4-07-2808\1

4-07-2808 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2808 (2316,07,003704) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Eduard Starkov (ik: 338304232255) Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. Eduard Starkov süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest tuleb ära kanada hiljemalt 01.11.
5. Aresti ärakandmise aja algust arvestada alates Eduard Starkovi aresti kandmisele asumisest või tema kinnipidamisest ja aresti kandmisele toimetamisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud ajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti kandmise ajal algust arvestatakse tema karistuse kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.08.
6. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 06.06.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 628968 selles, et 06.06.2007 peeti H S OÜs kinni Edauard Starkov, kes möödus kassast, jättes tasumata kaasavõetud kauba eest summas 69 krooni, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et see on arusaamatus, sest alguses mõtles varastada, kuid siis loobus. Kui aga kassas kinni peeti, siis endagi üllatuseks leiti portfellist T-särk, kuigi oli kõik asjad oma arust välja võtnud ja tagasi pannud. Sel päeval ma seda särki varastada ei tahtnud. Oleks tähelepanbelikumalt suhtudes ka selle välja võtnud, ei pannud tähele, et portfelli jäi, sest oli ümber mõelnud ja ei tahtnud varastada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena lühiajaline arest. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka korduvalt kohtu poolt vangistusega varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel, kaupluse avaldust, tunnistaja ütlusi varguse toimepanemise asjaolude ja menetlusaluse isiku kinnipidamise ning varastatu äravõtmise kohta, asub seisukohale, et varavastase süüteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist tunnistaja ütluste ja kaupluse avalduse ning varastatu äravõtmise faktiga. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on väheväärtusliku asja vargusega toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Senini on väärteo eest määratud rahatrahv tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahv ja varasemad vangistused ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes lühemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma varguste toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik