) Tallinnas Kaarli kiriku kõrval, mille käigus süüdati mäletusmärgi poolsele kõnniteele asetatud küünlad, kuigi siseminister Kalle Laanet keelas alates 26.05.2006.a avalikud koosolekud ja meeleavaldused Tõnismäel. Samuti ei täitnud koosoleku teatamise kohustust (
lg 1 p 1/ Sellega Dmitri Linter rikkus Avaliku koosoleku läbiviimise nõudeid
2 lg 1 järgi, viis läbi avaliku koosoleku, mille teadet ei ole registreeritud ja mille läbiviimine oli motiveeritud esildisega keelatud. D. Linterile määrati Avaliku koosoleku seaduse § 142 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut, see on 2100 krooni. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 23, § 132 p 3, § 133-135; § 155-156 Kohus o t s u s t a s:
Samuti leiab kaebaja, et süüdistus avaliku koosoleku läbiviimise nõuete rikkumise eest ei saa esitada, sest toimunu polnud avalik koosolek. Seega pole rikutud ka siseministri esildist , mille kohta avaldab arvamust, et selle esildise puhul on tegemist põhjendamata põhiõiguste ja vabaduste piiramisega Põhiseaduse § 11 mõistes. Kohtulikul uurimisel jääb D. Linter ja tema kaitsja kaebuse ja kaebuses toodud väidete juurde. D. Linter kinnitab kohtuistungil menetlusaluse isikuna antud ütlusi, et tema jaoks oli see isiklik üritus, mälestada inimesi, kes langesid Tallinna vabastamisel fašistidest. Kuna ei olnud võimalik küünlaid asetada mälestusmärgi juurde, süütas need Kaarli kiriku kõrval kõnniteel. Tema kedagi endaga kaasa ei kutsunud, kuid pärimistele vastas, et süütab küünlad fašismi vastu võidelnud haual. Oli teadlik siseministri esildisest, kuid leidis, et küünalde süütamine Teises maailmasõjas langenute haudadel ei ole avaliku korra rikkumine, ega meeleavaldus. Eeldades, et 22.septembril küünalde asetamine võib luua liigseid pingeid, otsustas seda teha 21.09.2006.a Sellest teavitas pressikonverentsil 20.09.2006.a Eesti-Vene Ettevõtjate Kojas, kus olid kohal ajakirjakirjanikud ja poliitiliste parteide liidrid. Sellest, et kavatseb süüdata nimetatud ajal küünlad langenute mälestuseks teavitas ka üht politseitöötajat. Leiab, et langenute mälestuseks küünalde süütamiseks ei pea küsima linnavalitsuse luba. Kuna see oli tema enda üritus, inimesed, kes soovisid sama teha, võisid temaga ühineda. Tal puudus igasugune kavatsus rikkuda Eestis kehtestatud korda /tl 2325/.On taotlenud ülekuulamisprotokollis nimetatud isikute A. Z, D. K, M.R, V. S ja L. N ülekuulamist selles küsimuses. Väärteomenetluses ühtki tunnistajat üle kuulatud pole. Kohtulikul uurimisel kuulati D. Linteri taotlusel üle tunnistaja R. J, kes annab ütlusi, et tunneb D. Linterit 2006.a maist ja on temaga ringi sõitnud ühise projekt asjus. 21.09 või 22.09.2006.a õhtul sõitis koos abikaasaga Mustamäelt Endla tn kaudu töölt koju, nägi Tõnismäel trollipeatusest üle tee kiriku juures küünlaid. Ta läks ka sinna ja viibis seal paar minutit. Kohapeal oli umbes 12-15 inimest, nende seas kõrvalised isikud fotoaparaatide ja kaameratega. Tema kohaloleku ajal keegi intervjuud ei andnud. A. Z ülekuulamise taotlusest D. Linter loobus kohtuistungil. Teisi taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ei esitatud. Väärteo otsuse kohaselt 05.12.2006.a väärteoasjas nr. 2301,06,000029 /tl5-6/ on väärteo toimepanek D. Linteri poolt tõendatud väärteoprotokollis toodud tõenditega. Põhja PP majanduskuritegude talituse juhtivinspektor Aivar Sammali koostatud väärteoprotokollis 08.11.2006.a väärteoasjas 2301,06,000029 on toodud ära väärteokirjeldus, mis vastab otsuses toodud väärteokirjeldusele, kuid viiteid mingitele tõenditele pole, on toodud ära menetlusalusel isiku õigused VTMS 19 alusel ja õigus tutvuda 15 päeva jooksul väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures, esitada tõendeid ja vastulause nimetatud tähtaja jooksul. Protokolli on D. Linter kätte saanud 08.11.2006.a /tl 39/. Väärteo toimikus on tõenditena esitatud: - Väljatrükk Eesti Päevalehe online portaalilt /www.epl.pic.php?suurus0s@file-153176 /tl. 19/ pealkirjaga „Pronkssõduri juures toimus öösel väike rahvakogunemine 21.septembril 2006.a kell 22.2.35“ lisatud kolme fotoga /tl.20-22/, millel, näha tänaval üksikute küünalde juures seismas üheksat isikut ja isikut, kes küünlaid kas pildistab või filmib ning D.Linterit küünla juures, tema ees on mikrofon ja isik kaameraga. Nimetatud fotod olid ka kohtuistungi ajal kättesaadavad vastaval kuupäeva Päevalehe veebiväravalt; - väljatrükk ajavahemikul 20.september 2006.a -21.detsember 2006.a avalike ürituste ja avalike koosolekute registreerimisest /tl 23-30/, kus 21.09.2006.a ei ole registreeritud mingit üritust ega koosolekut nimetatud ajal Tõnismäel Kaarli kiriku juures; - ilmselt pressiteade: Siseminister Kalle Laanet keelas alates tänasest kõik avalikud koosolekud ja meeleavaldused Tõnismäe pronkssõduri juures 26.mai 2006 00.00 viitega Avaliku koosoleku seaduse §-le 3 p 3ja 4, § 8 lg 7 2 keelata esildisega avaliku koosoleku 3 läbiviimised Tõnismäe/tl.31/. Kohtulikul uurimisel esitas menetleja kinnitatud koopia eelpoolnimetatud siseministri esildisest, mille kohaselt on siseministeerium pikaajaliselt monitoorinud sündmusi Tõnismäel ja jõudnud seisukohale, et avaliku korra tagamiseks keelab siseminister
lg 7 (siseminister või kohalik politseiprefekt võib lähtudes seaduse §-dest 3, 5 keelata esildisega avaliku koosoleku läbiviimise, teatades sellest korraldajale kolme päeva jooksul pärast teate registreerimist.) alates 2006.a 26.maist avaliku koosoleku läbviimise Tallinnas Tõnismäel /l. 54/. Esildis tuleneb avaliku koosoleku seaduse §-st 2 mõistetakse avaliku koosolekuna väljakul, pargis, teel, tänaval või muus avalikus kohas vabas õhus korraldatavat koosolekut, demonstratsiooni, miitingut, piketti, religioosset üritust, rongkäiku või muud meeleavaldust, samuti
§-st 3 p 3, mille kohaselt on keelatud korraldada avalikku koosolekut, mis õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 3 p 4 sätestab avaliku koosoleku korraldamise keelu, kui koosolek õhutab rikkuma avalikku korda või riivab kõlblust. § 5 sätestab kohad kus on keelatud avalikku koosoelkut läbi viia.
lg 7 keelab siseminister esildisega alates 26.05.2006.a avaliku koosoleku läbiviimise Tallinnas Tõnismäel ja /tl 54/; D. Linteri arvamus, et antud esildis on tegemist põhjendamata põhiõiguste ja vabaduste piiramisega PS §11 mõttest tulenevalt, kuid § 11 sätestabki õiguste ja vabaduste piirangu võimaluse kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Nimetatud säte aga sätestabki, et Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemst. Avaliku koosoleku seaduse § 1 lg 2 annab tulenevalt PS§ 47 alusel õiguse kehtestada avalike koosolekute korraldamisele ja läbiviimisele piirangud, mis oon vajalikud riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osacvõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaigustem leviku tõkestamiseks. Siseministri esildis on haldusakt, mida vaidlustatakse ja hinnatakse seadusele vastavust haldumenetlusdes. -Asitõend: CD-R plaat pikkusega 6.43, mis protokolli kohaselt sisaldab 21.09.2006 kella 22.00-22.13 ajal lindistust Kaarli kririku kõrval toimunud piketist. Vaatlusprotokollis pole kirjeldatud, mis on lindistusel, pole näidatud, kes tegi lindistuse, või kust pärineb lindistuse algallikas /tl 35/. Kohtuväline menetleja selgitab vaid, et see pärineb TV 3 portaalilt.Kohtuliku uurimise ajal nimetatud veebiväravast internetist sellist faili ei leitud enam. Kohtulikul uurimisel kohus vaatas arvutist nimetatud CD-R plaati (Maxell). Lindistusel näha rahva kogunemine kõnniteele, lindistust katab eestikeelne tekst, millest nähtub, et 22.09.2006.a õnnestus N D hankida luba korraldada pikett Kaarli kiriku juures. Lindistusel näha algul paari inimest, hiljem juba kaheksat reas seisvat 8 inimest, kellel küünlad käes, küünlad pannakse maha, seistakse vaikides. D. Linter seisab käed koos küünla juures, tema kõrval seisev naisterahvas, kes hakkab rääkima, ilmselt reporterile sellest, et ta kardab, antifašistina peetakse teda riigivastaseks, kuid tegelikult on eesti riigi ja eesti iseseisvuse poolt, kuid see mis siin, pole enam demokraatia, sellist riiki ta ei soovinud.. Tal on hirm enda, laste ja vanemate pärast. D. Linter vaikib. Kostub kellegi lause: „ piketi ajal ei räägita“. Lindistusest ei nähtu, kes selle lause ütleb. On näha politseiametnikke, kes pärivad kogunemise loa kohta. Keegi kohalviibijast (mitte D.Linter ) ütleb, et politsei keelas kogunemise ära, lähme. Korjatakse küünlad kokku ja lahkutakse. Selle lindistuse ajal ei räägi D. Linter ühtki sõna, mingit tegevust, mis viitaks temapoolsele korraldaja tegevusele näha ei ole. Kohtuotsuse põhjendus: Dmitri Linteri kaebus kuulub rahuldamisele ja kaevatav otsus tühistamisele, kuna puuduvad tõendid, et D. Linter oleks 21.09.2006.a kella 22.00-22.15 ajal Tallinnas Kaarli pst. Kaarli kiriku kõrval kõnniteel organiseerinud ja viinud läbi meeleavalduse, avaliku koosoleku mõistes (
) Tallinnas Kaarli kiriku kõrval, mille käigus süüdati mäletusmärgi 4 poolsele kõnniteele asetatud küünlad, kuigi siseminister Kalle Laanet esildisega oli alates 26.05.2006.a keelatud avalikud koosolekud ja meeleavaldused Tõnismäel. Seetõttu pole tõendatud ka, et ta ei täitnud koosoleku teatamise kohustust /
lg 1 p 1- Korraldaja peab vähemalt 7 päeva enne koosolekut läbiviimise päeva esitama
tähendatud teate maa-linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil kavatsetakse avalik koosolek korraldada /. Väärteootsuses ei ole toodud ühtki tõendit, millele otsus põhineb. D. Linter on menetlusaluse isikuna eitanud süüd oma organiseerivas tegevuses.
lg 1 sätestab vastutuse avaliku koosoleku läbiviimise eest kehtestatud nõudeid eirate, või avaliku koosoleku läbiviimise eest, mille teadet ei ole registreeritud, või mille läbiviimine on motiveeritud esldisega keelatud.
§-de 6, 7 kohaselt avalikku koosolekut võib korraldada füüsiline isik, juriidiline isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus. Avalikku koosolekut korraldav füüsiline isik on kosooleku korraldaja, kui avalikku koodolekut korraldab juriidiline isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus peab ta määrama avaliku koosoleku korraldaja, kes peab avaliku koosoleku läbiviimise kohta esitama teate linnavalitsusele, avaliku koosoleku korraldaja kohustused on sätestatud
Tõendina lisatud asitõend 21.09.2006.a Kaarli kiriku kõrval toimunud avaliku koosoleku salvestus (lindistus CD - R plaadil) ,mida menetleja vaatluusprotokollis on nimetanud pikettiks, oli väärteo menetlemisel sisuliselt vaatlemata. Kohtus CD läbivaatamisel on näha, et kogunenuid oli üle kolme isiku. Koosviibivatest isikutest või kõrvalseisvatest isikutest hinnati seda pikettiks (järelikult olemuselt kogunemist meeleavalduseks), sõna võttis naisterahvas, kelle isikut pole nimetatud: Asjaolu, et kohtuväline menetleja kohtuvaidlustuses kinnitab, et tegemist oli Notšnõi Dozori juhtivate liikmetega ja nimetab nende nimesid, ei saa veel olla tõendiks, et just D. Linteri algatusel või kutsel ja et tema oli isik, kes viis läbis selle avaliku koosoleku, kes oleks pidanud esitama selle kohta eelneva teate. CD lindistuse läbivaatusest nähtub, et kohal viibis 9 isikut, kes süütasid küünlad, seda ajal, mil selles paigas olid avalikud koosolekud keelatud, seega avaliku koosoleku tunnused seaduse mõistes olid olemas. Kuid ühtki kogunemisel olnud isikutest peale D. Linteri pole üle kuulatud, ka pole üle kuulatud D. Linteri poolt nimetatud isikuid, kes olevat 20.09.2006.a viibinud Eesti-Vene Ettevõtjate Kojas ja võivad tõendada, et temal pole olnud kavatsust rikkuda kehtestatud korda. Mis üritus toimus 20.09.2006.a Vene-Eesti Ettevõtjate Kojas, kas D. Linter võttis seal sõna, kas ja kuidas reageeriti tema teatele, et kavatseb 21.09.2006.a mälestada Teises maailmasõjas hukkunuid, selle kohta pole andmeid ega tõendeid esitatud.Menetlusalune isik ise on eitanud oma organiseerivat rolli. Tõendeid, mis tema väiteid ümber lükkaks pole väärteomenetluse käigus ega kohtulikul uurimisel esitatud. Seega on otsus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 72 viidatud § 108 ( küsimused, mis otsuse tegemisel tuleb lahendada) nõuete eiramisega, otsus on motiveerimata. Seega D. Linteri süüdistamiseks
alusel nimetatud avaliku koosoleku organiseerimises ja läbiviimises ning sellest teate esitamata jätmises pole piisavalt esitatud tõendeid, väärteootsuses pole põhjendatud, miks menetleja leiab, et D. Linteri tegevus vastab seaduses sätestatud väärteo tunnustele. Seetõttu kuulub nimetatud otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele oluliste protsessinormide rikkumise tõttu, mistõttu pole tõendatud väärteo tunnused VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt VTMS §-le 23 väärteomenetluse lõpetamisel § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Vastavalt OÜ Viruvärava Advokaadibüroo sularaha arvele nr. 208 12.06.2007.a on õigusteenuse lepingu 41 alusel tasutud 4237.29, käibemaks 762.71 krooni kokku 5000 krooni .D. Linteri kaitsmine hõlmas nii konsultatsiooni, materjalidega tutvumist, seadusandliku materjali valikut, kohtuistungiks ettevalmistamist, kohtuistungil osalemist (istung kestis 2 tundi) kohtuvaidluste teeside koostamist ja arvestades antud väärteoasja keerukust, leiab 5 kohus taotlus kaitsja tasu osas on mõistliku suurusega ja kuulub hüvitamisele kaitsja tasu maksnud isikule. Kohtunik Katrin Puhkason 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.