4-07-3657\1

4-07-3657 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.september 2007.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja number 4-07-3657 Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi Dagmar Pihla määruskaebus Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna komissari 06.07.2007.a. määrusele väärteoasjas nr 2316.06.006667 Kaebuse esitaja - Dagmar Pihla, isikukood 44803230225; elukoht XXXXXXX Menetlusosalised Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakond RESOLUTSIOON Jätta Dagmar Pihla määruskaebus Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna komissari 06.07.2007.a. määrusele väärteoasjas nr 2316.06.006667 rahuldamata. Edasikaebamise kord Antud kohtumäärust ei saa Väärteomenetluse seadustiku § 191 p.12 alusel vaidlustada . Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Kaebuse esitaja kuriteoteate peale alustati käesoleva väärteoasja menetlust KarS § 218 lg 1 tunnustel selle kohta, et ajavahemikul 01.12.2006.a. – 03.12.2006.a. lõhuti Tallinnas Fr.R.Kreutzwaldi 17-4 ja F.Faehlmanni 2-4 asuvate korterite kööginurga vahelagi ja köögiaken, millega tekitati kaebuse esitajale varalist kahju 7330,50 krooni. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonnavanemkonstaabel lõpetas 14.06.2007.a. määrusega väärteoasja nr 2316.06.006667 menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud määruse vaidlustas kaebuse esindaja 02.07.2007.a. kaebuse esitamisega kohtuvälise menetleja tegevuse peale kohtuvälise menetleja juhile. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna komissari 06.07.2007.a. määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Määruse sõnutsi ei ole võimalik välja selgitada, kellele aken kuulub ja tsiviilvaidluse lahendamiseks ei ole väärteomenetlejal pädevust. Kaebuse esitaja esitas Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna komissari 06.07. 2 2007.a. määruse määruskaebuse Harju Maakohtusse. Kaebuse sõnutsi on kohtuväline menetleja algusest peale menetlenud asja ebaõigesti. Kaebuse esitaja arvates oleks väärteomenetlust alustama selle kohta, et ajavahemikus 01.12.-03.12.2006.a. oli lõhutud Tallinnas F.R. Kreutzwaldi 17-4 ja F.R. Faehlmanni 2-4 asuvate korterite kööginurga vahelagi ja F.R Kreutzwaldi 17-4 korteri aken, millega tekitati avaldajale varalist kahju 7330,50 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et korteri vahelise seina ja vahelae lõhkumisega ei tekkinud kaasomandit. Kaebuse esitaja leiab, et asjaolu, kuidas kulgeb korterite vaheline piir laest põrandani, tulnuks ette kujutada kaebuse esitaja seletuse järgi. Pealtvaates plaanil ei ole näha, kelle korteris lõhutud aken asub, kuna selles kohas asuvad erinevate korterite aknad teineteise peal, mitte kõrval. Plaanil pole näha ka horisontaalselt asetsev vahelagi. Menetlusalune isik Nadežda Ševtsuk, kes pani kaebuse esitaja seisukohalt toime väärteo, ei saanud remonttööde teostamisel lähtuda joonisest põrandapinna kohta. Kaebuse esitaja väidab, et juhinduda oleks tulnud ka sellest, et müürisüvendisse moodustunud seinakapp ja selles olev aken on kaebuse esitaja valduses. Kohus, tutvunud kaebusega ja väärteoasja toimikumaterjalidega, leiab, et kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Väärteotoimikus olevast Harju Maakohtu kinnistuosakonna kinnisturaamatu registriosade nr 17412401 ja 17411501 nähtuvalt on Tallinna linnas F.R. Faehlmanni tn 2/F.R F.R Kreutzwaldi tn 17 – 4 ja 4a korteriomandid, mille kaasomandi teostamine kitsendatud teiste korteriomanike reaalosadega seotud õigustega. Korteriomandi seaduse (KOS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 kohaselt on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega ei ole vaidlusalune aken käsitletav korteriomandi reaalosana ja seetõttu on tegemist kaasomandisse kuuluva asjaga. Kohus ei nõustu menetluse lõpetamise määruses toodud väitega, et kuna köögiakna näol on tegemist kaasomandiga, pole võimalik kindlaks teha, kellele köögiaken kuulub. Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 3 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Seega on väärteos tuvastamist leidnud, et Nadežda Ševtšuk realiseeris oma omanikuõigusi, tekitades väidetavalt kahju enda asjale. Enda asja kahjustamine, kui seda ei tehta teiste inimeste elu, tervist või vara kahjustaval viisil, ei ole käsitletav süüteona. Muus osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja menetluse lõpetamise määruses toodud argumentidega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kohus selgitab, et KarS § 218 täheldatud süüteo koosseis käsitleb rünnet omandi või muu asjaõiguse vastu. Valdus ei ole asjaõigus, vaid võim asja üle asjaõigusseaduse (AÕS), mistõttu valduse rikkumist ei saa samastada omandi või muu asjaõiguse rikkumisena. Kaasomanike vahel omandi kasutamisel tekkinud erimeelsuste lahendamiseks, sealhulgas ka võimaliku kahju hüvitamiseks on kahjustatud poolel kaasomanike kokkuleppe puudumise korral õigus pöörduda AÕS § 72 kohaselt kohtusse kaasomaniku kohustamiseks vallata ja kasutada asja kõigi kaasomanike huvisid arvestades või nõuda kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 kohaselt. Samuti võib kõne alla tulla õigusvastase tekitamisest tulenev kahjunõue Võlaõigusseaduse 53 ptk. sätete alusel. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 1 on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi tsiviilasi, mida on pädev lahendama tsiviilkohus Leili Raedla Kohtunik