4-07-2042\1

Väärteoasi nr 4-07-2042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2042 (2315,07,001935) Kohtunik Märt Toming Tõlk NS Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik DB(ik: XXX, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja LR RESOLUTSIOON
3. DB süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. DB määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee
5. Aresti ärakandmist arvestada DB Harju Maakohtu 30.03.2007 otsusega mõistetud liitkaristuse, so vangistuse 9 kuud ja 27 päeva ärakandmisest.
6. DB välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „DB, 4-07-2042, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
8. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.09.
9. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 21.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 888225 selles, et samal päeval kella 11.00 ajal peeti XXX ja XXX majade juures kinni DB, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 971/343 nähtuvalt tuvastati 21.03.2007 kell 17.20 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 21.03.2007 koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik märkinud, et ta ei ole midagi tarvitanud. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli selline asi. Ei mäleta enam mida siis rääkis. Ei oska öelda, miks joove oli. Ei oska öelda, miks tarvitab. Karistuse kandmiselt vabaneb jaanuari lõpus. Kui on süüdi, siis tuleb karistus kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid ei ole oma mõju avaldanud ja osa neist on senini tasumata. Kuivõrd lühemaajalised arestid ei ole mõju avaldanud, tuleks kohaldada pikemaajalist aresti. Seetõttu tuleks kohaldada aresti 10 päeva, mis tuleks ära kanda pärast karistuse kandmiselt vabanemist ning välja tuleks mõista ka joobe tuvastamise kulu. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millistest osa on tasutud. Sellele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist ning teda on korduvalt karistatud ka lühiajalise arestiga. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul ka legaalnse sisetulek, seega võimalus rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda ja määratud trahvid ei ole saavutanud oma eesmärki. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem juba lühiajalise arestiga karistatud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik