04.07.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 702935 selles, et samal päeval kella 06.00 ajal Kadaka tee 4 maja juures suunaga Mustamäe tee poole Tallinnas peatati sõiduauto Opel Omega registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Sergei Kišunas, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, mootorsõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus, samuti ei olnud sõiduk läbinud nõuetekohaselt tehnoülevaatust ja juhil oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata, samuti sõidtas sõitjat, kes ei olnud kinnitatud turvavööga,
S § 661 lg 2 ettenähtud väärteo. 12.07.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 887956 selles, et samal päeval kella 00.10 ajal Lubja tänaval suunaga Tartu mnt poole Tallinnas peatati sõiduauto MB 190 registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Sergei Kišunas, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, mootorsõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus ja juhil oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata,
S § 661 lg 2 ettenähtud väärteo. 17.07.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 893369 selles, et samal päeval kella 12.00 ajal Tondi 17 maja juures suunaga Pärnu mnt poole Tallinnas peatati sõiduauto VW Passat registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Sergei Kišunas, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, mootorsõidukil olid rehvid, mis ei vastanud nõuetele, kuivõrd kasutas naastrehve keelatud ajal, juhil puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus ja sõiduki kasutamist õigustav dokument,
p 1, 3, 4; 219 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2; 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. 26.07.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 794758 selles, et samal päeval kella 21.14 ajal Sõle 61 maja ees suunaga Sõpruse pst poole Tallinnas peatati sõiduauto Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Sergei Kišunas, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud,
19.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 934616 selles, et samal päeval kella 18.00 ajal Paldiski mnt ja Pirni tänava ristmikul suunaga Paldiski mnt ja Tulika ristmiku poole Tallinnas peatati sõiduauto Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Sergei Kišunas, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, samuti alustas liikumist reguleeritud ristmikul foori keelava (punase) tulega,
Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et 04.07.2007 on väärteo toime pannud. Sõiduk kuulus elukaaslasele. Oli vaja väga sõita, kaassõitjal oli kiire. Ei tea miks puudusid kindlustus ja ülevaatus. 12.07.2007 kohta seletas, et just oli omandanud sõiduki, ei jõudnud kindlustust teha. Võttis auto et seda vormistama minna. Tegeles vanade autode kokkuostu, nende remondi ja müügiga. Sõidab, sest mõnikord on vaja. 24.06.2007 läks sõbrannale Lennujaama vastu, oli viinud ära, sõitis koju. Sõiduk kuulus ilmselt temale enesele. 17.07.2007 kasutas sõbra autot, oli 2 ilmselt vaja kiiresti kuhugi sõita. 26.07.2007 kasutas sõbra autot seoses oma tööga. 19.08.2007 kiirustas, ei jõudnud pidurdada, oli vaja tütarlaps ära viia. Ta on ise kasutaja sellel sõidukil. Mõnikord keegi sõidutab teda, kellel on lubasid. Oma arust ei ole sarnaste rikkumiste eest varem kinni peetud. Viimasel kinnipidamisel esitas politseile registreerimistunnistuse ja Läti juhiloa, mis saadeti tuttava I. poolt. Perekonnanime ei tea I-l. Lätis autokooli läbinud ei ole, eksameid seal ei sooritanud. Lätis ei ole juhiluba väljastatud. I-lt sai juhiloa 6000 krooni eest. On asunud tööle just selleks, et trahvid ära tasuda. Kui aresti määratakse, siis jääb tööst ilma. Karistus oleks küll põhjendatud, kuid võiks jätta karistamata. Karistus oleks nii temale kui ka riigile halb, sest ta jääks tööst ilma ja trahvid jääksid tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et Sergei Kišunasel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja talle ei ole juhiluba välja antud. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks menetlusalusele isikule määrata arest lähtudes KarS § 63 lg 1 sätetest. Kuivõrd on asjad ühendatud ühisesse menetlusse, siis väärtegude hulka arvestades tuleks määrata 30 päeva aresti. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalune isik on korduvalt kinni peetud samalaadse liiklusalaste rikkumise toimepanemise tõttu ning ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teod toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Peale selle on menetlusalust isikut tabatud juhtimnas sõidukeid, millel on läbimata tehnoülevaatus, samuti ei ole sõidukid vastanud ettenähtud nõustele ning korduvalt on olnud sõidkite suhtes sõlmimata kohustuslik liikluskindlustus, samuti on menetlusalune isik sõitnud kinnitamata turvavööga ja sõidutanud kaassaõitjat, kellel on olnud turvavöö kinnitamata. Peale selle ei ole ühel juhul olnud menetlusalusel isikul esitada kontrollimiseks sõiduki registreerimistunnistust ja sõiduki kasutamist õigustavat dokumenti, samuti sõitis välja ristmikule foori keelava tulega. Talised väärteod on kohtuvälisel menetlusel kvalifitseeritud LE § 70 p 2, 3, 4 ja 219 sätete rikkumistena, so LS § 7435 lg 1; 747, 7415; LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärtegudena. Kohus asub seisukohale, et ka eelmärgitud väärtegude toimepanemised on tõendamist leidnud ning need väärteod on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega 158 400 krooni ulatuses, millised trahvid on kõik senini tasumata. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek ja soov trahve tasuda, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. 3 Arvestades seda, et menetlusalust isikut peeti vahem kui kahe kuu jooksul kinni samalaadsete väärtegude toimepanemise eest kuuel korral ja teda oli enne seda enam kui 10 korral poole aasta jooksul karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, siis peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule inkrimineeritavate väärtegude toimepanemise eest karistuseks aresti ettenähtud sanktsiooni maksimummääras, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Väärteoasjade materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik 6 korral toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo ning mitmel korral on ta samaaegselt, seega ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, toime pannud ka LS § 7435 lg 1, LS § 747 , LS § 7415; LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteo. Eelmärgitud väärtegude toimepanemise eest karistuse määramisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1 sätetest, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, seevastu LS § 7435 lg 1 ja 7415 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud vaid rahatrahv kuni 50 trahviühikut, LS § 747 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vaid rahatrahv kuni 30 trahviühikut ja LKindlsS § 661 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vaid rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb Kars § 63 lg 1 sätteid kohaldades määrata karistus LS § 741 lg 2 sanktsiooni järgi. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek trahvide tasumiseks ja soov trahve tasuda, küll aga rikub menetlusalune isik süstemaatiliselt ja järjekindlalt liikluseeskirja nõudeid, siis asub kohus seisukohale, et puuduvad takistused menetlusaluse isiku suhtes aresti kohaldamiseks, samuti puuduvad takistused maksimaalmääras aresti kohaldamiseks ning maksimaalmääras ära kantava arestiga on võimalik vähemalt 30 päevase liiklusohutuse tagamine, kuivõrd menetlusalune isik oleks selle aja jooksul liiklusest eemaldatud. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.