1-07-10948 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-10948 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Harku Vangla taotlus Maimu Svätski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Maimu Svätski (isikukood 45808262768; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Maimu Svätski karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Kadri-Liis Külm`a (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu) järelevalve alla ning kohustada Maimu Svätskit järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Maimu Svätski suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduma narkoloogi poole kahe nädala jooksul peale vabastamisest ja läbima ravikuur; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; Maimu Svätski vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Harku Vanglale, prokurörile, Maimu Svätskile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Harku Vangla esitas 03.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maimu Svätski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maimu Svätski tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.01.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, - § 25 lg 1, 2 järgi ja karistati 1-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 08.06.-09.06.2006.a, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Maimu Svätskile mõistetud karistust 22.11.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse – 8 kuud vangistust ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 26.02.2007.a ja lõpp 23.11.2007.a. Kinnipidamiskohas Maimu Svätski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas olles Maimu Svätski töötas AS Eesti Vanglatööstuses. Vanglas viibib esimest korda, kriminaalkorras on teda karistatud 2 korda. Oma süüd ta tunnistab ning kahetseb toimepandut kuritegu. Peale vabanemist plaanib elama asuda Tartusse Ravila tn 64-3 oma elukaaslase ja tütre juurde. Vangistuse ajal M. Svätski suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Iseloomustusest nähtuvalt märgatav ohtlikkuse risk esineb siis, kui kinnipeetav jätkab alkoholi tarbimist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Maimu Svätski ennetähtaegne vabastamine otstarbekas juhul kui käitumiskontrollil ajaks määratakse talle alkoholi mittetarvitamise kohustus. Ennetähtaegset vabastamist soosib kinnipeetava tugivõrgustik, kes on huvitatud M. Svätski alkoholisõltuvusest vabanemisest. Maimu Svätski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. On nõus mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume ning asuma tööle. Prokurör leiab, et Maimu Svätski vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Kinnipeetaval ei ole olnud režiimirikkumisi ning ärakandmata karistuse osa ei ole suur. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Svätski ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Svätski võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 3 karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Svätski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Asja materjalidest nähtuvalt on M. Svätski karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – M. Svätski on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab tõsiasi, et M. Svätskit iseloomustatakse vanglast positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas ning distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Seega on M. Svätski aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et M. Svätski viibib vangistuses esimest korda ning tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on M. Svätskil olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa M. Svätski edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata M. Svätski püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.