(99231000998)Kohtunik Eha Popova Kriminaalasi Erik Vallaste ja Priiten Tamme süüdistuses KrK § 1481 lg 2 järgi Kohtualused Erik Vallaste s 27.09.1971.a., Priiten Tamm s 18.07.1971.a. RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus Erik Vallaste ja Priiten Tamme süüdistuses KrK § 1481 lg 2 järgi. Kohustada Erik Vallastet ja Priiten Tamme solidaarselt hüvitama Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile kuriteoga tekitatud kahju summas 518 992.- krooni. Kohustada Erik Vallastet täiendavalt hüvitama Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile kuriteoga tekitatud kahju summas 325 982,65 krooni. Kohustada Erik Vallastet ja Priiten Tamme maksma riigituludesse 50 000 krooni, milline tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas viitenumber
- Määrata, et kohustused tuleb täita 6 (kuue) kuu jooksul, so 17.11.2007.a. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta - Erik Vallaste ja Priiten Tamme suhtes tühistada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Kriminaalasjas nr 99231000998 alustati menetlust 03.09.1999.a KrK § 1481 lg 7 tunnustel selles, et OÜ D E ja AS Djuhatuse liikmed Erik Vallaste ja Priiten Tamm kasutasid ajavahemikul 1994 kuni 1999 töötajate töölevormistamisel ja palgaarvestamisel paralleelselt kahte samasisulist, kuid erineva palgasummaga töölepinguid, eesmärgiga maksuameti ees varjata ning jätta tegelikus ulatuses deklareerimata ja tasumata äriühingute poolt töötajatele väljamakstud palkade pealt üksikisiku tulu- ja sotsiaalmaks. Erik Vallaste on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles AS D(alates 22.06.2000.a AS B G juhatuse liige perioodil 15.06.1992.a kuni 04.11.1999.a ja OÜ D E (alates 24.01.2000.a OÜ D G juhatuse liige perioodil 14.12.1992.a kuni 30.11.1998.a , juhtis ja organiseeris äriühingute kogu tegevust 1992 kuni 1999 aastate jooksul, jättis täitmata äriseadustiku §-dest 180 lg 1 ja 183 tulenevad esindus-, juhtimis- ja raamatupidamise korraldamise kohustused pidada oma tegevuse üle õigusaktidega sätestatud korras arvestust, esitada maksuhaldurile õigusaktidega sätestatud korras maksudeklaratsioone ning maksuhaldurile tähtaegselt tasuda ja üle kanda maksusummad. Erik Vallaste määras ja maksis äriühingute töötajatele palka, mille pealt jättis tahtlikult kinnipidamata ja tasumata maksuhaldurile 1994 – 1998 jooksul tulumaksu 408 421.- krooni ning 1995 – 1998 jooksul sotsiaalmaksu 436553.65 krooni, kogusummas jättis ta tasumata maksud 844 974.65 krooni ulatuses. E. Vallaste esitas sealjuures maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmeid töötajatele makstud palga summa kohta, kajastas töötajatele väljamakstud palgasummad väiksemana kui need tegelikult olid ja tasus seeläbi tahtlikult maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele ja maksmisele kuuluvast maksusummast ettenähtust väiksema maksusumma järgmisel viisil: Kasutas äriühingute töötajate töölevormistamisel ja töötamise ajal kahte samasisulist, kuid erineva tööandjaga töölepinguid, millest ühed – väiksema palgasummaga töölepingud olid sõlmitud töötajate ja OÜ D E või AS D– direktori M. O või juhatuse liikme Erik Vallaste esinduses ning mille pealt esitati maksuametile vastavate palgasummade kohta ettenähtud maksudeklaratsioonid ja tasuti õigesti tulu- ja sotsiaalmaksu. Teised – suurema palgasummaga töölepingud olid sõlmitud madala maksumääraga territooriumile registreeritud T C F A I, D C A I, D F S I või I S G vahel M. O või A.P esinduses ja töötajate vahel, mille alusel töötajatele väljamakstud palkasid maksudeklaratsioonides ei kajastanud ning üksikisikute tulu- ning sotsiaalmaksu kinni ei pidanud ja riigieelarvesse ei tasunud. Viimati nimetatud lepingute näol oli tegemist teeseldud tehingutega, mille eesmärk oli AS Dja OÜ D E poolt seaduses ettenähtust vähem makse maksta – töötajad tegid tööd Eestis AS Dja OÜ D E huvides ja nende äriühingute tegutsemiskohas ning said palka kahe lepingu alusel ettenähtud summa, kuid makse tasuti vaid Eestis registreeritud äriühingutega sõlmitud töölepingute pealt. Eeltooduga Erik Vallaste rikkus maksukorralduse seaduse § 13 lg 1 , tulumaksuseaduse § 26 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 ning kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 1 lg 1 ja §-st 3 tulenevat kohustust igakuiselt arvestada ja kinni pidada ning maksuhalduri pangakontole üle kanda töötajatele makstud palga pealt tasumisele kuuluvad maksusummad. Seega Erik Vallaste, tahtlikult maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamisega, mille tulemusel tasus tahtlikult maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele, maksmisele ja ülekandmisele kuuluvast maksusummast väiksema maksusumma, pani toime KrK § 1481 lg 2 (KarS § 386 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Priiten Tamm on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles AS D(alates 22.06.2000.a AS B G reg.nr 10219219) juhatuse liige perioodil 12.07.1994.a kuni 04.11.1999.a ja OÜ D E (alates 24.01.2000.a OÜ D G juhatuse liige perioodil 08.06.1996.a kuni 30.11.1998.a, juhtis ja organiseeris äriühingute tegevust 1994 kuni 1999 aastate jooksul, jättis täitmata äriseadustiku §-dest 180 lg 1 ja 183 tulenevad esindus-, juhtimis- ja raamatupidamise korraldamise kohustused pidada oma tegevuse üle õigusaktidega sätestatud korras arvestust, esitada maksuhaldurile õigusaktidega sätestatud korras maksudeklaratsioone ning maksuhaldurile tähtaegselt tasuda ja üle kanda maksusummad. Priiten Tamm määras ja maksis äriühingute töötajatele palka, mille pealt jättis tahtlikult kinnipidamata ja tasumata maksuhaldurile 1996 – 1998 jooksul tulumaksu 251 271.- krooni ning 1996 – 1998 jooksul sotsiaalmaksu 267 721.krooni, kogusummas jättis ta tasumata maksud 518 992.- krooni ulatuses. Priiten Tamm esitas sealjuures maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmeid töötajatele makstud palga summa kohta, kajastas töötajatele väljamakstud palgasummad väiksemana kui need tegelikult olid ja tasus seeläbi tahtlikult maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele ja maksmisele kuuluvast maksusummast ettenähtust väiksema maksusumma järgmisel viisil: Kasutas äriühingute töötajate töölevormistamisel ja töötamise ajal kahte samasisulist, kuid erineva tööandjaga töölepinguid, millest ühed – väiksema palgasummaga töölepingud olid sõlmitud töötajate ja OÜ D E või AS D– direktori M. O või juhatuse liikme Erik Vallaste esinduses ning mille pealt esitati maksuametile vastavate palgasummade kohta ettenähtud maksudeklaratsioonid ja tasuti õigesti tulu- ja sotsiaalmaksu. Teised – suurema palgasummaga töölepingud olid sõlmitud madala maksumääraga territooriumile registreeritud T C F A I, D C A I, D F S I või I S G vahel M. O või A. P esinduses ja töötajate vahel, mille alusel töötajatele väljamakstud palkasid maksudeklaratsioonides ei kajastanud ning üksikisikute tulu- ning sotsiaalmaksu kinni ei pidanud ja riigieelarvesse ei tasunud. Viimati nimetatud lepingute näol oli tegemist teeseldud tehingutega, mille eesmärk oli AS Dja OÜ D E poolt seaduses ettenähtust vähem makse maksta – töötajad tegid tööd Eestis AS Dja OÜ D E huvides ja nende äriühingute tegutsemiskohas ning said palka kahe lepingu alusel ettenähtud summa, kuid makse tasuti vaid Eestis registreeritud äriühingutega sõlmitud töölepingute pealt. Eeltooduga Priiten Tamm rikkus maksukorralduse seaduse § 13 lg 1 , tulumaksuseaduse § 26 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 ning kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 1 lg 1 ja §-st 3 tulenevat kohustust igakuiselt arvestada ja kinni pidada ning maksuhalduri pangakontole üle kanda töötajatele makstud palga pealt tasumisele kuuluvad maksusummad. Seega Priiten Tamm, tahtlikult maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamisega, mille tulemusel tasus tahtlikult maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele, maksmisele ja ülekandmisele kuuluvast maksusummast väiksema maksusumma, pani toime KrK § 1481 lg 2 (KarS § 386 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna käesoleval ajal on maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamine, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, kvalifitseeritav KarS § 386 lg 1 järgi. Kusjuures nimetatud kuriteo obligatoorseks koosseisuliseks tunnuseks on asjaolu, et süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000.- krooni või enam. Ehk teisisõnu on seadusandja pidanud maksude väärarvutust kriminaalkorras karistamisväärseks juhul, kui tekitatud kahju ületab eelnimetatud miinimummäära või see on toimepandud teistkordselt. Antud juhul süüdistatakse kohtualuseid Erik Vallastet ja Priiten Tamme tegudes, mille tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 844 974.65 krooni, sealjuures Priiten Tamme 518 992.- krooni osas. Seega on tegemist tegudega, mille tagajärjel laekumata jäänud maksusumma ei ületa oluliselt kuriteo koosseisu tunnuseks olevat miinimummäära. Sellest lähtuvalt ei ole kohtualuste poolt tekitatud kahju käsitletav suure kahjuna ning antud juhul tuleb asuda seisukohale, et isikute süü ei ole suur. Seda enam, et kohtualused on avaldanud valmisolekut hüvitada tekitatud kahju. Kõnealuses kriminaalasjas alustati menetlust 03.09.1999.a ning kriminaalasi saadeti kohtusse 02.06.2003.a. Seega on tänaseks kriminaalmenetlus kestnud ligikaudu 7,5 aastat. Sealjuures süüdistatakse kohtualuseid tegudes, mis on toimepandud aastatel 1994 kuni
- Eelkõige süütegude toimepanemisest möödunud pika ajavahemiku tõttu on tänaseks päevaks ära langenud või vähemalt olulisel määral vähenenud avalik menetlushuvi käesoleva kriminaalmenetluse jätkamiseks. Lisaks sellele tuleb järgnevaid menetlusotsustusi tehes arvestada ka Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni
- artikli
- punkti esimesest lausest tulenevat isiku õigust nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul. Arvestades, et kõnealune süüasi on hetkel maakohtus kohtuliku uurimise staadiumis ning vajalik on veel alaliselt välisriikides elavate täiendavate tunnistajate ülekuulamine, võib vastava nõude täitmine osutuda keerukaks. Lähtudes ülaltoodust ning asjaoludest, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja kohtualused on avaldanud valmisolekut heastada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse riigiprokurör taotleb kriminaalasjas menetluse lõpetamist. Kohtualused nõustuvad kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud. Tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatavate süü ei ole suur ning nad kohustuvad hüvitama tekitatud kahju ning maksma riigituludesse kindla summa. Kohus juhindub KrMK § 168-1 lg. 1,2 Kohtunik