järgi ei ole nõutav, et isiku taandamine otsuse tegemisest oleks sätestatud linnavalitsuse istungi protokollis. Vastupidiselt on selline kohustus sätestatud aga volikogu istungite protokollide kohta (
Seega on seadusandja otseselt sätestanud ja eristanud, et volikogu istungite protokollis on kohustuslik fikseerida isiku enda taandamine päevakorrapunktiga seoses otsuse vastuvõtmisest, kuid linnavalitsuse istungite protokollides see ei ole kohustuslik. Vaidluse vältimiseks oleks olnud mõistlik linnavalituse istungi protokolli koostajate poolt eraldi välja tuua, et kaebuse esitaja ennast otsuste vastuvõtmisest taandas, kuid nad ei ole seda protokolli koostamisel ja allkirjastamisel siiski märkinud. Tegemist on protokollile allakirjutanud isikute inimliku ebatäpsusega. Samuti märgib kaebuse esitaja oma kaebuses, et vastavalt Keila linna põhimääruse (kinnitatud Keila Linnavolikogu 1 juuli 2003.a. määrusega nr 11) § 37 lg 2 võetakse linnavalitsuse istungitel otsused vastu poolthäälteenamusega. Seega, isegi juhul, kui kaebuse esitaja oleks võtnud otsuste vastuvõtmisel hääletamisest osa, siis kaebuse esitaja ei oleks saanud mitte kuidagi mõjutada KL22.veebrari 2007.a. ja 22.märtsi 2007.a. istungitel KTÜ kasuks tehtud otsuste vastuvõtmist ainuüksi põhjusel, et ta oli arvulises vähemuses. Kõik kohalviibinud linnavalitsuse liikmed, välja arvatud OM, võtsid KTÜ suhtes otsused vastu ühehäälselt. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et ühelgi juhul ei ole tegemist korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 p 5 sätestatud huvide konflikti situatsiooniga. Seda juba ainuüksi põhjusel, et teiste linnavalitsuse liikmete poolt KTÜ suhtes vastu võetud otsused ei oma olulist mõju KTÜ majandustegevusele ning nagu korduvalt on ülalpool rõhutatud, siis OM ei võtnud ka otsuste vastuvõtmisest osa enese taandamise tõttu. Samuti märgib kaebuse esitaja, et AK ei ole isik, kelle subjektiivseid õiguseid oleks OM rikkunud, mistõttu ei saa AK olla aktiivseks pooleks menetluses ja esitada kaebusi käesolevas väärteomenetluses. AK´i alusetust ja põhjendamatust kaebusest tulenevalt on muuhulgas ka kaevatavas määruses tehtud ebaõige viide
§-le 17 lg 5, sest nimetatud paragrahv puudutab linnavolikogu liikmeid, mitte aga linnavalitsuse liikmeid. Kaebuse esitaja ei ole K L liige. Väärteomenetluses võib saada menetluse lõpetamise määruse üksnes menetlusväline isik, kelle huve see puudutab (VTMS § 75 lg 6). Käesolev väärteoasi ei puuduta AK´i huve. Vastupidine on tõendamata ja põhjendamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatav 16.juuli 2007.a. määrus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu palub selle tühistada. Kohus tegi kindlaks: Väärteoasja materjalidega on kindlaks tehtud, et KL liige OM on osalenud KListungitel T Ü kasuks tehtud otsuste langetamisel. OM on samaaegselt ka KTÜ juhatuse esimees.
lg 5 kohaselt kantakse protokolli istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Seega ei ole nõutav , et isiku taandamine otsuse tegemisest oleks protokollis sätestatud, kuid kohus leiab, et vaidluse vältimiseks oleks tulnud antud asjaolu protokolli kirja panna. Protokoll peab kajastama istungi käiku ning isiku taandamine teatud otsuste tegemisest on kindlasti oluliseks asjaoluks, mida üles märkida. Kohus on seisukohal, et antud väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja tuvastatud O. M taandamist otsuste vastuvõtmistest. Kaebuse kohaselt on istungi protokollis kajastatud, et üksnes otsuse vastuvõtmisel osalenud isikud on otsuse ühehäälselt vastuvõtnud. Antud asjaolu ei tõenda seda, et O. M ei oleks osalenud otsuse vastuvõtmisel. Tõendatud on üksnes asjaolu, et O. M osales istungitel ning andis seal ka seletusi. Kohus leiab, et, kuna väärteomenetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud ka avaldaja AK( võttis osa 22.02.2007 ja 22.03.2007.a. KL istungis), siis oli tal ka õigus esitada kaebus väärteomenetluse lõpetamise määruse peale kaebus. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse käigus tuvastanud, kas OM oma tegevusega - osalemisega KL 22.02.2007.a. ja 22.03.2007.a. istungitel - oluliselt mõjutas juriidilise isiku, KTÜ, majandushuve, mis on rikkumine Korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 p 5 mõistes. Samuti ei ole tuvastatud asjaolu, kas OM oli ennast otsuse vastuvõtmisest taandanud või mitte. Seega on põhjendatud 16.07.2007.a. kaebuse läbivaatamise määrus, millega tühistati väärteoasja nr XXX väärteomenetluse lõpetamise määrus ja otsustati väärteoasi anda edasiseks menetlemiseks Majanduskuritegude talituse teisele ametnikule. Kohtumäärus on lõplik Eda Murak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.