1-06-11087\1

Kriminaalasi nr. 1-06-11087 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-11087 Kohtukoosseis Kohtunik Merike Allikmäe Kriminaalasi Kristjan Kadapik süüdistus KarS § 275 järgi käskmenetluses Süüdistatav Kristjan Kadapik isikukood 37501275213 RESOLUTSIOON
3. Tunnistada Kristjan Kadapik süüdi KarS § 275 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 10000 (kümme tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalise karistuse tasumine ositi, s.o.võrdsetes osades 5 kuu jooksul viie 2000-kroonise osana pärast kohtuotsuse kättesaamist.
4. Välja mõista Kristjan Kadapik ´lt sundraha 4500 (neli tuhat viissada), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise tasu 700 krooni ja kaitsjatasu
5. 80 krooni riigi tuludesse. Asitõend- 2 videokasetti- jätta kriminaalasja juurde. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034796011, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 4100064939 või a/k 221023778606 Hansapangas. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (rahaline karistus) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Harju Maakohtu viitenumbri
6. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kviitungid rahalise karistuse ja menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia tn 24 kohtumaja kuriteokantseleisse. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON Kristjan Kadapik 17.03..2005.a. E K kaupluses, olles alkoholijoobes, peale seda kui turvatöötaja F. S kella 19.50 paiku kutsus teda korrale seoses sellega, et ta pidas end lärmakalt kaupluses üleval ja kella 20.20 paiku palus tal tasuda muu hulgas ka rikutud kauba eest (söödud šokolaad), tekkis K.Kadapikul turvatöötajaga sõnavahetus, mille järel haaras ta turvatöötajal kaelas riüüuvast mobiiltelefonist ja tõmbas nii, et kaelapael läks ühenduskohast katki ning kasutas tahtlikult ja korduvalt solvavaid väljendeid kõrvaliste isikute juuresolekul turvamehe suhtes nagu „kuradi turvamees“, „ kuradi jobu“, samuti venekeelse ebatsensuursete sõnadega nagu saatis turvameest „naahhui“, solvates sedasi avalikku korda kaitsvat turvatöötaja F. S-a, kes täitis oma ametikohuseid. Seega on Kristjan Kadapik toime pannud KarS § 275 järgi kvalifitseeritav kuriteo, s.o. avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuriteoga on tekitatud moraalset kahju. Prokurör pidas võimalikuks karistada Kristjan Kadapik toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 10000 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalise karistuse tasumine ositi, s.o. ositi võrdsetes osades viie kuu jooksul, s.o. 2000-krooni kuus. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged. Kristjan Kadapik on varem kriminaalkorras karistatud, kuriteoga on tekitatud moraalne kahju, mistõttu on põhjendatud Kristjan Kadapik karistamine kergeima karistusliigi - rahalise karistusega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige kuriteo toimepanemist, mis oli tingitud joobes seisundist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KrMS § 180 alusel mõistab kohus süüdistatavalt menetluskuludena riigituludesse välja II astme kuriteos süüdimõistmise korral ette nähtud sundraha 1,5 palga alammäära summas 4500 kr. Kohus juhindub KrMS §-dest 251, 253 p1 ja
7. Kohtunik Merike Allikmäe