4-07-1264\1

4-07-1264 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1264 (2317,06,007687) Kohtunik Märt Toming Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Roman Nikolaitšuk (ik: 37502030313) Kohtuvälise menetleja esindaja Juhtivkonstaabel Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Roman Nikolaitšuk süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.10.
5. Juhul, kui määratud arest ei ole eelmärgitud tähtajaks ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu määratud aresti ärakandmist arvestatakse tema kinnipidamisest ja aresti kandmisele paigutamisest.
6. Roman Nikolaitšukilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Roman Nikolaitšuk, 4-07-1264, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.04.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.02.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 839800 selles, et 15.12.2006 peeti Astri 15 maja juures kinni Roman Nikolaitšuk, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 5007/228 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil seleta menetlusalune isik, et nii oli. Tegevusetusest tarvitas. Trahvid on tasumata. Istus vahepeal kinni ja vabanes alles pool aastat tagasi. Tööl on vahelduv graafik, ühes nädalal töötab viis päeva, teisel kaks päeva. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, kuivõrd varem määratud trahvid on senini tasumata. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka arestiga, kuid ka see ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu tuleks määrata lühemaajalisem arest, so 4 päeva. Karistus tuleks ära kanda hiljemalt 01.10.
10. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas enamasti analoogsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestiga. Määratud rahatrahvid on senini tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti kui seda oleks arest alammääras, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik