4-07-1147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- augustil 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-1147 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Anna Ivanova Kohtuistungi toimumise aeg 14.08.2007.a Väärteoasi Horre Saluste kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 21.02.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2376,07,000858 Kaebuse esitaja Horre Saluste (isikukood XXXXXXX; töötab FIE-na) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Horre Saluste 37708060315; elukoht kohtuväline menetleja – Põhja PP LJVO Hannes Küünarpuu esindaja RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata Horre Saluste kaebus ning muutmata Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 21.02.2007.a. otsus väärteoasjas 2376,07,000858 nii määratud rahatrahvi suuruse kui lisakaristuse osas.
- KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahvi 3 000 krooni on võimalik tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. vähemalt 500 krooni igas kuus. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest 2 Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 21.02.2007.a otsusega karistas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe H. Salustet liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3 000 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis H. Saluste 05.02.2007.a kell 09:30 Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinn-Narva tee
- kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 35 km/h võrra, sõites kiirusega 129+- 4 km/h, millega rikkus liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Kaebaja palub vaidlustatud otsuse tühistada lisakaristuse määramise osas ja vaadata üle määratud rahatrahv. Palub arvestada, et juhtimisõigus on talle vajalik seoses tööülesannete täitimisega teatrimänedžerina. Kohtuistungil jäi H. Saluste oma kaebuse juurde. Palus rahatrahvi kolmandiku võrra vähendada ning esitas ka täiendava taotluse rahatrahvi tasumiseks osade kaupa. Ositi tasumise vajadust põhjendas ta oma praeguse majandusliku olukorraga ja väitis, et on suuteline tasuma igas kuus 500 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et H. Saluste kaebus tuleb jätta rahuldamata; määratud rahatrahvi suuruse ja ka lisakaristuse osas tuleb otsus jätta muutmata, sest karistuse määramisel on arvestatud nii teo toimepanemise tehiolusid kui süüdlase isikut, keda on analoogse süüteo eest varem korduvalt karistatud. Kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud H. Saluste poolt toime pandud väärteo ning tema süü mootorsõiduki juhtimises asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 35 km/h võrra on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (selgitas, et kiirustas tööle ja kahetses toimepandut) ning liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Õiend liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist näitab, et vähemalt seitsmel korral on H. Saluste kiiruse ületamise eest juba varem pidanud maksma rahatrahve, tal on hulgaliselt kehtivaid karistusi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. Seda on menetleja kohtu arvates sisuliselt arvestanud ka lisakaristuse määramisel, sest sanktsioon toimepandud väärteo eest võimaldab juhtimisõigust ära võtta kuni 3 kuuks, H. Salustele on määratud lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine aga 2 kuuks, kuigi tegemist on süstemaatilise kiiruseületajaga. Lisakaristuse määramine on kohtu arvates hädavajalik ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, sest lubatud sõidukiiruse ületamine on aastaid olnud riigis üks peamisi liiklusõnnetuste põhjusi. Kiirust ületades seatakse ohtu mitte ainult enda, vaid kõigi teiste kaasliiklejate elu ja tervis. 3 Kohtu arvates on H. Saluste oma käitumisega üles näidanud hoolimatust ja lugupidamatust kehtivate liiklusnormide suhtes, on liikluses osalejana lähtunud vaid enda heaolust ja mugavusest ning alusetult põhjendanud oma süütegusid kiire elutempo või tööalaste vajadustega. Ta ei ole aru saanud oma käitumise ohtlikkusest. Varasema määratud lisakaristuse on kohus ühel korral juba tühistanud, kuid H. Saluste on uuesti toime pannud samaliigilise väärteo. Kohtus ei näe ühtegi põhjust lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 jätab kohus H.Saluste kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Mis puutub taotlusse rahatrahvi maksmiseks osade kaupa, siis sellele taotlusele kohtuväline menetleja vastuväiteid ei esitanud. Kohus lähtub siin H. Saluste selgitustest ebaregulaarsetest sissetulekutest ning leiab, et KarS § 66 lg 2 alusel on võimalik ja põhjendatud määratud rahatrahvi ositi kandmine 6 kuu jooksul võrdsetes osades (500 krooni kuus). Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.