulata. Tunnistaja A. R ära kuulamiseks kohtuistungil taotlust ei esitatud. Tolliinfosüsteemi väljatrükilt nähtub tollikoodile vastava kauba loetelu, väljatrükil puudub asja lahendamisel tõenduslik väärtus. Kohtu hinnangul nähtub CITES väljaveoloalt, et Indoneesiast lubati Eestisse OÜ-le Alatok sisse tuua järgmine kaup: unidentifiable scleractinia (live rock), coral rock, coral rock 739,00 kg, allikas II (W). Seega nähtub dokumendist selgelt kivide liik, mida OÜ Alatok soovis Eestisse tarnida. On mõistlik eeldada, et kauba tellija teab, millist konkreetset kaupa ta tellib ja teeb pingutusi selgitamaks välja, milliseid dokumente on vaja piiriülese kauba ühendusevälisest riigist välja- ja ühendusse sissevedamiseks. OÜ Alatok esindaja selgitas kohtuistungil, et Indoneeriast sissetoodavaks kaubaks olid eluskivid mereakvaariumi jaoks – lubjakivi, mis võetakse ookeanist, pakitakse ja kuivatatakse. Kaebaja selgituste kohaselt ütles M. P talle, et ei viitsi asjaga tegeleda ning AS S poole pöördumise vajadus oli tingitud asjaolust, et tegemist oli eluskaubaga. Ka viitavad kauba saatedokumendid (Singapore Airlines Cargo saatja sertifikatsioon elusloomade kohta, Indoneesia pädeva ametiasutuse poolt väljastatud tervisesertifikaat kalaproduktidele, Taani Kuningriigi SAS Cargo veterinaardokument) asjaolule, et saadetis sisaldas elus- mitte lubjakivisid. Seega ei ole õige kaebaja väide, et asjas puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, et tegemist oli eluskividega, kuivõrd kaebaja on fakti ise kinnitanud. Läbiotsimisprotokollidest nähtuvalt leiti OÜ Alatok kauplusest, laost ja osaühingu juhataja garaažiboksist korallisarnaseid esemeid. Ekspertiisiaktist nr 1/20/06/2006 ja ekspertiisiakti lisast 2 nähtuvalt oli läbiotsimisel leitud kivististe osas tegemist kivikorallide scleractinia kivistunud skelettidega – nn eluskivi (live rock). Vaidlusaluse kauba Eestisse toomist reguleerib Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 (edaspidi „määrus”). Määrus on Eestile tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav, seega on määruse näol tegemist kehtiva õigusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik. Eluskivid scleractinia ja scleractinia spp on nimetatud määruse lisas A ja B. Määruse artikli 4 lg 1 ja lg 2 järgi tuleb määruse lisas A ja B loetletud liikidest isendite ühendusse sissetoomisel läbida vajalik kontroll ja sissetoomiskoha tolliasutuses varem esitada sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba. Määruse mõtte kohaselt taotleb ja esitab loa isik, kes taotleb määruse lisades toodud isendite ühendusse sissetoomist. Kaebuse esitaja väitel pöördus ta korduvalt enne kauba Eestisse toimetamist Keskkonnaministeeriumi poole, selgitamaks sisseveoloa vajalikkust, Keskkonnaministeeriumi pädevad ametnikud selgitasid, et luba vaja ei ole. Samuti tugineb kaebaja asjaolule, et ka tolliametnik ei teadnud, et kaup vajab sisseveoluba. Kohtu hinnangul on kaebaja arusaam, mille kohaselt pidid sisseveoloa vajalikkuse antud juhul välja selgitama ametnikud, väär. OÜ Alatok esindaja selgitas kohtuistungil, et osaühing tegeleb eluskauba maaletoomisega, akvaariumidega. OÜ Alatok registrikaardilt nähtuvalt on osaühing majandusaasta aruandes deklareerinud oma põhitegevusalaks lemmikloomade ja –lindude ning nende toidu ja tarvete jaemüügi. Kohus leiab, et tegevusvaldkonda reguleerivate, kehtivate õigusaktide mittetundmine ei ole vabandatav. Kohus osundab, et vajadusel on võimalik ja tuleb kasutada professionaalse õigusabiteenuse pakkujate abi. Kohtu hinnangul oli sisseveoloa vajalikkuse väljaselgitamise kohustus kauba tellijal ehk loa taotlejal, so OÜ-l Alatok. Nimetatud kohustuse ülekandmine ametnikele ja tolliagendile on kohatu. Kohus märgib, et käesoleval juhul esinevad kindlasti vajakajäämised ametnike tegevuses ja töökorralduses, kuid nimetatud puudused ei ole käesoleva väärteoasja esemeks. Tunnistaja M. P ütlustega on tõendatud, et ta teavitas OÜ-t Alatok sisseveoloa vajalikkusest, tunnistaja K. A ütlustega on tõendatud, et OÜ-le Alatok ei antud ühest vastust sisseveoloa vajalikkuse/mittevajalikkuse kohta. Seega oleks OÜ Alatok pidanud tegema ise täiendavaid pingutusi ebaselges olukorras selguse saavutamiseks. 10 Tunnistaja A. R ütlustega on tõendatud, et ta eksis vaidlusaluse kauba deklareerimisel, arvates, et kõik deklareerimiseks vajalikud dokumendid on olemas; tal oli võimalus seda kontrollida, kuid ta ei teinud seda. Seega sattus kaup vabasse ringlusesse kauba saajapoolse mittetäielike dokumentide esitamise ning tollitöötaja eksimuse tõttu. Märkimist väärib siiski asjaolu, mille kohaselt avaldasid tunnistajad K. A, M. Pja A. R, et vaidlusaluse kauba Eestisse saabumine oli esmakordne. Tunnistajad andsid riimuvaid ütlusi selles osas, et puudus täpne teave, kuidas kaubaga toimida. Tunnistaja K. A poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on vaidlusalusele kaubale võimalik anda sisseveoluba ka tagantjärele. Määruse artikli 16 lg 4 kohaselt tuleb juhul, kui määruse lisas B või C loetletud liigist elusisend saabub ühenduse sissetoomiskohta ilma vastava loa või sertifikaadita, isend kinni pidada ja selle võib konfiskeerida. Seega ei ole konfiskeerimine määruse sätet grammatiliselt tõlgendades kohustuslik. Kohtu hinnangul on õige kaebaja väide, et asja menetlemisel rikuti väärteomenetlusõigust. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.11.2006 otsus väärteoasjas nr TL03528 tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu. Väärteoasja menetlemisel on asjas koostatud kaks väärteoprotokolli: esimene 27.09.2006 ja teine kohtuvälise menetleja väitel 26.10.2006 – kohtuistungil osundas kohtuväline menetleja, et protokolli koostamise kuupäeva saab järeldada sellest, millisel kuupäeval on väärteoprotokolli kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud menetlusalune isik. Kohtuvälise menetleja väite õigsust ei ole kohtul võimalik kontrollida, hilisemale väärteoprotokollile ei ole
Hilisemal väärteoprotokollil on märkimata asjaolu, et tegemist on 27.09.2006 väärteoprotokolli täiendustega. Hilisemas väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja täiendanud väärteo lühikirjeldust. Hilisema väärteoprotokolli lõpposa kohaselt oli menetlusalusel isikul õigus esitada protokollile vastulause. Õige on kohtuvälise menetleja väide, mille kohaselt on
lg 2 järgi väärteoprotokolli täiendamine lubatud, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja väitega, mille kohaselt kannab tõendusteabe täiendamine endas väärteoasja igakülgse ja täielikku uurimispõhimõtet – asja õiglase lahendamise huvides on oluline välja selgitada kõik aspektid. Samas täiendatakse
lg 2 kohaselt protokolli, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni; ka täiendatakse
lg 3 järgi väärteoprotokolli juhul, kui sinna kantud väärteo kvalifikatsiooni on vaja muuta, protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta. Seega on
järgi lubatav üksnes olemasoleva protokolli täiendamine selle koostamisel. Kohus nõustub kaebaja väitega, mille kohaselt rikub uue väärteoprotokolli koostamine kaebaja õigusi. Kohtu hinnangul on
sätete järgi lubatav väärteoprotokolli täiendamine enne selle kaebajale tutvustamist, lubamatu on olukord, kus kohtuväline menetleja koostab peale kaebaja vastulausega tutvumist asjas uue protokolli, millele omakorda saab esitada vastuväiteid.
kohaselt antakse vastulausele hinnang kohtuvälise menetleja otsuses, mitte ei koostata uut protokolli. Olukord, kus kohtuväline menetleja täiendab ja koostab menetlusaluse isiku vastulausete pinnalt järjest uusi protokolle rikub menetlusaluse isiku kaitseõigust, samuti õiguskindluse põhimõtet: väärteoasja lahendamiseks on ette nähtud kindel kord, väärteoasja menetletakse, koostatakse väärteoprotokoll, seejärel esitab isik vastulause ning siis tehakse väärteoasja materjalide pinnalt otsus. Asudes seisukohale, et uue väärteoprotokolli koostamine peale menetlusaluse isiku vastulause esitamist, mille pinnalt omakorda võidakse tõendusteabe kogumise eesmärgil koostada uus protokoll, võib tekkida olukord, kus väärteoasja menetletakse lõputult. Kohus leiab, et antud 11 asjas tuleb lähtuda 27.09.2006 koostatud väärteoprotokollist, hilisem väärteoprotokoll on koostatud ebaseaduslikult ja väärteomenetlusõigust rikkudes. Tunnistaja K. A andis kohtus ütlusi, mille kohaselt näidati talle kohtuvälise menetleja juures tunnistajana ütluste andmisel väärteoasjaga seotud dokumente. Tunnistaja K. A kohtuvälises menetluses antud ütluste protokollist ei nähtu, et tunnistajale oleks mingisuguseid dokumente näidatud. Tunnistaja ei mäletanud, kas ta väärteoprotokolli nägi enne või pärast ütluste andmist kohtuvälise menetleja juures. Kohtu hinnangul annab tunnistaja ütlusi üksnes talle teadaolevate asjaolude kohta ja lubamatu on tunnistajale väärteoasjaga seotud dokumentide tutvustamine, juhul kui ütluste andmise käigus tekib vajadus tunnistajale mingit dokumenti näidata, siis tuleb asjaolu kajastada ka ülekuulamise protokollis.
Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis puuduvad andmed OÜ-le Alatok süüksarvatava väärteo toimepanemise aja ja koha kohta.
Väärteoprotokolli kohaselt on keskkonnale tekitatud kahju 142 000,00 krooni. Kohus märgib, et teave kahju kohta ei hõlma üksnes kahjusumma äramärkimist, lisaks tuleb kehtiva kohtupraktika kohaselt väärteoprotokollis määratleda, kes kahju põhjustas ja milles kõnealune kahju seisnes (so Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 7 lg 6, mille kohaselt loetakse määruse lisades A–D nimetatud liikide isendite kahjustamiseks määruse ja selle alusel kehtestatud reeglite rikkumist). Seega ei ole kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisel järginud
lg 2 p 5 nõudeid.
87 järgi arutab kohus väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, so kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega.
Väärteo lühikirjeldus peab kohtu hinnangul isiku kaitseõiguse tagamise aspekti arvesse võttes olema konkreetne, sisaldades samas ammendavalt kõiki isikule etteheidetava teo asjaolusid. Kohtu hinnangul on viimane nõue täitmata: väärteoasjas on Tolliseaduse § 74 lg 2 kvalifititseeritud väärteo toimepanemine süüksarvatud OÜ-le Alatok. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja; täiendava tingimusena peab tegu olema toime pandud juriidilise isiku huvides. Tolliseaduse § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine eeldab tegevusetust. Antud juhul on väärteoprotokollis jäetud täpsustamata, milline oli kohtuvälise menetleja hinnangul nõutav konkreetne tegu, mis tegemata jäeti, miks on tegevusetus isikule etteheidetav, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Samuti pole väärteoprotokollis kajastatud asjaolu, et väärteo pani toime juhatuse liige V. K OÜ Alatok huvides, väärteoprotokollis on määratlemata, milles seisnes OÜ Alatok huvi antud asjas. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb nimetatud puuduste esinemisel asjas väärteomenetlus lõpetada
Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.