KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2007. a Tartu kohtumaja kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-1921 Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi Toll

§ 68

lg 1, mis sätestab, et Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Sama seaduse § 68 lg 2 kohaselt on standardne kütusepaak tootja poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust sõiduki liikumiseks, samuti vajaduse korral jahutus- või muu süsteemi (hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuuri) kasutamiseks veo ajal. 3. Alkoholi-,

§ 69

kohaselt on lubatud mittekaubanduslikul eesmärgil lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele reisija valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul samas mootorsõidukis kasutamiseks aktsiisivabalt sisse vedada kuni 10 liitrit mootorikütust mootorsõiduki kohta. Kohtuväline menetleja on leidnud, et see asjaolu, et Läti Vabariigi selleks volitatud pädev organ CSDD on Ēriks Auzinši poolt juhitud sõidukil lubanud kasutada lisaseadena täiendavat kütusepaaki ja teinud selle kohta märke sõiduki registreerimistunnistusele, ei muuda täiendavat kütusepaaki standardseks alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi seaduse ning EÜ Nõukogu määrse nr 918/83 mõistes. Taolises täiendavas kütusepaagis aktsiisi- ja imporditollimaksuvaba mootorikütuse Eestisse sissevedamine ei ole lubatud. Maksuvabalt võib Eestisse importida ainult kuni 10 liitrit kütust lisaks standardsele kütusepaagis olevale kütusele. Menetlusalune isik Ēriks Auzinš esitas Maksu- ja Tolliameti 26.04.

1. a otsusele kaebuse, milles palub Lõuna Maksu- ja tollikeskuse juriidilise osakonna juhataja Piret Valneri poolt 26.04.
2. a tema suhtes tehtud lahendi tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et tema ei ole rikkunud TS § 73 lg
3. Ei ole arvestatud tema poolt antud seletusega, milles on ära toodud talle kuuluva auto tehnilised näitajad (tl 21). Ēriks Auzinš on kohtule esitanud avalduse, milles palub arutada kaebust ilma tema osavõtuta (tl 19). 2 Maksu- ja tolliamet on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha (tl 33-35) ja nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei nõustu Ēriks Auzinši väitega, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud tema vastulause ja tõenditega. Vaidlustatud otsuses on nende mittearvestamise põhjus sõnaselgelt välja toodud – asjaolu, et Läti Vabariigi selleks volitatud pädev organ CSDD on sõidukil lubanud kasutada lisaseadena täiendavat kütusepaaki ja teinud selle kohta märke sõiduki registreerimistunnistusele, ei muuda täiendavat kütusepaaki standardseks alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi seaduse ning EÜ Nõukogu määrse nr 918/83 mõistes. Üksnes standardses kütusepaagis olev kütus on Eestisse sissevedamisel aktsiisivaba. Samuti on kohtuväline menetleja võtnud otsuses seisukoha vastulauses osundatud veale menetlusaluse isiku sünniaasta kajastamisel. Kohtuväline menetleja leiab veel, et on tehtud kõik väärteoasja asjaolude täpseks ja üheseks väljaselgitamiseks, karistuse määramisel on arvesse võetud kaebuse esitaja äärmist rahulolematust tema suhtes teostatava väärteomenetlusega. Karistus on määratud minimaalmäärale väga lähedases määras vaatamata sellele, et deklareerimata jäetud mootorikütuse kogus on märkimisväärne, ületades deklareemiskohustuseta kütuse koguse rohkem kui 10-kordselt. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Ēriks Auzinši kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg-le
4. Kaebuse esitaja on teatanud, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda, kohtuväline menetleja on kohtule saatnud oma kirjaliku seisukoha ning nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetlus, uusi tõendeid ei ole esitatud. Kohus, tuginedes väärteoasjas kogutud tõenditele leiab, et Ēriks Auzinši kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Olukorda, kuidas ja kui palju on lubatud imporditollimaksuvabalt importida Eestisse üle tollipiiri kütust, reguleerivad 2 õigusakti: EÜ Nõukogu määruse nr 918/83, 28.03.1983 jaotis XXVII ning siseriikliku aktina alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus. Mõlemad õigusaktid sätestavad üheselt, et imporditollimaksuvabalt võib importida standardses kütusepaagis olevat kütust. Standardne kütusepaak on EÜ Nõukogu määruse nr 918/83, 28.03.1983 artikkel 112 lg 2 p c kohaselt tootja poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak. Alkoholi-,

§ 68

lg lg 2 kohaselt on samuti standardne kütusepaak tootja poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak. Lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele on õigus kaasaskantavas paagis importida veel 10 liitrit kütust. See on sätestatud alkoholi-,

§-s 69 ning EÜ Nõukogu määruse nr 918/83 artikkel 112 p-s b. 26.02.

1. a koostatud veoki läbivaatuse akt nr 06-12.1-5/13/939 (tl 40-43) tõendab, et 26.02.
2. a sisenes Ēriks Auzinš Luhamaa tollipunkti kaudu Venemaalt Eesti Vabariiki sõidukiga CHEVROLET CHEVY VAN registreerimismärgiga BV
3. Ta läbis passikontrolli ja rohelise tollikoridori. Veok suunati kontrollihalli täiendavaks tollikontrolliks, mille käigus leiti, et standardne tootja poolt paigaldatud kütusepaak paikneb tagapool tagumist telge. Juhi sõnul 3 mahutavusega ca 80 liitrit. Esimese ja tagumise veotelje vahel paikneb paremal poolel sõiduki põhja all lisakütusepaak. Lisakütusepaagist pumbati välja kütus gradueeritud anumasse. Selles oli kokku 105 liitrit diiselkütust. Lisaks nimetatud kütusele oli sõiduki pagasiruumis veel 10 liitrit diiselkütust. 105 liitrit diiselkütust on tunnistatud asitõendiks ja seda hoitakse Maksu- ja Tolliameti Luhamaa tollipunkti territooriumil (tl 53). Ēriks Auzinš andis menetlusaluse isikuna järgmised ütlused (tl 46-49): „Ma ei ole seadust rikkunud. Auto on kontrolle läbinud ja seda on näha tehnilisel talongil ja tehnilise ülevaatuse lehel. Ebaseaduslikke tegevusi autoga pole teinud. Paagid on registreeritud tehnilisel talongil ja tehase poolt on ette nähtud 2 paaki. Tolliametnike poolt teostatav kontroll oli visuaalne.“ Hansa Auto poolt 16.08.
4. a välja antud tõendi (tl 59) kohaselt teostati OÜ-s Art Auto CHEVROLET CHEVY VAN riikliku numbriga BV71,
5. a väljalase, ülevaatus. Ülevaatuse tulemusel tuvastati, et sõiduki täismass on 3100 kg, omamass 2625 kg. Lisaks saab autot varustada kahe kütusepaagiga. Läti Vabariigis välja antud sõiduki CHEVROLET CHEVY VAN registrinumbriga BV71 regitreerimistunnistuse koopialt (tl 56) nähtub, et sellel on märge B8

ga ei ole Eestis kehtestatud täiendavaid piiranguid. Seega oli Ēriks Auzinšil õigus aktsiisivabalt importida Eesti Vabariiki tema sõidukil standardses, s.o tehase poolt paigaldatud kütusepaagis olev kütus, olenemata selle kogusest ning lisaks veel 10 liitrit kütust kaasaskantavas anumas. 26.02.

1. a koostatud veoki läbivaatuse akt nr 06-12.1-5/13/939 tõendab, et Ēriks Auzinši sõidukist CHEVROLET CHEVY VAN registreerimismärgiga BV71 pumbati lisakütusepaagist 4 välja kokku 105 liitrit diiselkütust gradueeritud anumasse. Kuna nimetatud kogus kütust asus mittestandardses kütusepaagis, milles kütuse toimetamine ühendusevälisest riigist Eestisse on keelatud, on tegemist ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetatud kütusekogusega. TS § 73 järgi on karistatav kauba ebaseaduslik Eestisse või Eestist välja toimetamine, s.o deklareeritava kauba toimetamine ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Vastavalt TS § 37 lg-le 3 tuleb esitada tollideklaratsioon muuhulgas ka juhul, kui kaubasaadetise väärtus ületab ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemis sätestatud imporditollimaksuvaba piiri või kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselist piiri. Kuna imporditollimaksuvaba on eeltpool käsitletud sätete alusel ainult standardses kütusepaagis olev kütus ning lisaks veel 10 liitrit kaasaskantavas paagis olevat kütust, oleks Ēriks Auzinš pidanud ühendusevälisest riigist Venemaalt Eestisse saabudes tollis ülejäänud kütuse koguse vastavalt TS § 37 lg 3 deklareerima. Kuna menetlusalune isik seda ei teinud, on ta toime pannud TS § 73 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o ühendusevälisest riigist kauba ebaseadusliku Eestisse toimetamise, mis seisnes deklareerimisele kuuluva 105 liitri kütuse deklareerimata jätmises. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii ettevaatamatu kui ka tahtlik tegu. Tahtluse väljaselgitamine antud väärteoasjas on oluline selleks, et otsustada, kas on olemas alused KarS § 83 lg-s 2 sätestatud konfiskeerimise kohaldamiseks. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4), pidades võimalikuks TS § 73 lg 1 ettenähtud asjaolu saabumist ja mööndes seda. Samas on kohtuväline menetleja leidnud, et Ēriks Auzinš soovis teadlikult toimetada maksuvabalt üle tollipiiri väljaspool EÜ territooriumi olevat odavat kütust selleks mittelubatud koguses. Selline käsitlus vastab mitte kaudsele tahtlusele vaid KarS § 16 lg-s 2 sätestatud tahtluse vormile kavatsetusele. Hinnates teo tehiolusid, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik pani TS § 73 lg-s 1 ettenähtud väärteo toime kavatsetult. Ēriks Auzinš oli teadlik, et tema sõidukil on lisakütusepaak, mis ei ole paigaldatud tehases, kuid vaatamata sellele jättis ta teadlikult selles oleva kütusekoguse tollis deklareerimata. Siit teeb kohus järelduse, et Ēriks Auzinši eesmärgiks oli tuua Venemaalt Eestisse maksuvabalt odavamat kütust. TS § 94 lg 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §-des 73–76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le
2. KarS § 83 lg 2 kohaselt on õigus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või ese, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal teo toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Ēriks Auzinši valduses olnud sõiduki CHEVROLET CHEVY VAN registreerimismärgiga BV71 lisapaagis olev deklareerimata jäetud 105 liitrit diiselkütust on TS § 73 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mis kuulus otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule. Seega on kohtuväline menetleja seda konfiskeerides toiminud seadusega kooskõlas olevalt. Arvestades 5 asjaolu, et sellise väärteo toimepanemise eesmärgiks on tuua ebaseaduslikult maksuvabalt Eestisse ühendusevälisest riigist odavamat kütust, on konfiskeerimine igati põhjendatud. KarS § 32 lg 1 alusel saab isikut teo eest karistada, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Kohtuväline menetleja on tuvastanud õigesti, et Ēriks Auzinši süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu teda tuleb toimepandud väärteo eest karistada. Karistuse mõistmisel on kohus ja kohtuväline menetleja vastavalt KarS § 56 lg 1 kohustatud arvestama vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuseks määras kohtuväline menetleja Ēriks Auzinšile rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. TL § 73 lg 1 võimaldab vastava väärteo eest süüdlast karistada kuni 300 trahviühikuga ehk 18 000 krooniga. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud kõiki asjaolusid, sealhulgas konfiskeerimise kohaldamist, ning on määranud Ēriks Auzinšile miinimumilähedase karistuse. Ingeri Tamm Kohtunik 6