4-07-30\2

Väärteoasi nr 4-07-30 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-30, 4-07-440, 4-07-867 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Ruslan Korolev (ik: 37408310224) Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. Ruslan Korolev süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 24 (kakskümmend neli) päeva.
4. Ruslan Korolevile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Ruslan Korolevi karistuse kandmisele asumisest. Määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.10.
5. Karistuse tähtaegselt ära kandmata jätmisel kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse ärakandmist arvestada karistuse kandmisele toimetamisest.
6. Ruslan Korolevilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1410 (üks tuhat nelisada kümme) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Ruslan Korolev, 4-07-30, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
8. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.04.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 30.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 874094 selles, et 30.11.2006 kella 20.00 ajal peeti Tööstuse 101 maja juures Tallinnas kinni Ruslan Korolev, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4771/391 nähtuvalt tuvastati 30.11.2006 kell 20.35 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja psühhotroopsest ainest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psüühotrrpset ainet arsti ettekirjutuseta. 04.12.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 856866 selles, et 04.12.2006 kella 04.35 ajal peeti Väike-Ameerika 16 maja juures Tallinnas kinni Ruslan Korolev, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4832/53 nähtuvalt tuvastati 04.12.2006 kell 13.25 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 31.01.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 765368 selles, et 30.01.2007 kella 21.00 ajal peeti Endla 45 maja juures Tallinnas kinni Ruslan Korolev, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 310/310 nähtuvalt tuvastati 31.01.2007 kell 07.05 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul fentanüüli ja amfetamiini tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 30.11.2006 koostatud väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas revotrili, 04.12.2006 koostatud ülekuulamisprotokollis on märkinud, et tarvitas fentanüüli ja 31.01.2007 koostatud väärteoprotokollis on märkinud, et narkootilisi aineid tarvitanud ei ole. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse kohtuistungile kätte saanud. Seega on menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kuivõrd menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks, leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, lühiajalised arestid ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks määrata pikemaajalisem arest ja see võiks olla 24 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on senini tasumata. Peale selle on teda korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ka erineva pikkusega arestidega. Sellele vaatamata ei ole määratud karistused sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest ja ta on jätkuvalt ja järjekindlalt jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadse väärteo toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, samuti tuleb temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik